Uudised
Sirje Rank
13. aprill 2016 kell 7:41

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Spotify ähvardab Rootsist lahkuda

Spotify juht Daniel EkFoto: Scanpix/Reuters

Rootsi riskib ilma jääda oma maailmas läbi löönud start-up-firmadest ja tuhandetest töökohtadest, kui poliitikud ei suuda kiiremas korras teha Rootsi ärikeskkonnas muutusi, mis soosiks uute innovaatiliste firmade suureks kasvamist.

Avalikus kirjas Rootsi poliitikutele hoiatavad kümme aastat tagasi Rootsis loodud ja maailma suurimaks voogedastusel põhinevaks muusikakeskkonnaks kasvanud Spotify loojad Daniel Ek ja Martin Lorentzon, et kui muutusi ei tule, tuleb firmal oma laienemisplaanid ellu viia mõnes muus riigis. See võib tähendada tuhandeid uusi töökohti mitte Rootsis, vaid USAs.

Ek ja Lorentzon toovad esile kolm peamist probleemi.

Kõige kriitilisem on seis elamispindadega – Rootsi seadused ja maksud pärsivad üüripindade ehitamist, mis teeb mujalt värvatud spetsialistile elukoha leidmise väga raskeks. Ei saa eeldada, et noor spetsialist kohe hirmkalli raha eest omale Stockholmis või Göteborgis korteri asustusõiguse osta jaksaks. Vaja on rohkem üüripindu ja suuremat paindlikkust.

Teine probleem on haridussüsteem, kus õppekavas on endiselt heegeldamine, kuid mitte tänapäeval väga nõutud oskus programmeerimine, mida võiks alustada maast madalast. Ka palju rohkem tüdrukuid võiks seda ala õppida.

Kolmandaks märgitakse, et Rootsis on firmal väga raske oma töötajatest kaasomanikke teha, kuna Rootsis on töötajate optsioonidest saadav tulu ülikõrgelt maksustatud. Rootsis 70%ga, USAs ja Saksamaal võrdluseks vastavalt 15-20% või 25%ga.

Eesti noolib idusid
Paar kuud tagasi käisid Eesti idufirmad välja idee luua välismaalastele lasteaia- ja koolikohti. Skype Eesti endine juht ja praegu idufirmas Pipedrive töötav Tiit Paananen käis ettevõtlusminister Liisa Oviiri jutul ja tegi ettepaneku võtta eesmärgi luua Eestisse 10 000 inglisekeelset koolikohta ning pöörata praegune probleem võimaluseks. See annaks tema sõnul välistalentide meelitamisel kasutada koolikohtade olemasolu ühe argumendina, miks välistöötajad võiksid Eestisse kolida.
Eile teatati esimestest sammudest. Nimelt tutvustas haridus- ja teadusministeerium plaani kasvatada kolm korda rahvusvaheliste lastaia- ja koolikohtade arvu Tallinnas, et võimaldada siinsetes start-up-ettevõtetes töötatavate inimeste lastel haridustee jätkamist.
Ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare sõnul on kavas laiendada Tallinna Euroopa kooli ja lisada praegusele ligi 200 kooli- ja lasteaiakohale veel 400. „See lahendus vajab küll riigi investeeringut, aga samas kui nüüd arvestada, kui suur on nende inimeste tööpanus ja mõju Eesti majandusele, siis see investeering on kindlasti proportsioonis ja mõistlik,“ kommenteeris peaminister Taavi Rõivas ministeeriumi plaani. Ülemistel tegutseva Euroopa kooli pidaja on SA Innove kaudu Eesti riik.
Paari nädala eest kiitis aga valitsus heaks välismaalaste seaduses start-up'ide eriregulatsioonid. Seekaudu lihtsustatakse start-up'idega seotud töötajatele ja ettevõtjatele viisa andmise, lühiajalise Eestis töötamise, tähtajalise elamisloa töötamiseks ja tähtajalise elamisloa ettevõtluseks andmise tingimusi. Kui parlament muutused heaks kiidab, hakkavad need loodetavasti kehtima juba selle aasta lõpus.

„Selleks, et me ülikarmis konkurentsis talentide pärast suudaksime parimad Rootsi meelitada, tuleb meil pakkuda konkurentsivõimelist palka, heldeid soodustusi ja osalusoptsioone, et ka töötajad saaksid osa sellest väärtusest, mida nad loovad,“ kirjutavad Spotify loojad.

Paraku need ettepanekud, mis Rootsi poliitikakujundajatel optsioonide kohta valmimas on, sisaldavad nii palju piiranguid, et need võiks joonelt prügikasti saata. Vaja oleks kiiresti paika panna üks lihtne süsteem. „Meie firma jaoks on see vajalik, et värvata parimaid talente,“ rõhutavad Ek ja Lorentzon.

Vaja on poliitilist tahet

Eelkõige eeldab see kõik poliitilist tahet. Reaalsete tulemusteni pole aga arvukad kohtumised Rootsi poliitikutega viinud.

Spotify asutajate sõnul on see „jabur“, et Euroopal ei ole USA suurfirmadele, nagu Facebook, Google, Apple ja teised, oma firmasid kõrvale panna. See ei pea nii olema. Rootsist on välja kasvanud mitu edulugu – Spotify, Skype, King, Mojang ja Klarna, kuid vaid kaks neist on praegu ise enda peremehed. Teised on ära müüdud USA suurfirmadele.

Poliitikud on valiku ees – kas valida selline poliitika, mis soosib uue aja ettevõtteid, või siis mitte. "Edu sõltub pidevast valmisolekust muutuda ja välkkiirest reageeringust. Kes seda ei tee, sellest sõidetakse mööda," manitsevad Ek ja Lorentzon.

Sarnane debatt – kuidas soosida start-up-firmade tegevust, käib Eestis. Äsja oli koos peaministri idufirmade ümarlaud, kus arutati selliseid ideid ja lahendusi nagu rahvusvaheliste kooli- ja lasteaiakohtade arvu suurendamine, viisalihtsustused start-up-firmade töötajatele ning samuti ka osalusoptsioonide maksustamise küsimusi. „Näha on, et pudelikaelade mahalihvimisel on palju pingutatud, ent teha on veel palju,“ ütles peaminister Taavi Rõivas.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.