Riik kulutab reservidest üle poole miljoni päevas

„Eesti valitsuse eelarvet ja reserve puudutav poliitika on läbi aegade olnud silmakirjalik,“ ütles finantsnõustamise ettevõtte Essentia Capitali omanik Peeter Piho.

Tema sõnul on alati räägitud vajadusest heal ajal tagavara koguda, et seda siis kriisiolukorras tagasilöökide pehmendamiseks kasutada. Tegelikkuses moodustasid likviidsus- ja stabiliseerimisreserv kokku näiteks 2004. aasta lõpu seisuga 26% sama aasta riigieelarve tegelikust laekumisest. Buumiaja lõpus, 2007. aasta lõpus oli selleks protsendiks endiselt 26%. Piho lisas, et 2002.–2007. aastal võeti vastu ka positiivne lisaeelarve. „Sisuliselt tähendab see, et buumi ajal maksudest laekunud täiendav raha jagati poliitiliste punktide teenimiseks laiali,“ ütles ta.

Ka maksuameti eksjuhi ja endise rahandusministri Aivar Sõerdi sõnul on selline reservide kasutamine küsitav. Seda enam, et eelmisel aastal laekus riigikassasse 130 miljonit eurot ettevõtte tulumaksu Swedbanki erakorraliselt dividendimakselt.

Piho arvates võiks riik võtta täiendavat laenu. Eeskätt tuleks kasutada laenuraha strateegiliselt tähtsate investeeringute tegemiseks, näiteks infrastruktuuri või haridusse. Seejärel peaks laenuraha paigutama projektidesse, mis tooks riigile suuremat maksutulu. „Laenu sobiks võtta ka riigi reservide täiendamise finantseerimiseks, eriti kuna täna turule minnes saaksime selle raha põhimõtteliselt tasuta,“ ütles ta.

Ta lisas, et rahandusministeerium on riigieelarve tulubaasi prognoosimise jaoks üliolulistes majandusprognoosides eksinud kolmel viimasel aastal järjest, rääkimata katastroofilisest möödapanekust 2009. aasta eelarvet koostades. „Tekkivat puudujääki üritatakse korvata käepäraste vahenditega tulusid suurendades, muu hulgas ei ole ka kurikuulus trahvimäärade suurendamise projekt sugugi kantud murest väärteoalti ühiskonna moraalse palge pärast, vaid ikka ja ainult vajadusest ootustele mittevastava majanduskasvu tõttu ähvardavat eelarveauku lappida,“ ütles ta.

Sester: suur reservivaru pole mõistlik

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul pole praeguses finantsturgude olukorras otstarbekas hoida põhjendamatult suurt likviidsusvaru. Likviidsusvaru vahendite paigutamisel on tema sõnul kehtestatud ranged investeerimispiirangud ja varade paigutamisel pole võimalik teenida rahuldavat tootlust. „Eesti riigi tugevale rahandusele toetudes on operatiivseks rahavoo juhtimiseks lühiajalise krediidi kaasamise võimekus kõrge ja puudub vajadus suure likviidsusvaru hoidmiseks,“ ütles ta. Sester lisas, et põhjust reservide piisavuse üle muretseda pole, kuna märtsi lõpu seisuga oli likviidsusvaru maht 796 miljonit eurot, mis ületab selleks aastaks arvestatud miinimumtaset 492 miljonit eurot.

Sester lisas, et likviidsusreservi vahendeid kasutati eelmisel aastal ka selleks, et riik saaks maksta Euroopa Liidu struktuuritoetuste kasutajatele toetust, milleks polnud Euroopa Liidult vahendeid veel laekunud. See oli Sesteri sõnul ka peamine põhjus, miks riigieelarve teenindamise rahavoog jäi eelmisel aastal negatiivseks: detsembri lõpuks laekus toetusi Euroopa Liidult ja muudelt institutsioonidelt 370,9 miljonit eurot, väljamakseid tehti aga 658,9 miljonit eurot. Lõheks tuli 288 miljonit eurot.

Sester märkis, et rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos lähtus riigi reservide mahu prognoosimisel eeldusest, et riigi senised poliitikad jätkuvad. 2017. aasta eelarve tehakse riigi eelarvestrateegia järgi, mistõttu on Sesteri sõnul selle kinnitamise järel võimalik reservide oodatavat mahtu järgnevatel aastatel täpsemalt hinnata.