Maanteeamet sai riigikohtus sugeda

Artikkel

- Uudised
- Marta Jaakson
- 14. märts 2016 kell 4:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maanteeamet sai riigikohtus sugeda
Tänu taolisele Mercedes-Benz G350-le tunnistas riigikohus, et maanteeamet peab menetlustoimingutega hakkama saama varem kui 30 päevaga. Foto: Andras Kralla
Eraettevõtja ristiretk riigiasutuste vastu päädis riigikohtu lahendiga, mis selgitas, et riigiasutused ei tohi oma otsuste ja toimingutega viivitada.
30. detsembril 2013 registreeris maanteeamet Mercedes-Benz G350 Bluetec maasturi, mille oli Saksamaalt soetanud Enn Nirgile kuuluv veoteenuste pakkuja AS Applaford ES, ja väljastas sõidukile registreerimisnumbri. Välimuselt robustset, ent legendaarset sõjaväestiilis luksusmaasturit on eelistanud ka mitu Eesti suurärimeest, näiteks Neinar Seli. Uuena algab auto hind Silberauto salongis ligi 90 000 eurost.
Auto omanikuvahetus jäi aga toppama. Veel samal päeval saatis maksuameti revident maanteeametile e-kirja, milles palus maasturilt maha võtta registreerimistoimingute tegemiseks seatud piirang ning teha sõiduki kohta infosüsteemi märge: „Kui tullakse registris omanikuvahetust vormistama, siis taotlus vastu võtta, teatada, et menetlemine võib aega võtta kuni 30 päeva ning teavitada MTA revident Anne Eesalu.“
Maksuameti, tarbijakaitseameti ja maanteeameti koostöö kasutatud autode turu korrastamisel puudutab ainult 2009. aastal või hiljem kasutusele võetud sõiduautosid.
Koostöö käigus on selgunud, et selliste sõidukite riiki sissetoomisel ja registreerimisel üritati kõrvale hiilida maksukohustuse täitmisest ning riigile jäi osa maksutulu laekumata.
Sel hetkel ei osanud keegi aimata, et menetlus venib 51 päeva pikkuseks. Pea kahekuuse ooteaja tingis maksuameti menetlus, kus kontrolliti üle, kas sõiduki dokumentidega on kõik korras, ning kas tehingu osapooled ikka tasuvad riigile maksud korrektselt. Muu hulgas teavitati tehingu osapooli käibemaksu deposiiti tasumise võimalikkusest.
Lahend võib muuta senist praktikat
Applaford ESi juht Raivo Nirk ei soostunud tehingu kohta kommentaare jagama, vaid märkis, et kui keegi räägib, siis ainult tema advokaat. Tema esindaja, advokaadibüroo HansaLaw vandeadvokaadi Vahur Kivistiku sõnul tunnistati maanteeameti viivitus riigikohtus õigusvastaseks. Kivistik loodab, et värske kohtulahend sunnib muutma maksu- ja tolliameti ning maanteeameti senist ulatuslikku tuhandeid isikuid puudutanud praktikat, kus õigusliku aluseta pidurdati kasutatud sõiduautode registreerimist.
„Lahend on signaal maanteeametile ja maksuametile, aga ka kõigile teistele haldusorganitele, et seadusevastasel ja õigusriigi põhimõttega vastuolus oleval ametitevahelisel koostööl ei ole Eesti Vabariigis kohta. Seda ka mitte õilsa eesmärgi taha peidetud halduskoostööl,“ märkis Kivistik.
Teisalt on lahend tema sõnul positiivne uudis kõigile autoostjatele ja -müüjatele, kes juba on ametite koostöö tõttu registrimenetluse venitamise võrku kukkunud või võinuks sinna kukkuda tulevikus. Lahend mõjutab tema hinnangul kõiki automüüjaid, kes sattusid autoturu korrastamise kampaania sildi all maksuameti surve alla.
Sisuliselt viivitas maanteeamet maasturi ümber registreerimisega seetõttu, et tuli vastu maksuametile. Riigikohus otsustas, et nii ei tohi - üks amet ei või teise ameti menetluse tõttu toimingutega viivitada. Hoolimata maksuameti menetlusest oleks maanteeametil tulnud registritoimingud lõpetada mõistliku aja jooksul. Riigikohus ei nõustunud maanteeameti seisukohaga, et seadus ei kohusta taotlusi lahendama kiiremini kui 30 päeva jooksul. Kohus märkis, et sõiduki registriandmete muutmise menetlus on tavapäraselt võimalik teha kiiremini kui 30 päeva.
Riigikohus otsustas ka, et maanteeametil tuleb peale oma kohtukulude kergitada oma kukrut veel 200 euro võrra, et tasuda Applaford ESi menetluskulud.
Praktikat on juba muudetud
Maanteeameti sõidukite registriosakonna juhataja Martti Kangur selgitas, et vaidlus tekkis juba 2014. aasta alguses ehk siis, kui maksuameti, maanteeameti ning teiste asutuste koostöö kasutatud autode turu korrastamisel oli algfaasis. Praeguseks on ametite koostöös tekkinud teatav praktika ja vilumus ning sõiduki registreerimistoiminguid tehaksegi enamasti oluliselt kiiremini kui 30 päeva jooksul – tavapäraselt ei võta see aega üle 5 tööpäeva. Veelgi enam, Kangur märkis, et kui mingeid riske ei esine, ei kulu toimingutele üle 3 tööpäeva.
„Oluline on tähele panna, et selliselt toimis registreerimismenetlus ka juba enne riigikohtu lahendit,“ rõhutas Kangur. Samast riigikohtu otsusest nähtub ka, et kahe asutuse vaheline infovahetus võib jätkuda, sest see ei riku kohtu hinnangul ettevõtlusvabadust.
Viivitamine ei ole õigusriigi põhimõttega kooskõlasMarko Saag, Attela advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat
Jumal tänatud, et vähemalt üks ettevõtja võttis ette ristikäigu sellise ebaõigluse vastu ja saavutas ka lahenduse. Riigikohus ütles selles kaasuses selgelt, et kuigi pelgalt teabe kogumine teiselt haldusorganilt ei kahjusta iseseisvalt äriühingu õigusi, võib teabe kogumise legitiimse eesmärgi puudumine tingida teabe kogumise õigusvastasuse. Ilma seadusliku aluseta ei ole registritoimingutega viivitamise kaudu tehingupoolte varjatud survestamine maksukohustuse ennetähtaegseks täitmiseks õigusriigi põhimõttega kooskõlas.
„Ametite koostöö kasutatud autode turu korrastamisel jätkub ja riigikohtu lahend selles otseselt midagi ei muuda,“ ütles Kangur. Ta lisas, et lahend puudutas üksnes sõidukite registreerimismenetlusega seonduvaid tähtaegu ning maanteeamet vaatab sõiduki registreerimistaotlused juba niikuinii oluliselt kiiremini läbi kui 30 päeva jooksul.
Koostööst maksuvõit 13 miljonit
Kangur rõhutas, et tavaliselt kulub umbes poolte sõidukitega seonduvate taotluste läbivaatamisele 1-2 tööpäeva ja ülejäänud pooltele kuni 5 tööpäeva. Juhtumeid, kus menetlusaeg on pikem, esineb tema sõnul pigem harva.
„On oluline rõhutada, et kui sõiduki omaniku esitatud dokumendid ja muud tõendid on korrektsed ning mingeid puudusi ei esine, on menetlusaeg väga lühike. Veel tuleb lisada, et on loodud ka nn eelkontrolli võimalus, mille raames saab sõiduki omanik nõutava dokumentatsiooni esitada e-kirja teel juba enne seda, kui ta esitab sõiduki registreerimiseelsesse tehnonõuete kontrolli,“ ütles Kangur.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhtivrevident Siim Tamm märkis, et tänu ametite tegevusele on kasutatud autode turg saadud pettustest oluliselt puhtamaks ning ka tarbija on hakanud eelistama kontrollitavat sõiduautot. 2013. aasta lõpus alustatud koostöö tõttu laekus tema sõnul aastaga kogu sõidukite sektorist 13 miljonit eurot rohkem käibemaksu. Seejuures äriühingutelt, kellele kontroll eelkõige keskendus, laekus üle 4 miljoni rohkem käibemaksu. Koostööd kavatsevad ametit jätkata ka päras riigikohtu lahendit.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum