7 toksilist rahaharjumust, millest vabaneda

Halbadest rahaharjumustest on väga raske lahti saada, kirjutab MarketWatch. Need harjumused võivad pärineda kasvatusest või rahatarkuse puudumisest. Isegi, kui sul on parimad kavatsused ja tugev finantsplaan, viivad harjumused sind teelt kõrvale. Kui sa tahad näiteks võlgadest lahti saada, aga soovid ka sõpradele kalleid õhtusööke välja teha, on ebatõenäoline, et jõuad oma eesmärkideni.

Allpool on välja toodud peamised viisid, kuidas inimesed harjumuste tõttu rahaga valesti ümber käivad ja kuidas nendest lahti saada.

Ostlemine on üks peamisi viise, kuidas inimesed oma emotsionaalseid pingeid maandavad, kirjutab BKD Wealth Advisorsi finantsplaneerimise direktor Gretchen Cliburn. Impulsiivne kulutamine ei lahenda aga ühtegi probleemi. Cliburni sõnul võib see olukorda hullemaks muuta. Ajutine heaolu, mis kaasneb uute asjade ostmisega, kaob peagi. Lõpuks võib sul olla ka võlg ja hulga mittevajalikke asju.

Selleks, et impulsiivseid oste välitda, peaks looma endale kindla reeglistiku. Näiteks võiks emotsionaalselt rahulikumal perioodil täiendada nimekirja, mis asju sul vaja on. Inimene ei tee ärevatel või kurbadel hetkedel üldjuhul häid oste. Enne planeerimata ostu võiks aga oodata vähemalt 24 tundi, et jõuaksid paremale selgusele.

Lisaks sellele on hea loobuda erinevatest e-mailidele tehtavatest pakkumistest – see vähendab kiusatust. Võiks seada ka reegli, et järelmaksu või võlaga asju ei osta, ütles Cliburn.

 

Teiste aitamine võib tunduda imetlusväärne, aga raha laenamine sõpradele või perekonnale võib mõjuda halvasti nii rahakotile kui ka suhetele. Inimene ei pruugi olla suuteline sulle tagasi maksma, mis võib tekitada pahameelt ja konflikti. Sa võid kaotada nii raha kui ka sõbra.

Laenamise asemel on palju erinevaid viise, kuidas oma sõpru aidata ja samal ajal suhteid parandada. Otsige oma sõbra olukorrale lahendus, millega ei kaasne raha laenamist. Näiteks võid rahaprobleemides sõbrale pakkuda transporti või anda talle finantsnõu, kuidas olukorrast välja tulla. Kui raha kinkimine ei ole võimalik, pole mõtet seda ka anda.

Paljude inimeste jaoks on teiste lõunasöögi või jookide eest maksmine uhkuse märk. Kui sa oled aga võlgades (või loobud tähtsamate asjade ostmisest), sest sa tahad alati arveid ise maksta, oled läinud asjaga liiga kaugele.

Sõprade või perekonna eest pidevalt asju kinni makstes harjuvad nad sellega ära. Kui sa seda enam ei tee, võivad suhted halveneda, ütles Mela Garber raamatupidamisfirmast Anchin, Block & Anchin LLP. Lõpuks on raske aru saada, kas inimesed käivad sinuga söömas selle pärast, et sa neile meeldid, või selle pärast, et nad tahavad tasuta lõunat. Tahate tõestust? „Küsige ükskõik milliselt loteriivõidu saanud inimeselt, mitu sõpra neil aasta pärast järel on,“ ütles Garber.

Paljud inimesed hindavad edukust maja suuruse või auto järgi. Selline oletus on aga täiesti vale. Suured majad ja kallid asjad näitavad vaid seda, mille peale inimesed raha kulutavad. See ei näita, palju neil raha tegelikult on, ütles Cliburn.

Oma naabritega sammupidamine võib olla väga ahvatlev. Kui su naabril on uus sportmaastur, siis sa peaksid ju selle endale ka ostma? Tuleks aga meelde tuletada, et suur osa sinu naabritest võib elada üle oma võimete. 37 protsendil ameeriklastest on krediitkaardi võlg suurem kui erakorralisteks olukordadeks mõeldud säästufond, selgub Bankrate uuringust.

Selleks, et üle oma võimete elamist vältida, peaks kõigepealt välja uurima, mis on sinu jaoks tähtis. Teisi ei peaks mängu tooma, ütles Cliburn. Sea omale eesmärgid: milline võiks olla sinu elu 5, 10, 20 ja 50 aasta pärast. Ehk tahad osta omale maja teatud piirkonnas. Või tahad muretult pensionile minna. „Tee selle järgi kulutusi, mis on sinu jaoks kõige tähtsam,“ ütles Cliburn. Mõttetu on kulutada raha asjade peale, mis ainult teiste arust peegeldavad sinu edu.

Igaüks peab igakuiselt arveid maksma ning süüa ostma. Seda, kuidas ülejäänud raha kulutada, otsustad aga sina ise. Valik kogu oma raha ära kulutada – selle asemel, et seada prioriteediks säästmine ja investeerimine – võib väga lihtsalt kujuneda harjumuseks. Tihtipeale tähendab see seda, et sul ei ole halbadeks päevadeks midagi kõrvale pandud. Lisaks sellele pole pensionile minek tõenäoliselt kõige kindlam.

Inimestel, kes kogu oma sissetuleku ära kulutavad, ei ole tihtipeale eelarvet, ütles Strategic Wealth Partnersi nõustaja Derek Gabrielsen. Ta kutsub seda „inimeste kõige suuremaks veaks“.

Gabrielseni sõnul võiks luua omale eelarve, kus on oma osa ka halbadeks päevadeks mõeldud säästudel ning investeerimiseks mõeldud säästudel. Niinimetatud halbade päevade või ülemuse pikalt saatmise fondis võiks olla vähemalt kuue kuu jagu sissetulekuid – see tähendab, et töö kaotamisel saad kuus kuud hõlpsalt ära elatud. Lisaks sellele võiks iga kuu säästa pensioniks vähemalt 10 protsenti oma sissetulekust. Kui oled eelarveplaani ära teinud, tuleks sellest kindlasti kinni pidada. Edu saavutamiseks on see üks parimaid viise.

Igakuine krediitkaardi miinimumsumma tagasimaksmine tähendab, et võla tasumiseks võib kuluda aastaid. Koos intressiga on sisuliselt nii, et iga kord poest midagi ostes kehtib sinu jaoks juurdehindlus – sa maksad lõpuks toote eest rohkem kui teised.

Kui sa oled krediitkaartidega harjunud, peaksid võtma aja maha ja mõtlema, mida sa oma rahaga õigupoolest teed. Uuri välja, palju sa igakuiselt minimaalseid makseid tehes pangale lõpuks tagasi maksad. Nende summade suurus võib valmistada sulle tõsise üllatuse.

Selleks, et tsüklist välja saada, tuleks krediitkaartide kasutamine koheselt lõpetada. Kehtesta omale range eelarve, mida sa kasutad selleks, et krediitkaartide võlast lahti saada.

Kui sa põikled kõrvale oma krediitkaardi, pangasaldo või teiste kontode ülevaatusest, elad sa rahalises koomas. Sa võid mõelda, et kui sa olukorra tõsidust ei teadvusta, laabuvad asjad iseenesest. Seda ei juhtu.

„Sa ei lähe arsti juurde selle pärast, sest sa tead, et sul on midagi viga. Sama moodi võiks öelda ka rahaasjade puhul, kui sa keeldud asjadel silma peal hoidmast,“ ütles Gabrielsen. „Ainuke viis, kuidas olukorda parandada, on probleemi teadvustada ja luua plaan, mis sind olukorrast välja tooks.“