Hansson ja Neivelt võla vastu

01. aprill 2016, 15:30
Ardo Hansson, Indrek Neivelt
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160401/NEWS/160409973/AR/0/Ardo-Hansson,-Indrek-Neivelt.jpg

Täna Äripäeva eetris kohtunud Eesti Panga president Ardo Hansson ja Pocopay asutaja Indrek Neivelt olid mõlemad kriitilised Euroopa Keskpanga rahapoliitika lõdvendamise ning skeptilised Eesti riigivõla suurendamise suhtes.

Ardo Hansson jäi esimese hooga uskuma Äripäeva veebis ilmunud 1. aprilli uudist, mis rääkis Eesti otsusest riigivõlakirju emiteerida. „See ei ole asi, mida ma peaksime täna tegema,“ sõnas ta. „Võib-olla kunagi tulevikus, kui konjunktuur seda nõuab, kui meil on põhjendatud auk eelarves, mida on vaja kuidagi finantseerida. Praegu ma ei näe põhjust, milleks riik seda raha laenab.“ Hansson lisas, et riigieelarve on tasakaalus ning majandusnäitajate järgi vaadates on näha pigem ülekuumenemist kui alajahtumist, mistõttu pole mõttekas majandusse lisaraha pumbata.

Hansson arvas, et peaminister Taavi Rõivas vääriks riigivõlakirjade emiteerimise otsuse eest noomimist. Neivelt seevastu teatas kohemaid resoluutselt, et selline jutt on loll 1. aprilli nali.

Heal ajal säästa

Hanssonile sümpatiseerib keyneslik lähenemine: kui on halb aeg, siis kulutad rohkem ja elad võlgu, aga kui on hea aeg, siis tuleb säästa, siis püsib võlakoormus jätkusuutlik. „Aga paljud riigid ei säästnud headel aegadel, võtsid halbadel aegadel laenu,“ rääkis keskpanga juht. „Ja aastatega liikus võlakoormus, mis oleks pidanud püsima 60 protsendi peal SKPst, 90 peale ja ka üle 100 protsendi.“ Eestis võib tema sõnul ju vaielda selle, mis võiks laenu protsent SKPst olla. „Läti peaminister Valdis Dombrovskis tõi kunagi näite, et Eestil on see protsent 10, Lätil 40 – aga mida on lätlastel selle 30 protsendi eest nii väga ette näidata,“ rääkis ta. „Ei ole selge, mida selle 30 protsendi eest on saadud.“

Neivelti hinnangul on võlast rääkides kõige tähtsam küsimus, mille tarvis seda võtta. „Lihtsalt selle pärast võtta, et protsendid on madalad, see on natuke naljakas. Kuhugi raha panna ei oska, aga võtame laenu! Et odavalt antakse.“ Tema sõnul on raha väljavool Eestist kestnud seitse-kaheksa aastat. „Isegi Eesti pensionifondide rahast on 2 miljardit Eestist välja viidud – seda raha ei osata siia paigutada, nõudlust ei ole.“ Neivelti meelest seisneb probleem selles, et me ei tea ühtegi mõistlikku kohta, kuidas võimalikku laenuraha kasutada. “Kui ei oska rahaga midagi teha, toome siis parem pensioniraha tagasi?“ küsis ta. „Seda võib ka muidugi teha laenu võttes.“

Vastuolulised näitajad

Hansson selgitas, et Euroopa Keskpanga väärtpaberiostu eesmärk ei ole innustada valitsusi rohkem laenu võtma. Euroala valitsuste võlakoormus osakaaluna SKPst praegu pigem väheneb, märkis ta. Saksamaa ostab kokku viiendiku-neljandiku kogu väärtpaberite mahust, aga riigieelarve on tasakaalus, tõi ta näite. „Me ostame võlakirju selleks, et keegi saaks raha oma taskusse, ja loodetavasti hakkab siis investeerima või tarbima. Nii et see on olemasoleva raha käimapanemine, mitte valitsuste eelarvepuudujäägi innustamine.“

Hansson tunnistas, et majanduse näitajad on väga vastuolulised. „Kui vaatame SKT kasvunumbreid, siis tundub, et seis pole kiita,“ nentis ta. „Osa tuleneb kindlasti väliskeskkonnast. Me võime loota, et Soomel ja Venemaal läheb paremini.“ Kui me aga hakkaksime olukorras, kus palgad kasvavad 6–7 protsenti aastas, veel suuri infrastruktuuriprojekte ellu viima, siis kuumeneks tööturg tema sõnul veel rohkem üle. Kui Hansson oleks peaminister, siis ei vaataks ta mitte niivõrd lühiajalisi stiimuleid, kuivõrd pikaajalisi kasvutegureid. Ehk on võimalik maksupoliitika muutmise või tööturumeetmete tõhustamisega seda struktuurset kasvupotentsiaali suurendada, märkis ta.

Neivelt annab tuld

Indrek Neivelt ütles Euroopa Keskpanga poliitikat kommenteerides veel, et mõne aja eest oleks pidanud rohkem panku pankrotti laskma ja võlakirjade omanikke vähem välja ostma. „See oleks küll turul suure segaduse tekitanud, aga oleks vähemalt selge signaali andnud,“ märkis ta. „Kümne aastaga on rahapakkumine kahekordistunud. Ja sellised rahamassi suurenemised ei ole ajaloos kunagi hästi lõppenud, tavaliselt ikka suurema inflatsiooniga, kui me oleme oodanud.“ Hansson täpsustas, et Euroopa riigid toimisid alguses siiski palju tagasihoidlikumalt kui näiteks Ameerika Ühendriigid.

„Euroopa Keskpanga poliitika meenutab natuke liivakella: sinna üles aetakse muudkui raha juurde, ja see kitsas koht on siis pangandus,“ rääkis Neivelt. „Seda pigistatakse kogu aeg kokku, mõeldakse välja uusi normatiive, et jumala pärast raha alla ei jõuaks, majandusse. See ei ole eriti mõistlik.“

Jutuks tuli ka nn helikopteriraha ehk siis idee vahendada raha otse inimestele, et nad rohkem tarbiksid (nt kodanikupalga kujul). Hansson möönis, et idee on intellektuaalselt huvitav, aga Euroopas ei tohi keskpangad valitsusi rahastada. „Nii tekiks ainult kahjum keskpanga bilanssi, ja see tuleb varem või hiljem kinni maksta,“ selgitas ta. „Kui liiga lõdvalt hakata raha trükkima, siis varem või hiljem maksab see kätte. Praegu me veel ei näe olulist inflatsiooni kasvu ohtu, aga mine tea, kuidas need asjad tulevikus arenevad.“ Neivelt nentis samuti, et see on tehniliselt võimatu. „Et seda ellu viia, peaks ilmselt baaslepinguid 20 aastat arutama,“ tähendas ta.

Äripäev on juhtkirjades ja arvamusartiklites sageli leidnud, et Eesti osalemine Euroopa rahatrükis ilma sellest ise kasu saamata on ebamõistlik, ning kutsunud üles valitsust jäika seisukohta riigivõla suurendamise suhtes muutma.

 

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. April 2016, 15:30
Otsi:

Ava täpsem otsing