Reede 20. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Käibemaksust vabaks

09. mai 2016, 15:00
Rahandusminister Sven Sesteri sõnul aitab piirmäära tõstmine vähendada bürokraatiat ja on osaliselt ka väikeettevõtluse maksusoodustus.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160509/NEWS/160509756/AR/0/AR-160509756.jpg

Käibemaksukohustuslase piirmäära tõusust saavad kasu paar tuhat mikroettevõtet, kes tegutsevad koduturul ning müüvad teenust ja kaupa peamiselt eraisikutele.

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul aitab piirmäära tõstmine vähendada bürokraatiat ja on osaliselt ka väikeettevõtluse maksusoodustus. Eelkõige on see mõeldud mikroettevõtete halduskoormuse vähendamiseks ja otseselt mõjutab see ligikaudu nelja protsenti praegustest käibemaksukohustuslastest.

Sester rääkis, et kasu väikeettevõtjale seisneb selles, et nad ei pea tulevikus pidama väiksemahulise ettevõtluse korral käibemaksuarvestust, esitama deklaratsioone ja maksma või taotlema tagasi käibemaksu. Suurimat kasu saavad sellest ettevõtjad, kelle toodang või teenus on nende enda käte- või mõttetöö tulemus, kuna neil puudub oma töös suuremahuline sisend, millega oleks kaasnenud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Enamasti on selliste ettevõtjate kliendid füüsilised isikud, kes ei ole samuti käibemaksukohustuslased. Peamiselt puudutab meede jaekaubandust, kinnisvaraalast tegevust, toitlustust, majutust ning lõbustus-, vabaaja- ja sporditegevust. 

Sester ütles, et piirmäära tõstmine elavdab majandust ja soodustab majanduskasvu. „Kui Eesti majandus kasvab piisavalt kiiresti, kasvavad ka riigi konkurentsivõime, investeeringud ja palgad,“ ütles ta.

Ettevõtjad on rahul

Gasellettevõtte OÜ Traageldaja juhi Heli Sillaotsa sõnul on piirmäära tõstmine tervitatav. „Väikefirmadele, kes eraisikutele müüvad, oleks see kindlasti soodne, sest nii on hind ostjale väiksem,“ ütles ta. Samas on 40 000 euro suurune aastakäive nii suur, et paljud mikroettevõtted ei kasvagi sellest suuremaks ja saavad nii käibemaksukohustuslase nõudest välja jääda.

Sillaots ütles, et väikestele tegijatele võib käibemaksukohustuslase piirmäära tõstmine kindlasti anda soodsama kasvulava, kuna kohe alustades ei koormata ettevõtet maksudega nii palju.

Ettevõtlusega alustades soovis Sillaots end käibemaksukohustuslaseks registreerida ka siis, kui käive võis jääda aastas väiksemaks kui 16 000. „Meile oleks kahjulik olnud mitte käibemaksu maksta. Ostsime kogu materjali käibemaksuga ja tahtsime selle tagasi saada,“ rääkis ta. Samuti on Traageldaja eksportiv ettevõte, mis tähendab, et käibemaksukohustus on tema jaoks soodsam.

Ka väikeettevõte Lehe Pruulikoda üks omanikke Gristel Tali peab piirmäära tõstmist heaks sammuks. „Paljudele alustavatele ettevõtetele on see kindlasti kasulik,“ ütles ta. Bürokraatiat jääb vähemaks ja aruandeid peab vähem esitama, mis lihtsustab väikeettevõtjate elu. Oma kogemusest Tali aga rääkida ei saanud, kuna Lehe Pruulikoda tegeleb alkoholi tootmisega, mis tähendab, et nad pidid juba alustades käibe suurusest sõltumata end käibemaksukohustuslaseks registreerima. „Meie sektor on väga reguleeritud ja nõuded on kõik paigas,“ ütles ta.

OÜ Traageldaja juht Heli Sillaots leiab, et paljudel alustavatel ettevõtetel on käibemaksukohuslase piirmäära tõstmisest kasu.

Kulu 6,6 miljonit eurot

Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla sõnul valmistatakse praegu eelnõud ette ja maikuu jooksul loodetakse esitada taotlus Euroopa Komisjoni. Riigieelarvesse on arvestatud muudatuse kuluks 6,6 miljonit eurot aastas. Uusküla sõnul peaks edaspidi muudatusest saadav tulu kulu ära tasandama. „Piirmäära ülespoole nihutades pikendame mikroettevõtete hingamisruumi ja alustajate hulgast jääb elujõulisemaid ettevõtteid rohkem alles,“ ütles ta. Nii toodavad paremini jalad alla saanud ettevõtted hiljem maksuraha riigile tagasi. „Tahame mikroettevõtete elu lihtsamaks teha. Kindlat analüüsi, palju meede riigile tagasi toob, pole aga võimalik praegu ennustada,“ lisas ta.

Ettevõtjad peavad end kurssi viima

Eesti Maksumaksjate Liidu juht Lasse Lehis ütles, et peale otsese kasu või kahju, mis sõltub müügikäibe liigist, klientuurist ja sisendkäibemaksu suurusest, tuleb arvestada ka kaudsete kuludega, nt raamatupidamisega. Näiteks kui ettevõtjal ei ole töötajaid või neid on piisavalt vähe, et ettevõtja saab igakuise tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni täitmisega ise hakkama, siis saaks tulevikus tegeleda raamatupidamisega tõsisemalt ainult üks kord aastas. Lehise sõnul võiks saadud kokkuhoid olla ajend, et käibemaksukohustuslase staatusest loobuvad ka need, kes puhtalt käibemaksu arvutuse aluseks ei peaks seda tegema.

„Kaldun arvama, et ka riigi poolt vaadatuna on põhihuvi vähendada just halduskoormust, mitte anda ettevõtjatele rahalist võitu,“ ütles ta. Käibemaks läheb tema sõnul kogu Euroopa Liidus aina keerulisemaks ja seda suurem on vajadus tõsta registreerimispiiri.

Lehis märkis, et ettevõtjad peaksid end kurssi viima üleminekureeglitega. Eriti peaks end kurssi viima registrist kustutamisel toimuva sisendkäibemaksu korrigeerimise kohustusega, et vältida ebameeldivaid üllatusi. Samuti peaksid Lehise sõnul tähelepanelikud olema need ettevõtjaid, kes teevad piiriüleseid tehinguid, sest nende puhul on Eestis kehtiv käibemaksukood üldjuhul hädavajalik, et mitte maksta käibemaksu välismaal.

Seda, kellele ja millal on kasulikum olla käibemaksukohustuslane ja millal mitte, peaks Lehise sõnul iga ettevõtja ise oskama välja arvutada. „Kes seda arvutada ei oska, sellel ma ei soovitaks üldse ettevõtjaks hakata,“ ütles ta.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. May 2016, 14:50
Otsi:

Ava täpsem otsing