Kurikuulus võlgade väljapressija aitab Eesti rikkaid

20. märts 2016, 12:00

Lembitu Kitt Lembitu Kitt
Foto: Delfi/Eesti Ajalehed

Sularahatülide lahendamiseks kutsuvad Eesti ettevõtjad appi võlgade väljapressija Lembitu Kiti, kes kasutab raha tagasisaamiseks näiteks ähvardavad SMSe ja käib võlgniku koduukse taga kabet mängimas.

„Kuulge teie, Kitserajakas, vaatame, et Teil on kõigest pohhvik! Tore, korraldame Teile korraliku Euroopa äri, ärge siis imestage, et objektide pealt ei maksta teile, me hoolitseme selle eest, Tünkarid, head äri Teile!!!“

„Kui homme kella 10ks hommikul ei ole kantud Tarmako Groupile summa, mis olete neile võlgu, kuulete uudiseid! Teavitan Teid, soliidselt!!!“

Need on stiilinäited Lembit Kiti saadetud SMSidest.

Äripäev kirjutas reedel kahe ehitusettevõtte suurest tülist, mis puhkes sularaha kasutamise tõttu.Väikeettevõtja Eurovara Grupi omanik Terje Aulik jäi võlgu enda alltöötegijale Tarmako Groupile, sest talle oli omakorda tema sõnul võlgu Grand Ehitus. Tarmako Group kutsus seepeale appi võlgade väljapressija Lembitu Kiti. Afganistani sõja veteran Kitt käis Auliku sõnul ka tema kodumaja juures luuramas, ähvardas teda, tema perekonda ja tema töötajaid. 

“Kitt on varem ka kinni istunud. Üks kriminaalpolitseinik teatas mulle, et ma pean tõsiselt järele mõtlema, sest Kitt on palgamõrvar, kelle kohta on toimik,” rääkis Aulik. Eesti Ekspress kirjutas kolm aastat tagasi, et Kitt on kaks korda röövi lavastamise ja väljapressimise eest vangi mõistetud.

Kitt SMSides ei hellita

Kitt: alles hiljuti oli mu klient üks Eesti rikkaim inimene

Võlgade väljanõudja Lembitu Kitt vastab telefonile heatujuliselt ja on nõus rääkima, kuidas käib võlgade väljanõudmine ja millised on tema kliendid.

Sattusin ühte teemat uurides teie nime peale, Tarmako Group ja Nikolai Podvernjuk – olete temaga kohtunud ja talle oma abi pakkunud. Mida selline abi pakkumine tähendab?

No mul on neid kliente palju ja ega ma seda tööd üksinda ei tee. Praegu ei tule ette see Tarmako Group, aga noh, see ei oma tähtsust. Kuidas me probleeme lahendame? Me kutsume võlgniku laua taha ja kui võlgnik ütleb mulle: "Ma ei kavatse midagi maksta, jätke mind rahule ja kui mulle tüli teete, siis lähen politseisse!", siis mina vastan: „Okei, mine politseisse! Mul on dokument olemas!“

Läheb mööda kuu-kaks ja me leiame läbi mu tutvusringkonna võlgnikule töö. Kui võlgu olev summa on 10 000 eurot, siis leiame talle töö, mis maksab 15 000 eurot. Ta teeb töö ära ja meie laseme ta rahadega üle. Siis tuleb ta uuesti laua taha ja palub: “Lembitu, palun lepime kokku!” Siis me räägime uuesti. Sellise võlgniku pärast tekkisid inimesel, kellele ta võlgu oli, probleemid ju – tööl, kodus, psühholoogilised probleemid. Ja nüüd tuled sina, urod (värdjas vene k), mulle ütlema, et lepime kokku!

Teine lahendus oleks see, et teavitame tema äripartnereid, lähedasi sellest, et tegemist on võlgnikuga. Paar inglast, kes olid võlgu – me oleme nendega koridoris juttu ajanud ja vestluse kaameraga üles võtnud. Pärast seda pöördub too inimene tavaliselt politseisse, kuid krimasja ei algata, sest kui inimene on võlgu, siis mul on õigus äripartnereid sellest teavitada.

Kõik on justkui seadusega kooskõlas?

Jah, kõik on seadusega kooskõlas.

Kas need inglased maksid oma võla ära?

Maksid ära jah.

Mida see jutuajamine tähendab – kas te neid kuidagi raputate kah?

Ei-ei, kogu suhtlus tuleb video peale, kahe-kolmekesi läheme. Üks võtab video peale ja teine suhtleb.

See tundub omaette ärivaldkond olevat. Kas teil on palju kliente?

Oi, meil on tööd palju! Mitte ainult Eestis, vaid ka ­Ukrainast. Eestlased on ukrainlastele suuri summasid võlgu.

Seoses sellega, et ma kunagi Afgaanis teenisin Vene pool, õhudessantväe luures, on mul üle Venemaa tutvusi. On Saksamaale tellimusi – üks soomlane pöördus minu poole, talle on üks sakslane 200 000–300 000 võlgu.

Ega see metsa viimine ja raputamine – see ei anna midagi. Tekitab ainult probleeme.

Hirmutab äkki?

Ei hirmuta. Võtad kratist kinni ja... milleks seda teha? Kui juba teha, siis nii, et ta ei tea, kes seda teeb. Ta on ju võlgu kümnetele. Kui metsa viia ja talle nii ära teha, et ta haiglat­oidule satub – no minu eesmärk see ei ole. Püüan asju teisti lahendada.

Miks sellistest teemadest – võlgadest – nii vähe räägitakse?

(naerab) Politsei ei räägi isegi sellest, kui mõni on tõesti metsa viidud. Neli kuud tagasi viis üks ärimees, kes oli Venemaa poolele võlgu suuri summasid, last lasteaeda. Tuli lasteaiast ära ja auto lendas ette, mees visati masinasse ja viidi metsa. Võlad olid suured – kokku mingi 20 miljonit eurot. Taoti nii ära, toodi linna ja visati tänavale. Oli poolteist kuud haiglas. Politsei aga ei taha sellest teavitada, sest siis inimesed mõtlevad, et 1990ndad on tagasi. Tegelikult on 1990ndad juba ammu tagasi.

Noored poisid teevad oma firma ja hakkavad tegelema ehitusega. Keegi pakub alltöövõttu, poisid ehitavad objekti valmis. Kokkulepe oli 40 000 ­eurot. Peatöövõtja ütleb aga poistele, et ma maksan teile 5000 eurot, rohkem ei maksa, minge kohtusse, kui tahate. Peatöövõtja sai ise raha kätte, poistele maksis 5000 ja 35 000 pani oma taskusse. Sealt on maksmata riigilõiv, alltöövõtja töötajate palgad. Kõigil tekivad probleemid – pere ja lapsed toita. Meiesugused lendavad siis võlgnikule peale ja ta jookseb esimese hooga politseisse, kes aga kaalub, kas algatada krimasja või mitte. Olen küsinud politsei käest, miks te kaalute sellist asja. Kas võlgnik maksab teile selle eest raha või?

Meie rahvas on töötu, raha pole, lapsed on näljas ja siis on inimesi, kes panevad endale miljoneid taskusse.

Nagu iga tüli puhul, on ilmselt ka võla puhul kaks osapoolt. Kui palju teie oma tööasjades süvenete sellesse, mis asja taga tegelikult on?

Uurin ikka järgi.

Mul on olnud juhus, kus üks firma ehitas koolimaja. Tuli üks firma mu jutule, et neile ollakse selle eest seal 60 000 eurot võlgu. See on riigi objekt, tellimus on ka riigi poolt. Võtsin linnavalitsusest selle objekti inimesega ühendust ja ütlesin: “Kuidas nii, et võtate peatöövõtjaks firma, kes on aastaid petnud ja üle lasknud?” Too inimene vastas, et ta ei saa midagi teha, Eesti riigis on selline seadus.

Kui tihti teile selliseid kõnesid tuleb, kus inimesed abi küsivad?

Me ei tegele ainult võlgadega. Ka inimestega, kes üürivad kortereid välja – ka neil on aeg-ajalt vaja võlgu jäänud üürilisi välja tõsta. Siis palutakse välja tõsta – olen ka neid välja tõstnud, ilma igasuguse vägivallata.

Kuidas on võimalik kedagi kodust välja tõsta ilma vägivallata?

Ma panen kaks noormeest korteri ukse taha kabet või narri mängima, võlgnik tuleb koju, talle loetakse sõnad peale, et „kuule mees, on aeg maksma hakata!“. Kui iga päev nii vastu võetakse, siis, no kes tahab iga päev nii koju tulla?!

Mis on olnud kõige suurem võlgu oldud summa, mida teie olete pidanud välja nõudma?

Praegu tegeleme Ukraina poole tellimusega ja selleks on 20 miljonit dollarit, Eesti pool on võlgu.

Kui suur teie vahendustasu on?

Seda ma ei ütle, aga ega ma mingi näärivana ei ole. Minu aeg ka maksab.

Teie nimi kerkis minu ette ka siis, kui suhtlesin Terje Aulikuga, kes on Eurovara Grupi omanik.

 Aa, Terje Aulik! (naerab)

Terje ettevõte on raha võlgu, kuid ka neile ollakse raha võlgu. Kuulsin, et te käisite võlga välja nõudmas?

Nad maksid oma raha ära ja kõik on okei. Neil oli Laagris objekt, eramaja ehitus. Mitte Terje ei maksnud mulle, vaid nende tuttavad inimesed maksid: "Näe Lembit, raha on siin, pole vaja meid terroriseerida.“

Teid palus appi Nikolai? (Nikolai Podvernjuk, Tarmako Grupi üks omanikke)

Jah.

Kas Nikolai sai ka mingi raha?

Mina andsin tema raha tema tuttavate kätte ja pole juttu olnud, et ta poleks oma raha saanud. Mina sain Terje mehe Toomasega kokku. Toomast ma tean läbi Afgaani inimeste, ta teenis ka seal. Läbi nende inimeste me suhtlesimegi ja mul paluti mitte neid terroriseerida.

Toomas lubas võla ära maksta, kuid siis ütles, et ei maksa midagi. Siis hakkas tema naine Terje mulle sõnumeid saatma.

Mina sain nii aru, et Toomas tegutses Grand Ehituse nimel ja tema isiklikult ei jäänud teile võlgu, vaid firma Grand Ehitus. Kuidas Toomas siis mängu tuli, et tema on nüüd võlgu?

Toomas oli ju projektijuht ettevõttes.

Peatöövõtja ikka ju n-ö määrab muusika, sealt hakkab kogu jada ju peale?

Tema (Toomas – toim) aitab objekti peal oma naist, naine töötas kunagi vanglatöötajana. Nendest kui inimestest pole midagi rääkida. Need sõnumid, mida too naisterahvas saatma hakkas: „Sina, vana pätt, ära tule mind segama, olen vanglas töötanud ja ma tean, kuidas sinusugused paika panna!“

Eks ma ütlesin ka: "Vaatan teie pilti, näete soliidne naisterahvas välja, aga vanglatöö on halvasti mõjunud“. Ta ütles mulle, et ma olen maniakk jne. Siis ma võtsingi eesmärgiks, et tõmban neil, kurat, kõrid kinni. Hakkasin objektide peal käima, teavitama objektide omanikke nendest. Näitasin saadetud SMSe omanikele. Nad ei olnud võlgu vaid sellele inimesele, kes mind tellis, vaid ka töötajatele ja teistele.

Kuid neile oli ju omakorda võlgu peatöövõtja Grand Ehitus…

Seda ma ei tea.

Mind huvitab see, et Toomas lubas mulle, et maksab raha ära. Möödus 2-3 päeva, jalutan Kristiines ja ütlen Toomasele: „Kuidas on, millal rahad tulevad?" ja ta vastab, et ei maksa midagi. Siis ma ütlesingi talle, et ära mulle 2. augustil küll kuskile ette satu!

Pärast seda tulidki nende poolt inimesed (ja maksid raha – toim). Selliste sõnadega pole mind varem sõimatud, nagu seal SMSides oli. Nii sai see teema igatahes kinni pandud ja sellest on kaks aastat möödas.

Kas te peatöövõtja Grand Ehitusega olete ka suhelnud? Aare Salistega?

Ei mäleta, mul on palju kliente. Vist saime kokku. Saime isegi nende juristiga kokku vist.

Kristjan Tammega?

Ei, mitte nende vaid Toomase juristiga saime kokku nende kontoris. Läksime kliendiga koos nende kontorisse.

Aga Grand Ehituse kontoris olete käinud?

Tõesti ei mäleta. Võib-olla isegi käisin. Käisime ikka. Nemad ütlesidki, et Toomas oli neile ka tööd teinud. Ja nad hakkasid vaatama, et kui raha hakkas ära kaduma, siis nad lõpetasid Toomasega igasuguse suhte. Rääkige nendega. Aga kuidas nüüd siis nii juhtus, et paar aastat hiljem tuleb teie poolt telefonikõne?

Rääkisin Terje Aulikuga. Tema rääkis teist. Käisite objektil. Saatsite sõnumeid.

Nii ma teen, kui võlga ära ei maksta.

Olen võlgadega tegelenud 1990. aastatest saadik. Kui me ometi elaksime siin elus põhimõttega, et töötegijaid tuleb austada. Kuid nii kaua, kuni töötegijaid orjadeks peetakse, nagu paljudes firmades, siis see Eesti riik püsib veel aasta või kaks ja ongi omadega hingusel.

Kuid kui võlgades inimesi ei oleks, siis te teeksite ilmselt teist tööd – see on ju teie leib?

Ma leiaksin alati midagi, millega tegeleda. Mul on kahju Eesti rahvast, keda nullitakse. Mul on üks tellimus praegu. Hando Hanschmidt, vana kelm, tegi maksupettust ja pani siit minema. Minu klient tegeleb kalaäriga ja Hanschmidt ütles talle, et kõik on korras. Mu inimene saatis 300 000 arvele ja uskus – aga pole kaupa ja pole raha.

Kõik need sadamad, Eesti Energiad – rahad on välja petetud ja varastatud. Mida sa tahad saada, kui riigiettevõttest raha välja võetakse, riigilt varastatakse, see on kapo rida.

Ühesõnaga – raha läks, aga kaupa ei tulnud, asi seisab ja midagi ei tehta. Eks ma proovin oma klienti aidata, aga ma ei tea kuidas Hanschmidti kätte saada.

On teil palju nii, et loete lehte ja vaatate, et teie klient?

On küll. Alles hiljuti oli mu klient üks Eesti rikkaim inimene, kellele tõin väga suure summa välja. Ma nime ei taha nimetada. Kaks kuud oli tegemist ja ta sai oma raha kätte.

Eks neid (prominentseid kliente – toim) on palju. Nende huvi on see, et tahavad äri teha nii, et keegi neile võlgu ei jääks.

On mõnikord ka nii, et näete, et inimesel, kes võlgu on, pole raha kuskilt võtta. Hakkate teda ka siis survestama?

Ei-ei. On inimesi, kes on tõesti kõigest ilma jäänud ja ma näen seda. Ma olen siis neile töö leidnud. Hakkab palgast mu kliendile maksma 20–30% – olenevalt, palju palka saab. Inimesed on nõus. Üks inimene, keda ma aitasin, oli pärast tänulik, tänas mind veel pisarsilmil. Maksis vla tagasi ja sai töö ka.

Jälgi Äripäeva sotsiaalmeedias
Äripäeva uudiskiri

Telli värsked majandusuudised oma meilile. Liitu Äripäeva uudiskirjaga:

* E-mail:

* Nimi:

Täname, et tellisite Äripäeva uudiskirja!

Saatsime teie e-posti aadressile liitumise kinnituskirja.

Kui kinnituskiri pole teieni jõudnud, kontrollige, kas sisestasite aadressi õigesti. Küsimuste korral võtke ühendust online@aripaev.ee.

Tellitud uudiskirjast saate loobuda iga saadetud uudiskirjaga.

Seotud lood
Märksõnad

Toimetaja valik

Turistid Raekoja platsil. 10:00 30. juuli 2016

Soomlased jooksevad Eestile tormi

Sel aastal külastavad soomlased jälle aktiivsemalt Eestit ning võivad prognoosi järgi püstitada koguni rekordi.
18:11 29. juuli 2016

Halb üllatus USAst

13:00 29. juuli 2016

Uus sool Kreeka haavadele

Arvamused

Sisuturundus

Fotod ja videod

Investor Toomas

Investor Toomase portfelli hetkeseis:

251 725 €

RAHA

21%

AKTSIAD

79%
Aktsiaportfelli graafik
1k
6k
1a
5a
max
 
Portfelli uuenemise samm 1 päev

Ühisinvesteerimine

Börsiuudised

Exxoni kasum tegi suure languse
19:30 29. juuli 2016

ExxonMobili kasum kukkus 60%

11:56 29. juuli 2016

Barclaysi kasum kahanes

11:15 29. juuli 2016

Aprangalt head tulemused

Indeksid

Indeks
Periood

Tallinna börs

  % EUR
Arco Vara--
Tallinna Kaubamaja--
Silvano Fashion--
Merko Ehitus--
Harju Elekter--

Uudised

Kasulikud


Äripäev meenutab


Kõik eramaja ehitusest 2016

Miks kasutada majaehitusel projektijuhtimise teenust?

Äri eduks

Äripäeva kliendiblogi

    Konverentside laadimine

Kasulikud pakkumised

Autorollo afäär

Rosimannus

Suur ülevaade: kuidas kõik toimus

Äripäeva TOPid

Palga TOP

Rikaste TOP

Dividendide TOP

Gaselli TOP

TOP 100

Juubel

Vabalt!

Edulugu nimega Sylvester

Paberlehe PDF

Täname
Täname, et teatasite sobimatust kommentaarist.

Sulge
Saada vihje
Äripäev ootab lugejatelt vihjeid huvitavate ja põnevate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Äripäevas. Vihje saatja võib jääda anonüümseks.