Laupäev 27. august 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Piimatootjad: Tere tulevik olgu ilma Oliver Kruudata

Mari Mets 20. veebruar 2016, 12:45
Piimatootjad leiavad, et hoolimata Tere saneerimiskatse tulemusest, peab ettevõte jätkama ilma Oliver Kruudata.

Piimatootjad leiavad, et neljapäeval kohtule saneerimisavalduse esitanud Tere piimatööstuse maine on selle juhi Oliver Kruuda tõttu juba nii halb, et firma peab jätkama igal juhul ilma temata.

Põllumeeste ja tootjate esindajad ei oska aimata, millega saneerimisprotsess lõppeda võiks või kas see üldse õnnestub, kuid selles on nad ühel meelel, et kui firma ka peaks ellu jääma ning tegevust jätkama, tuleb piimatööstuse suurim mainekahjustaja Kruuda sealt eemaldada.

„Saneerimine võib õnnestuda, kuid võib lõppeda ka pankrotiga. Tulemust ennustada on väga raske. Selleks peaks nägema praegust Tere varade seisu ja need andmed selguvad peagi. Tere tulevik peaks olema ilma Oliver Kruudata, sest Tere on müügis ja võib toimuda omaniku vahetus,“ ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu juht Vahur Tõnissoo.

Ka Jõgevamaa põllumajandustootjate liidu juhatuse liige Raul Soodla nõustus, et Tere saneerimine võiks viia igal juhul uue juhtkonnani.

Tere usalduskrediit miinuses

„Vanad taagad piimaäris on juba nii sügavad ja valusad, et Oliver Kruuda nime enam selles sektoris väga näha ega kuulda ei taheta. Selle seltskonnaga on ikka väga raske koostööd edasi teha. Nende usalduskrediit pole mitte null, vaid pigem miinuses. Seda väidet toetavad ka numbrid,“ sõnas Soodla.

Tema sõnul on arusaadav, et omanik võitleb oma vara eest lõpuni, kuid kui tootjad Terele enam piima ei müü ja raha eest vastutavad ikka samad inimesed, kellele tootjad pole nõus müüma, siis mis see saneerimine lõppkokkuvõttes annab.

Soodla ütles, et on saneerimisplaani edukuse suhtes skeptiline. “Üks lootus on saneerimisega tõesti panga eest ära vingerdada ja sel ajal Teret müüa, kuid kui pangaga lähevad ka nüüd suhted nässu, ei kujuta ma üldse ette, kuidas see äri peaks vee peale jääma.“

Saneerimine vallandab segaduse

Tõnissoo jällegi selgitas, et saneerimisprotsess tekitab Eesti piimaturul esialgu väga suure segaduse, sest valitseb teadmatus, mis Terest saab. Lisaks ootavad tootjad nõutult oma piimaraha.

„Osast piimarahast, mis tootjatel praegu (Terelt – toim) saamata, jäävad nad nagunii ilma. Ülejäänu saavad kätte kokku lepitud aja jooksul, mis võib olla viis kuni seitse aastat. See aga tähendab, et tekib likviidsuskriis –  tootjatel pole vahendeid, mille nad oleks pidanud saama kätte lepingujärgsel maksetähtajal,“ rääkis Tõnissoo.

Ta pakkus, et parem lahendus oleks see, kui saneerimisnõustaja võtaks võlausaldajad vastavalt nõude suurusele ettevõtte osanikeks. Seda lubab saneerimisseadus, kuid Eestis seda veel praktiseeritud pole. „Ma usun, et praegu oleks see päris mõistlik,“ märkis Tõnissoo.

Üle 700 000 euro maksuvõlga

Neljapäeval ilmunud intervjuus Maalehele tunnistas Kruuda, et Tere suurim 54 miljoni eurone laen pärineb aastast 2008, mil firma ostis Põlva piimatehase. Sellest laenust on nad suutnud pankadele tagasi maksta ligi 25 miljonit eurot, ülejäänu on endiselt üleval ning pangad ei taha enam Tere laene pikendada.

Maksuametile on Tere reedese seisuga võlgu ligi 720 000 eurot. Võlg on Terel maksuameti ees alates mullu 20. maist.

Seda, kui suure summa moodustavad juba teadaolevad võlausaldajate nõuded Terele ning kui palju on võlausaldajaid, et saanud Terele kohtus määratud saneerimisnõustaja Tarvo Lindma saneerimisseadusele viidates avalikustada.

Konkurendile huvi ei paku

Tere konkurendi Valio piimatööstuse juhi Maido Solovjovi sõnul ei mõjuta Terega toimuv Eesti toorpiima keskmist hinda, sest seda mõjutavad globaalsemad muutused kui ühe ettevõtte raskused.

Kruuda on ajakirjanduses viidanud, et huvilised on teinud pakkumisi Tere ülevõtmiseks, kuid Solovjovi sõnul vähemalt Valio praegu Tere ostmist ei kaalu. „Turul on seoses Vene turu ärakukkumise, piimakvootide kadumise ja üldise majandusliku pessimismiga piisavalt palju ebakindlust, mistõttu keskendume oma olemasolevasse tootmisesse investeerimisele,“ ütles ta.

Solovjov ei soovinud spekuleerida Tere olukorra võimalike lahenduste üle, kuid avaldas arvamust, et kõigi osapoolte huvides on, et see probleem ühel või teisel moel võimalikult kiirelt laheneks. 

 

KOMMENTAAR

Eestis on vaid üksikuid näiteid edukast saneerimisest

Urmas Ustav, Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat ja partner

Eestis on olnud väga vähe tõsimeelseid saneerimismenetlusi ning veelgi vähem edukalt läbitud saneerimisi. Tere saneerimismenetluse algatamine kohtus on toonud üle pika aja fookusse saneerimismenetluse – protsessi, mis on Eestis võrdlemisi harvaesinev ja tihti halvamaiguline. Enamik tõsimeelseid saneerimisi üritatakse teha ilma avaliku kohtumenetluse ja sellega kaasnevate formaalsusteta, vältides avalikkuse võimalikku negatiivset kajastust.

Enamik saneerimisi on olnud kahjuks sellised, mille kohta tuleb kasutada saneerimise terminit jutumärkides. Kuna seadusandja pole pidanud tarvilikuks pankrotimenetluse tagasivõitmise tähtaegu saneerimismenetluse kontekstis peatada, on tihti peamine eesmärk saavutada olukord "igav liiv ja tühi väli" ehk viia vara kõrge ja kauge kaarega võlausaldajate kontrolli alt välja. Saneerimismenetlus on selleks hea tööriist, mis aitab võita aega ja õigustada juhatuse liikmete tegevust stiilis „Proovisime ju küll, aga ei tulnud välja.“.

Ajaks, mil ilma igasuguse sisulise perspektiivita esitatud saneerimisavalduse menetlemine kohtus ükskord läbi vaieldud saab ning pankrotimenetlus algab, on tihti juba tagasivõitmise tähtajad möödunud ehk võlausaldajatel on pea võimatu võlgniku öhe kadunud vara tagasi tuua.

Olulisim on veenduda, et saneerimine on ette võetud ilma jutumärkideta, menetlus korrektne ning ettevõtja kavatsused realistlikud.

Tere juht Oliver Kruuda Äriplaani konverentsil.
Otsi:

Ava täpsem otsing