Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Loe uudist, mis pani peaminister Taavi Rõivase rõkkama

    Peaminister Taavi Rõivase pani statistika rõkkama.Foto: Andras Kralla, Äripäev

    Vabariigi aastapäeva kõnes heitis peaminister Taavi Rõivas ette, et ajakirjandus pole pööranud tähelepanu suurepärasele uudisele.

    „Küllap mäletate pealkirju, mis kuulutasid Eurostati tabelile viidates, et üks meie naaberriikidest on majandusarengult Eestist mööda läinud. Sellest kõnelesid kõlavalt nii jutusaated kui ka riigikontrolli auditid, valvearvajatest rääkimata. Tehti kaugeleulatuvaid järeldusi meie majanduspoliitika kohta. Ei häirinud neid arvajaid grammivõrdki fakt, et palgad on selles riigis 30 ja pensionid 33 protsenti Eestist madalamad. See oli suur uudis ja pressimismi pidupäev,“ rääkis Taavi Rõivas oma kõnes.
    Ta tõi välja, et hiljuti avaldas Eurostat täpsustuse. „Nende metoodikast leiti viga ning uudis möödaminekust osutus selleks, mida numbritesse süvenenud majanduseksperdid niigi teadsid - eksituseks. Uuendatud tabeli järgi on hoopis Eesti elatustase hiljuti ühest vana-Euroopa riigist möödunud. Teile ei meenu, et majandusuudised oleks sellest rääkinud? Põhjusega - see on avaldamiseks liiga hea uudis. Kas me tõesti kardame iseenda ja oma Eesti kohta hästi öelda?“ rääkis Rõivas.
    Ta jätkas, et objektiivselt, faktidele tuginedes, ei ole Eesti inimesed kunagi nii hästi elanud kui praegu. „Viimase nelja aastaga on reaalpalk tõusnud ligi viiendiku võrra. Kriisi põhjaga võrreldes on meil ligi 100 000 inimest töö leidnud ning tööpuudus on jõudnud buumiaegse taseme lähedale, vaid 5,1 protsendini. See kõik on aidanud kaasa ka pensionite ning lastetoetuste tõusule,“ lõpetas parempoolse erakonna juht oma mõtte.
    Äripäev märkas peaministrit rõõmustanud uudist juba varem. Rõivas säutsus 10. veebruaril, et Eurostati täpsustatud andmetel tõusis Eesti SKP per capita ehk ostujõudu arvestades 2014. aastal 76%-ni Euroopa Liidu keskmisest, sealhulgas mööda Kreekast.
    Eurostati täpsustatud andmetel tõusis Eesti SKP per capita (ostujõudu arvestades) 2014. aastal 76%-ni EL keskmisest, mh Kreekast mööda.— Taavi Rõivas (@TaaviRoivas) February 10, 2016
    Tõepoolest, ka Äripäev kirjutas mullu juunis, et Eesti on Kreekast parem, aga Leedust kehvem. Toona avaldatud andmete põhjal oli Eesti SKP ostujõu alusel 73% ja Leedul 74% Euroopa Liidu keskmisest. Statistiliselt väike muudatus, kus nüüd on omakorda ühe protsendipunkti võrra ees Eesti, Äripäeva toimetust rõkkama siiski ei pane.
    Leedu kasv on olnud muljetavaldav, samas kui Eesti on tammunud aastaid samal pulgal. Lisaks, kui mineviku asemel vaadata tulevikku, siis Leedu majandus endiselt kasvab, samal ajal on Eesti mõnes kvartalis näidanud ka majanduslangust. Sellest saab lugeda artiklist „Eesti majanduskasv Kreeka ja Soome liigas“.
    Paistab, et Taavi Rõivast on veebruaris rõõmustanud ka Eesti Panga avaldatud arvutus, kus tuli välja, et madalapalgalised maksavad kolme Balti riigi võrdluses kõige vähem makse Eestis. Nimelt selleks, et töötaja saaks kätte 500 eurot, peab tööandja tasuma koos maksudega Eestis 808 eurot, Leedus 837 eurot ja Lätis 862 eurot.
    .@EestiPank: et töötaja saaks kätte 500 eurot, peab tööandja tasuma koos maksudega Eestis 808 eurot, Leedus 837 eurot ja Lätis 862 eurot.— Taavi Rõivas (@TaaviRoivas) February 22, 2016
    Sellest, et odav tööjõud on Eestis kõige soodsam, kirjutas Äripäev juba mullu detsembris. Nii läheb 600eurost palka teeniv üksi elav töötaja Eestis tööandjale maksma 987,54 eurot, samas kui Leedus 1025,78 ja Lätis 1045,45, vahendas Dienas Bizness Läti tööandjate liidu andmeid.
    Samuti on Rõivas märkinud veebruaris, et Eesti puhul pole probleem kõrged tööjõumaksud, vaid liiga kõrged palgad. 14. veebruaril säutsus Rõivas, et Reformierakonnale sobib arutelu tööjõumaksude alandamisest hästi, aga PKC näitel on peaküsimus siiski Leedust kolmandiku võrra kõrgemas palgatasemes.
    RE-le sobib arutelu tööjõumaksude alandamisest hästi, aga PKC näitel peaküsimus siiski 1/3 võrra Leedust kõrgemas palgatasemes.#terevisioon— Taavi Rõivas (@TaaviRoivas) February 15, 2016
    Äripäeva rõõmustab, kui Eestisse tekiks aina rohkem kõrgepalgalisi töökohti. Viimati kirjutasime sellest ka juhtkirjas „Aitäh, PKC! Et tulid. Ja et nüüd lahkud“. Samas kriitikat on majanduspoliitika aadressil avaldanud tööandjad, vaadates tulevikku. Tööandjate liidu juht Toomas Tamsar kirjutas, et kriitiline piir on käes ning meie kõrged tööjõukulud, kõrge hinnaga energia, tõusvad aktsiisid söövad järjepidevalt kohaliku tööstuse konkurentsivõimet.
  • Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.