Nokia rehvidele langes pettuse kahtlus

Kauppalehti teatel algas testitulemuste ilustamine 14 aastat tagasi tegevjuht Kim Grani ajal ja see on jätkunud ka uue juhi Ari Lehtoranta ajal.

Lehe teatel on ettevõte saatnud testidele parandatud omadustega rehve, mida pole olnudki plaanis müüa, vaid mis pidid vaid aitama autolehtede teste võita. Kauppalehti hinnangul püüti sellega ka ettevõtte aktsia hinda tõsta.

Nokian Renkaatest 2014. aastal pensionile läinud tegevjuht Kim Gran on saanud üle 15 miljoni euro optsioonidest, mille väärtus sõltub aktsia hinnast. Helsingin sanomate teatel moodustavad optsioonid üle 80 protsendi Grani kokku 21 miljoni euro suurusest tasust aastatel 2005-2014.

Nokian Renkaate nõukogu esimehe Petteri Walldeni sõnul pole ettevõte rehve rahalise kasu saamiseks muutnud. „Asja on minu hinnagul üle paisytatud,“ ütles Wallden. „Kogu rehvimaailm töötab nii, et püütakse anda testida rehvid, mida veel masstootmises ei ole. Keegi võib seda ju manipulatsiooniks nimetada, aga mina seda mõistet ei kasutaks.“

Nokian Renkaate tegevjuht Ari Lehtoranta seevastu vabandab „varasema toimimisviisi“ pärast. Tema teatel on ettevõtte „toimimisviis ajuti olnud küsitav, kui testijad on palunud tootjatelt testimiseks rehve“.

Tema sõnul on suuremad testijad aga juba aastaid muretsenud rehve poodidest ja teinud neile ka järelteste.

Ernevus testrehvide ja poodides müüdavate vahel on tema sõnul olnud siiski üsna väike. Ta tõrjub ka väiteid, et pettusele ajendas Nokian Renkaate optsiooniprogramm.

Helsinki ülikooli kaubandusõiguse õppejõu Klaus Viitaneni sõnul on Nokian Renkaate väidetav testimanipulatsioon isegi halvem uudis kui Volkswageni heitmeskandaal. „Volkswagen eksitas vähem tarbijaid ja rohkem keskkonnaametnikke, Nokian Renkaate tegevus seevastu keskendus just nimelt ostuotsuse tegemise kesksele osale. Tarbijaid üritati sihipäraselt ja massiliselt eksitada,“ võitis Viitanen.

Soome finantsjärelevalve hakkab uurima, kas juhtumi puhul on tegemist väärtpaberipettusega. Kui on, siis annab järelevalve kuriteoteate politseisse.

Tõsiseim kahtlus on seotud siseinfo kasutamisega, kuivõrd ettevõttes on väga kasumlik optsioonisüsteem, mille väärtus sõltub aktsia hinnast.

Kui Nokian Renkaate testimanipulatsioon kinnitust leiab, võib ettevõtte sellest märkimisväärset kahju saada.

Reede hommikul kaotas Nokian Renkaate aktsia väärtusest 8 protsenti ehk 344 miljonit eurot. See mõjutab peale erainvestorite ka mitme pensionifondi portfelli.