Graanul Investi juht: Eesti on ettevõtjale platvorm

Artikkel

- Uudised
- 25. mai 2016 kell 12:41
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Graanul Investi juht: Eesti on ettevõtjale platvorm
Eesti aasta ärimees ning Äriplaani esineja, Graanul Investi juht Raul Kirjanen.Foto: Andras Kralla
Graanul Investi juhile Raul Kirjanenile oli 2015. aasta väga edukas – ta pälvis aasta ärimehe tiitli ning tema meeskonnas töötab Eesti parim finantsjuht Raul Silivask.
Kirjanen ise leiab, et firma on meeskonnatöö ning üks särav täht ei suuda seda üksi vedada. „Mõne ametinimetuse kohta võibolla ei ole täna tiitlit, aga kui oleks, siis oleks meil häid kandidaate küll kõvasti,“ ütleb Euroopa suurima pelletitootja omanik.
Mis teeb ühe ettevõtte edukaks?
Minu jaoks hea ettevõte areneb, töötab rahvusvaheliselt ja suudab rahvusvahelises konkurentsis väga hästi toime tulla. Sellistele ettevõtetele vaatan ma alt üles. Tallink, mis on rahvusvahelises konkurentsis ka keerulistel aegadel väga hästi hakkama saanud. Efteni fondid on kinnisvarasektoris jõuliselt laienenud. Nortal on rahvusvaheliselt hästi hakkama saanud. Nende ettevõtete üle on põhjust uhkust tunda, eriti seepärast, et nende omanikestruktuur on Eestis ja Eesti kapitalil põhinev.
Kas pealekasvu jagub perifeerias? Või tahavad kõik suurtesse keskustesse ära tulla?

Raul Kirjanen esineb Äriplaanil 28. septembril, lisaks temale astuvad sel aasta esinduslikemal ärikonverentsil üles transpordiettevõtja Hugo Osula, Nortali omanik Priit Alamäe, kaubandusärimees Jüri Vips, investor ja ettevõtja Jüri Mõis, värske TOP 100 võitja ja Adcashi juht Thomas Padovani, finantsanalüütik ja Astri Grupi osanik Eve Kirs jt.
Kelle esinemist Raul Kirjanen ise Äriplaanil ootab?"Ootaks härra Michalilt visiooni. Nüüd tuleb suvi vahele, on aega mõtelda, aega kalal käia ja mõtteid mõlgutada. Varsti hakatakse keskenduma uuele valimistsüklile," rääkis Kirjanen. "Tegelikult võiks hakata poliitikud mõtlema Eesti majanduse ja ühiskondlikule visioonile. Kuidas me saame oma majanduskasvu tagasi, kuidas saame iibe positiivseks, kuidas saavutada see, et inimesed maalt ära ei läheks? Neid ettepanekuid ootaks huviga."
Äriplaanile saad registreeruda siin.
Põhiline põhjus, miks inimesed maalt ära lähevad, on see, et neil ei ole maal tööd. Miks noored maalt ära lähevad? Neil ei ole huvitavat tööd. See on Eesti kõige suurem regionaalpoliitiline viga. Leida täna noori, kes on veel maale jäänud, kes on ülikooli läbi käinud ja tahavad koju tagasi tulla, jääb üha vähemaks, sest võimalusi, mida see keskkond pakub, jääb üha vähemaks. Aga siiamaani oleme hakkama saanud.
Kuidas te enda meeskonda õiged inimesed leiate?
Meil on kõvasti vedanud. Oleme ise õppinud, arenenud, kaasanud noori, kes on meiega koos kasvanud. Võib-olla on need olnud õiged valikud, võib-olla on see lihtsalt vedamine. Erineva elukogemuse ja haridustasemega inimeste koostööst sünnivad tegelikult kõige õigemad otsused. Kui näeme, et meil hakkab mingisuguse positsiooni järele vajadus tekkima, siis me proovime enne ise selle spetsialisti endale koolitada, kui otsime turult valmis spetsialisti.
Mida te oma töötajatele õpetate, mis oskusi arendate?
Suur eesmärk on tootmise mõttes olla võimalikult efektiivne, otsida ja juurutada uusi tehnoloogiaid. Arvan, et igas tootmisettevõttes teavad kõik, et seda viimast 5% efektiivsust on kõige raskem leida, ja just see viimane 5% on see, millega teenitakse.
Siin, Tallinna kontoris, me tegeleme valdavalt nende asjadega, mille tulemusi on näha võib-olla aasta või mõne pärast. Imavere koostootmisjaam hakkab valmis saama, projekt hakkab vaikselt kokku tõmbama. Vaatame uusi investeeringuid. Tegeleme kõvasti metsaettevõtetega. Vaatame üht Läti pelletitehase projekti. Kuna kütuseturul üldiselt on keeruline aeg, siis päris palju huvitavaid ülevõtmispakkumisi on erinevatelt turgudelt. Võimaluste piires üritame investeerida.
Milline on teie ettevõtte dividendipoliitika?
Meil on kolm aktsionäri. Oleme leppinud kokku, et kui me suudame raha panustada ettevõtte arengusse ja kasvu, siis ei ole väga mõtet raha välja võtta. Vaadates Graanul Investi kasvu, on selge, et see kasv nõuab palju kapitali, mis seab piirangud dividendide väljavõtmisele. Aga umbes miljon eurot aastas oleme ikka dividende maksnud.
Kas Eesti pakub piisavalt arenguvõimalusi?
Üldiselt on Eesti platvorm. Suurt äri siin ajada on väga keeruline. Nii-öelda tootmise mõttes, juba ressursist ja logistikast tulenevate piirangute tõttu on sel äril ikkagi selgelt piir ees. Kui sa selle piiri kätte saad, siis on tihti kõige raskem astuda samm edasi. Kodus on äri ikkagi suhteliselt lihtne ajada.
Kes peaks saama Eesti presidendiks?
Kandidaatidest, kes tänaseks välja on tulnud, on mulle sümpaatne Siim Kallas. Ma ei tea, kas ta on õige presidendikandidaat, võibolla võiks ta Eestis hoopis muud olulist ametit täita. Aga ma arvan, et meil on vaja suurema elukogemuse ja majandustaustaga inimesi poliitikasse, selliseid, kes näeksid suuremat pilti ega laskuks kohe populismi ja loosungitesse. Ja kes katsuks midagi tegema hakata, sest meil on varsti viimane aeg seda teha. Mulle tundub, et selle meeletu ametnikearmee põhiülesandeks on hoida oma töökohta, nad loovad juurde uusi regulatsioone, mida saavad ise kontrollida. Riigi juhtimise efektiivsus on täielikult kadunud. Riik peaks toimima selleks, et kodanikud ja ettevõtted saaksid võimalikult hästi siin toimida, mitte selleks, et ametnikel oleks mugav kontrollida ja poliitikutel riskivabam asju ajada.
Millal me teid poliitikas näeme?
Usun, et niipea veel ei näe - maailma tippu on veel pikk maa. Ettevõtjana on poliitikas keeruline hakkama saada. Efektiivsusest saadakse poliitikas teistmoodi aru kui äris. Ja visioon on omaette küsimus. Ma suudan Eesti ühiskonnale ja riigile olla kasulikum ettevõtluses.
Autor: Marili Niidumaa, Äripäeva konverentsid
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum