Eriti palju finantsvara liikus mullu Eestist välismaale

See tähendab, et nii nagu viimasel kuuel aastalgi, paigutati välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati. Sealjuures 2015. aastal finantsvarade netoväljavool kiirenes ja ulatus ligi ühe miljardi euroni ehk 5%ni SKPst. Finantsvarana käsitletakse hoiuseid, väärtpabereid ja investeerimisriskiga elukindlustuslepinguid. 

Väikese investeerimisaktiivsuse tõttu oli ettevõtete võlakohustuste kasv tagasihoidlik. Võlakohustused suurenesid möödunud aastal kokku alla 1%. Eestist võetud kohustused kasvasid ligikaudu 3% ja välismaised kohustused vähenesid 6%. Viimane tulenes peamiselt ettevõtete grupisiseste lühiajaliste laenukohustuste vähendamisest. Müügitulu kahanemisele vaatamata on varasemast väiksemate põhivarainvesteeringute tõttu suurenenud ettevõtete likviidsed varad. 2015. aastal suurenesid nii Eestis tegutsevates pankades kui ka välismaal hoitavad hoiused ligikaudu 12%.

Majapidamiste sissetulekud ja säästud kasvavad endiselt kiiremini kui laenukohustused. Laenukohustuste kasv kiirenes kinnisvarainvesteeringuteks võetud laenude ja autoliisingu toel möödunud aasta lõpuks 5%ni ja laenukohustused ulatusid 8,2 miljardi euroni. Tänu suhteliselt kiirele sissetulekute kasvule ja kõrgele säästumäärale suurenes majapidamiste omanduses oleva sularaha ja hoiuste maht aastaga 9% ehk 6,7 miljardi euroni. Vaatamata kiirele kasvule on Eesti majapidamiste finantssäästud sissetulekute suhtes Euroopa Liidu keskmisest siiski veel väiksemad.