Euroopa terasetööstus nõuab kaitset

Meeleavalduse eesmärk oli rõhutada eriti Euroopa terasetööstuses valitsevat kriitilist olukorda ning veenda Euroopa Komisjoni, et liiga ennatlik oleks praegu Hiina turumajanduseks tunnistada. Sest sellisel juhul oleks Euroopa tööstushiidudel nagu Arcelor Mittal või ThyssenKrupp oluliselt keerulisem nõuda piisavalt kõrgeid kaitsetolle Hiina selliste kaupade impordi vastu, mida müüakse Euroopa turul kunstlikult madala hinnaga.

Euroopa majanduskasv on nõrk ja tööpuudus kõrge, nii sai protestimeeleavaldus jõudu hirmudest, et Hiina kaupade tulv pühib Euroopast minema terved tööstusharud ja sajad tuhanded töökohad. „Me ei taha dumpingut,“ ütles agentuurile Bloomberg terasetootja  ThyssenKrupp Steel Europe AG tegevjuht Andreas Goss. „Me tahame oma innovatiivsed ja efektiivsemad töökohad siin alles hoida.“

Meeleavaldus lisab poliitilist pinget Euroopa Liidus käivatele aruteludele, kas tunnistada Hiina turumajandusega riigiks, nagu seda soovib ja peab kohaseks Peking pärast 15 aastat Maailma kaubandusorganisatsiooni WTO liikmeks olekut ja kasvamist maailma suuruselt teiseks majandusruumiks.

Euroopa Komisjon koostab praegu ka süvaanalüüsi, milline oleks Hiina turumajanduseks tunnistamise võimalik mõju töökohtadele Euroopas. Komisjon kinnitab, et on valmis ka edaspidi kaitsetolle kehtestama, kui Hiina oma kaupu kunstlikult madalate hindadega müüb.

Läinud reedel kehtestas Euroopa Komisjon n-ö esialgsed kaitsetollid reale Hiina ja Venemaa teraseetoodetele ning käivitas dumpingukahtlusega uurimise veel kolme liiki terasetoodete kohta, mis on Hiina päritolu.

„Me ei saa lubada ebaausat konkurentsi kunstlikult odava impordi kujul, mis seab ohtu meie tööstuse,“ ütles Cecilia Malmström. „Olen valmis kasutama kõiki meetmeid, et meie kaubanduspartnerid mängiksid reeglite järgi.“ Samas lisas ta, et üksi turukaitse instrumentidega terasetööstuse kõiki probleeme ei lahenda.

Nädalapäevad tagasi saatsid seitsme ELi riigi ministrid Euroopa Komisjonile kirja, milles kutsid üles sektorit rohkem aitama. Reedese seisuga on terase sektoris käiku lastud 37 Euroopa turu kaitsemeedet.

EL on Hiina järel maailma suuruselt teine terasetootja, igal aastal üle 177 miljoni tonni 500 tootmisüksuses 23 liikmesriigis.

Terase import Hiinast Euroopasse on viimase kahe aastaga rohkem kui kahekordistunud, samas kui nõudlus mõõnab. Kahe aastaga on terase hind kukkunud ca 40%.