Piimatootjad: Tere tulevik olgu ilma Oliver Kruudata

20. veebruar 2016, 12:45

Oliver Kruuda Piimatootjad leiavad, et hoolimata Tere saneerimiskatse tulemusest, peab...
Foto: Raul Mee

Piimatootjad leiavad, et neljapäeval kohtule saneerimisavalduse esitanud Tere piimatööstuse maine on selle juhi Oliver Kruuda tõttu juba nii halb, et firma peab jätkama igal juhul ilma temata.

Põllumeeste ja tootjate esindajad ei oska aimata, millega saneerimisprotsess lõppeda võiks või kas see üldse õnnestub, kuid selles on nad ühel meelel, et kui firma ka peaks ellu jääma ning tegevust jätkama, tuleb piimatööstuse suurim mainekahjustaja Kruuda sealt eemaldada.

„Saneerimine võib õnnestuda, kuid võib lõppeda ka pankrotiga. Tulemust ennustada on väga raske. Selleks peaks nägema praegust Tere varade seisu ja need andmed selguvad peagi. Tere tulevik peaks olema ilma Oliver Kruudata, sest Tere on müügis ja võib toimuda omaniku vahetus,“ ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu juht Vahur Tõnissoo.

Taust
  • Harju maakohus rahuldas eile ASi Tere saneerimisavalduse, nüüd on Terel 60 päeva, et esitada ettevõtte võlausaldajatele saneerimiskava.
  • Tere ei ole jõudnud pankadega laenude pikendamise asjus kokkuleppele, selline olukord mõjub halvasti ka teistele ettevõtte võlausaldajatele.
  • Terel on 53,5 miljoni jagu kohustusi, sellest ligi 30 miljonit pankadele ja 13 miljonit tarnijatele.
  • Kohtus määrati Tere saneerimisnõustajateks advokaadid Tarvo Lindma ja Marko Kaevando.

Ka Jõgevamaa põllumajandustootjate liidu juhatuse liige Raul Soodla nõustus, et Tere saneerimine võiks viia igal juhul uue juhtkonnani.

Tere usalduskrediit miinuses

„Vanad taagad piimaäris on juba nii sügavad ja valusad, et Oliver Kruuda nime enam selles sektoris väga näha ega kuulda ei taheta. Selle seltskonnaga on ikka väga raske koostööd edasi teha. Nende usalduskrediit pole mitte null, vaid pigem miinuses. Seda väidet toetavad ka numbrid,“ sõnas Soodla.

Tema sõnul on arusaadav, et omanik võitleb oma vara eest lõpuni, kuid kui tootjad Terele enam piima ei müü ja raha eest vastutavad ikka samad inimesed, kellele tootjad pole nõus müüma, siis mis see saneerimine lõppkokkuvõttes annab.

Soodla ütles, et on saneerimisplaani edukuse suhtes skeptiline. “Üks lootus on saneerimisega tõesti panga eest ära vingerdada ja sel ajal Teret müüa, kuid kui pangaga lähevad ka nüüd suhted nässu, ei kujuta ma üldse ette, kuidas see äri peaks vee peale jääma.“

Saneerimine vallandab segaduse

Tõnissoo jällegi selgitas, et saneerimisprotsess tekitab Eesti piimaturul esialgu väga suure segaduse, sest valitseb teadmatus, mis Terest saab. Lisaks ootavad tootjad nõutult oma piimaraha.

„Osast piimarahast, mis tootjatel praegu (Terelt – toim) saamata, jäävad nad nagunii ilma. Ülejäänu saavad kätte kokku lepitud aja jooksul, mis võib olla viis kuni seitse aastat. See aga tähendab, et tekib likviidsuskriis –  tootjatel pole vahendeid, mille nad oleks pidanud saama kätte lepingujärgsel maksetähtajal,“ rääkis Tõnissoo.

Ta pakkus, et parem lahendus oleks see, kui saneerimisnõustaja võtaks võlausaldajad vastavalt nõude suurusele ettevõtte osanikeks. Seda lubab saneerimisseadus, kuid Eestis seda veel praktiseeritud pole. „Ma usun, et praegu oleks see päris mõistlik,“ märkis Tõnissoo.

Üle 700 000 euro maksuvõlga

Neljapäeval ilmunud intervjuus Maalehele tunnistas Kruuda, et Tere suurim 54 miljoni eurone laen pärineb aastast 2008, mil firma ostis Põlva piimatehase. Sellest laenust on nad suutnud pankadele tagasi maksta ligi 25 miljonit eurot, ülejäänu on endiselt üleval ning pangad ei taha enam Tere laene pikendada.

Maksuametile on Tere reedese seisuga võlgu ligi 720 000 eurot. Võlg on Terel maksuameti ees alates mullu 20. maist.

Seda, kui suure summa moodustavad juba teadaolevad võlausaldajate nõuded Terele ning kui palju on võlausaldajaid, et saanud Terele kohtus määratud saneerimisnõustaja Tarvo Lindma saneerimisseadusele viidates avalikustada.

Konkurendile huvi ei paku

Tere konkurendi Valio piimatööstuse juhi Maido Solovjovi sõnul ei mõjuta Terega toimuv Eesti toorpiima keskmist hinda, sest seda mõjutavad globaalsemad muutused kui ühe ettevõtte raskused.

Kruuda on ajakirjanduses viidanud, et huvilised on teinud pakkumisi Tere ülevõtmiseks, kuid Solovjovi sõnul vähemalt Valio praegu Tere ostmist ei kaalu. „Turul on seoses Vene turu ärakukkumise, piimakvootide kadumise ja üldise majandusliku pessimismiga piisavalt palju ebakindlust, mistõttu keskendume oma olemasolevasse tootmisesse investeerimisele,“ ütles ta.

Solovjov ei soovinud spekuleerida Tere olukorra võimalike lahenduste üle, kuid avaldas arvamust, et kõigi osapoolte huvides on, et see probleem ühel või teisel moel võimalikult kiirelt laheneks. 

 

KOMMENTAAR

Eestis on vaid üksikuid näiteid edukast saneerimisest

Urmas Ustav, Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat ja partner

Eestis on olnud väga vähe tõsimeelseid saneerimismenetlusi ning veelgi vähem edukalt läbitud saneerimisi. Tere saneerimismenetluse algatamine kohtus on toonud üle pika aja fookusse saneerimismenetluse – protsessi, mis on Eestis võrdlemisi harvaesinev ja tihti halvamaiguline. Enamik tõsimeelseid saneerimisi üritatakse teha ilma avaliku kohtumenetluse ja sellega kaasnevate formaalsusteta, vältides avalikkuse võimalikku negatiivset kajastust.

Enamik saneerimisi on olnud kahjuks sellised, mille kohta tuleb kasutada saneerimise terminit jutumärkides. Kuna seadusandja pole pidanud tarvilikuks pankrotimenetluse tagasivõitmise tähtaegu saneerimismenetluse kontekstis peatada, on tihti peamine eesmärk saavutada olukord "igav liiv ja tühi väli" ehk viia vara kõrge ja kauge kaarega võlausaldajate kontrolli alt välja. Saneerimismenetlus on selleks hea tööriist, mis aitab võita aega ja õigustada juhatuse liikmete tegevust stiilis „Proovisime ju küll, aga ei tulnud välja.“.

Ajaks, mil ilma igasuguse sisulise perspektiivita esitatud saneerimisavalduse menetlemine kohtus ükskord läbi vaieldud saab ning pankrotimenetlus algab, on tihti juba tagasivõitmise tähtajad möödunud ehk võlausaldajatel on pea võimatu võlgniku öhe kadunud vara tagasi tuua.

Olulisim on veenduda, et saneerimine on ette võetud ilma jutumärkideta, menetlus korrektne ning ettevõtja kavatsused realistlikud.

Tere juht Oliver Kruuda Äriplaani konverentsil. Tere juht Oliver Kruuda Äriplaani konverentsil.
Foto: Andras Kralla
Jälgi Äripäeva sotsiaalmeedias
Äripäeva uudiskiri

Telli värsked majandusuudised oma meilile. Liitu Äripäeva uudiskirjaga:

* E-mail:

* Nimi:

Täname, et tellisite Äripäeva uudiskirja!

Saatsime teie e-posti aadressile liitumise kinnituskirja.

Kui kinnituskiri pole teieni jõudnud, kontrollige, kas sisestasite aadressi õigesti. Küsimuste korral võtke ühendust online@aripaev.ee.

Tellitud uudiskirjast saate loobuda iga saadetud uudiskirjaga.

Seotud lood
Märksõnad

Toimetaja valik

Sõbrakandmine 17:00 29. juuni 2016

LHV kliendid ei saa peagi USA dollariga makseid teha

LHV kliendid ei saa mõne päeva pärast enam USA dollaris väljuvaid makseid teha ja laekuvaid makseid vastu võtta, kinnitas LHV Panga jaepanganduse juht Andres Kitter Äripäevale.
13:19 29. juuni 2016

Euroala kindlustunne nigel

Arvamused

Sisuturundus

Fotod ja videod

Investor Toomas

Investor Toomase portfelli hetkeseis:

245 793 €

RAHA

21%

AKTSIAD

79%
Aktsiaportfelli graafik
1k
6k
1a
5a
max
 
Portfelli uuenemise samm 1 päev

Ühisinvesteerimine

Börsiuudised

Skano Group
09:54 29. juuni 2016

Skano kinnitas kahjumi

15:15 28. juuni 2016

Türgi investoritel raske aeg

Indeksid

Indeks
Periood

Tallinna börs

  % EUR
Arco Vara--
Tallinna Kaubamaja--
Silvano Fashion--
Merko Ehitus--
Harju Elekter--

Uudised

Kasulikud


Äripäev meenutab


Kõik eramaja ehitusest 2016

Miks kasutada viilkatuste puhul eterniiti?

Äri eduks

Äripäeva kliendiblogi

    Konverentside laadimine

Kasulikud pakkumised

Autorollo afäär

Rosimannus

Suur ülevaade: kuidas kõik toimus

Äripäeva TOPid

Palga TOP

Rikaste TOP

Dividendide TOP

Gaselli TOP

TOP 100

Juubel

Vabalt!

Fitbit
08:31 28. juuni 2016

Brexit mõjutas londonlaste und


Edulugu nimega Sylvester

Paberlehe PDF

Täname
Täname, et teatasite sobimatust kommentaarist.

Sulge
Saada vihje
Äripäev ootab lugejatelt vihjeid huvitavate ja põnevate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Äripäevas. Vihje saatja võib jääda anonüümseks.