Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti parim juht sattus tüürima juba teismelisena

19. mai 2016, 16:45
Erkki Raasuke on selle aasta parim juht.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160519/NEWS/160519665/AR/0/erkki-raasuke.jpg

See oleks keeruline, vastas äsja parima juhi tiitli võitnud LHV Grupi juht Erkki Raasuke küsimusele, kas ta ise tahaks enda alluvuses töötada. Juhiristsed sai ta aga juba teismelisena.

“See tiitel loeb mulle väga palju,” kommenteeris ta aga võidetud tiitlit. Mõõduvõtt ning selle kaudu juhtimise esile tõstmine ning väärtustamine seab finaali jõudnud tegijatele uued kohustused, leidis ta. Raasukses kõrval kandideerisid sel aastal tiitlile Swedbank Eesti juht Robert Kitt ning maksu- ja tolliameti juht Marek Helm.

Kõik kolm leidsid, et säärane esiletõstmine on eelkõige kiitus nende meeskonnale. „Minu jaoks tähendab see suuresti tagasisidet. Mul on selja taga üle 1400 inimese ja selle nomineerimise kaudu puudutatakse ka neid inimesi,“ tõi välja Marek Helm. „See uudis rõõmustas sadu inimesi.“

Samas leidis ta, et Eestis on kindlasti rohkem häid juhte kui need kolm finalisti. „Erkki Raasukese ja Robert Kitti igapäevaste juhtimisvõtetega ma kursis ei ole, kuid suhtleme tihedalt ja ma naudin seda, kui meil on ühised koosolekud,“ rääkis ta. „Meil on selline õlg õla kõrval tunne. Kuigi sektorid on erinevad, ajame ühiseid asju.“

Juba teismelisena juhtima

Ühisosa märkas ka võitja, kelle hinnangul sai kolmik üllatavalt homogeenne. „Sama juhtimisprobleemistiku lahendame väga ühtemoodi, mis võib-olla ei olegi nii hea märk sellepärast, et juhtimise eduks on hästi palju erinevaid variante,“ täiendas ta.

Samuti ühendab kolmikut see, et nad on alustanud rohujuure tasandilt ning tõusnud aastatega tippu. Näiteks Robert Kitt alustas analüütikuna, Marek Helm tolliinspektorina ning Erkki Raasuke sai esimesed juhtimisristsed juba hilisteismelisena kiirtoidukoha tööd korraldades. Vorbid olid nii valusad, et võtsid isu tüürida esialgu üldse ära.

„Läksin hommikul tööle. Pidime kella üheksast lahti olema, jõudsin kaubabussiga kolmveerand kümme kohale,“ meenutas ta. Ilmselt mitte kõige viisakamalt, läbimõeldumalt ja motiveeritumalt läks ja küsis ta siis müüjaprouade käest, kes vanuse poolest võinuksid talle emaks olla, miks asjad nii on. „Sellele järgnes lühike tiraad, et kes ma selline olen ja kuhu ma minna võin. Peale seda läksin juhi juurde tagasi, et ma nüüd proovisin ja oleksin hea meelega autojuht edasi,“ rääkis ta. „Et ma juhtida rohkem ei tahaks.“

Raasuke: arenguruumi on oi-oi kui palju

Kuigi ta oli toona ka kooli korvpallimeeskonna kapten, ei saanud ta veel aru, et temas peitub juhimaterjali. „Ikka aastaid hiljem. Kui sa hakkad järjekindlalt sattuma olukorda, kus on keskne osa teiste inimeste või meeskonnatöö korraldamine, siis saad aru, et küllap sind valitakse sellepärast, et mõni asi tuleb ka välja,“ leidis ta.

Lisaks tiimi kokkupanemisele peab juht oskama leida ressursid raha või laenu näol, seadma suuna ning käima ringi ja tänama. „Mõnikord on see tänu kerge irooniaga, mõnikord aga ka tänu senise töö eest ja nüüd lähevad teed lahku, aga valdavalt ikkagi tagasiside andmine,“ sõnas ta. Seda, kui hästi selle nelja asjaga Eesti parimal juhil on, peaks tema sõnul teistelt küsima. „Arvan, et arenemisruumi on oi-oi kui palju.“

Juht ei saa nimelt tema sõnul iialgi valmis. „Enne tuleb füsioloogiline hääbumine vastu, see on nagu lõputu tee,“ arvas ta. „Küllap see tagasiside andmine on kõige rohkem nagu vaeslapse osas. Suunaseadmise ja selle sõnastamisega saab hakkama. Olen üksjagu koperdanud meeskonna loomisega, aga töö korraldamises ja ressursside leidmises olen päris hea.“

Kriis ja eksimine karastavad juhti

Keerulisi olukordi aga on selles ametis vaja, leidis Helm. Kui juhil ei teki kriise, siis järelikult ei võeta tema sõnul piisavalt julgelt ette. „Eesti ühiskonnas võiks juhtidel olla rohkem julgust riskida ja võib-olla see mind ka eristab avaliku sektori juhtidest. Ma olen võtnud üsna suuri riske oma meeskonnaga. Ja seetõttu pakkunud nii endale kui ka enda meeskonnale saavutusvõimalust,“ selgitas ta. „Inimene ei taha olla tööpink, ta on tunnetega inimene ja kui inimene saab oma töö kaudu positiivseid emotsioone, siis elu on äge.“ Julguse suurtele panustele mängida annab talle töötajaskond. „Mul on Eesti parim meeskond,“ leidis ta.

Riskide võtmisega kaasneb aga ka võimalus läbi kukkuda, kuid see on paremate juhtide juures lubatud. Ainult ühel tingimusel. „Viga tekib kahel juhul. Sa võtad ette projekti, aga see ei tule välja näiteks seetõttu, et eeldused on valed. Teed sellest järeldused ja oled järgmisel korral targem,“ selgitas Robert Kitt. „Teine võimalus on aga lohakus. See ei ole aktsepteeritav.“

Kas nad ise aga tahaksid enda alluvuses töötada? Helm ja Kitt leiavad, et jah. „See oleks keeruline,“ täiendas Raasuke. „Kipun suurema võimu vastu võitlema. Täna vähem kui varem, aga küll Indrekul (Neivelt – toim) võis minuga raske olla täiesti tarbetutes kohtades, kus ma võtsin lahingu üles, näitasin hambaid niimoodi. Müts maha tema ees.“

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. May 2016, 16:24
Otsi:

Ava täpsem otsing