Kes on Eesti parim juht?

25. aprill 2017, 07:30
Finaali jõudsid kolm tipptegijat - Bo Henriksson, Andres Allikmäe ja Viljar Arakas.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170425/NEWS/170429860/AR/0/AR-170429860.jpg

Madalad ja lihtsad viljad on ära nopitud ning üha rohkem on kasv ja areng kinni selles, mis on meil kahe kõrva vahel ning rinnus, iseloomustas Eesti juhtide väljakutseid parima juhi konkursi þürii liige ja tiitli mullune võitja Erkki Raasuke.

Reedel selgusid tänavuse, järjekorras neljanda parima juhi konkursi finalistid - Harju Elektri juht Andres Allikmäe, Eften Capitali juht Viljar Arakas ja ABB Eesti pikaaegne juht Bo Henriksson.

Neist parima selgitamisel ei ole oluline mitte ainult organisatsiooni või ettevõtte edukus, vaid ka juhi eetilisus ja soov ühiskonnas laiemalt kaasa rääkida. Neist parim selgub mais Pärnu Juhtimiskonverentsil.

Kuigi þürii liikmete sõnul on sellistele tingimustele vastava inimese välja selgitamine nende rohkuse tõttu väga keeruline, on Eesti juhtidel ka palju arenguruumi. „Oleme arengus seal, kust edasi liikumiseks on juhtimisel ja selle kvaliteedil proportsionaalselt suurem tähtsus,“ täiendas eelmisel aastal tunnustuse pälvinud Erkki Raasuke.

Hindeks neli ja neli miinus

Nii hindasidki Eesti juhte näiteks nelja ja nelja miinuse vääriliseks þüriis osalenud Tööandjate Keskliidu volikogu liige Valdo Kalm ja personalijuhtimise ühingu PARE juht Ene Olle. „Mõned näevad inimest organisatsioonis tähtsaima osa ning tulemuse toojana. Samas on nii-öelda vana kooli juhte, kes vaatavad rohkem bilanssi ega oska inimesi näha,“ leidis Olle. „Lõhe hea ja halva vahel on suur.“

Juhtide põlvkonnavahetusel on Raasukese hinnangul tagaplaanile jäänud inimeste ja organisatsioonide tüürimiseks vajalikud oskused. Arenguruumi on nii eesmärkide seadmisel, nende järgimisel kui hiljem analüüsimisel, samuti pigistab king sotsiaalsete oskuste koha pealt - koostöö, omavaheline läbisaamine ja ka suunanäitamine.

Liiga lihtne kultuur

„Juhtimise juures on praegu palju inimesi, kes selleks ei ole hästi ette valmistanud või läbi mõtestanud, ja see on probleem. See hoiab tagasi,“ selgitas Raasuke, sest keskkond ja meie enda ambitsioonid tahavad rohkem. „Tahame rohkem just pehmelt poolelt ja neid oskuseid omandada on keerulisem kui kivi ühest kohast teiste tõsta või autot ühest kohast teise lükata.“

Tänast Eesti juhtimiskultuuri iseloomustab ta märksõnaga lihtne. Arengule aitab tema hinnangul kaasa teiste riikide eeskuju. „Meil ei ole aega oodata 50-100-200 aastat, kus paljud riigid on meist küpsuses aastakümneid ees ja meile eeskujuks. Juhtimise puudujäägist rääkimine näitab püüdu ja tahet saada rohkem häid ja vähem halbu eeskujusid. Kui me neid teemasid rohkem teadvustame, võib meie areng kiireneda,“ leidis ta.

Hea suhtleja pool võitu

Ka Kalmu hinnangul sõltub heast juhist rohkem kui me varem tajunud oleme. „Selle taga on palju tootlikkuse ja efektiivsuse võimalusi. Hea juhtimise taga on väärtuspõhisest juhtimisest tulenevat meeleolu. Kui meeleolu ja motivatsioon on kõrge, on inimene palju efektiivsem ja teeb palju paremat tööd,“ tõi ta välja.

Ent lisaks inimestele nõuab muutusi ka keskkond, mis arenedes keerulisemaks saab. Nii muutuvad ka ootused eestvedajatele. „Suuna määramine on olulisem kui mõni aeg tagasi, või siis paistab välja, kui sellega hästi hakkama saadakse,“ märkis Raasuke. Kasvab ka suhtlemise roll. Kes end hästi ja selgelt väljendab ning sõnumi kohale viib, on juba eelisseisus teiste juhtimiseks. „Avalikus ruumis toimuv debatt läheb järjest sõnarohkemaks, aga vähem selgemaks ja ümmargusemaks ning segavamaks,“ põhjendas Raasuke.

Kes on kes ehk Finaali kolm tipptegijat

Þürii kommentaarid kolme finalisti (tähestikulises järjekorras) kohta

1. Andres Allikmäe, Harju Elektri juht

Eesti tööstuse üks grand old man'idest. Väga inimlik, väga järjepidev. On viimastel aegadel saavutanud suurepäraseid tulemusi ja teinud julgeid otsuseid, mis torkab silma.

Ta on üks neist pikaajalistest juhtidest, kes on suutnud kohaneda ka moodsama juhtimisega. Väga väärtuspõhine inimene, jalad maas ja inimlik. Temas on seda „Eesti asja“ ajamist.

2. Viljar Arakas, Eften Capitali juht

Tema juhitud ettevõtted on olulised ärikinnisvaravaldkonna suunajad ning kujundajad Eestis.

Kui võtab sõna, siis mitte ainult oma kitsas valdkonnas, torkab silma.

Ta on hea juht, läbirääkija, hea renomeega. Ühiskondlikult aktiivne, kommenteerib isuga näiteks riigi asju.

3. Bo Henriksson, ABB pikaaegne juht

Ta on rohkem andnud Eesti juhtimiskultuurile, kui me arvame. ABB on juhtide ja inseneride tohutu kasvulava.

ABB on Eestis seetõttu nii suur, et Bo meeskond on nii tubli ja tegemist on ühe tugevama Eestis tegutseva tootmisettevõttega. Kui ABB midagi teeb või ei tee, siis me tunnetame seda ka SKP tasandil.

Rahvusvahelise töötajaskonnaga ettevõtte töökultuur ja sisekliima on väärtuspõhine ning väärib eeskuju.

Kes pälvib tiitli Parim Juht 2017, selgub 18. mail Pärnu Juhtimiskonverentsil. Lisaks paremate juhtide tunnustamisele jõuavad lavale oma kogemust jagama tipptegijad Eestist ja piiri tagant. Nende seas Brexiti eestvedaja Nigel Farage, endine sõjaväepiloot Nick Goodwyn, Testlio asutaja Kristel Kruustük, Coop Eesti juhatuse esimees Jaanus Vihand, kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu ja paljud teised.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. April 2017, 07:11
    Otsi:

    Ava täpsem otsing