Keskpank nõuab Swedbankilt ja SEB-lt lisapuhvrit

Alates 1. augustist hakkavad kommertspankadele kehtima muudatused kapitalipuhvri nõuetes. Varasema 2% asemel hakkab Eesti Pank nõudma kõikidelt Eestis tegutsevatelt kommertspankadelt 1% suurust süsteemse riski puhvrit. Lisaks nõuab keskpank kahelt suuremalt pangalt – Swedbankilt ja SEB Pangalt – veel 2% suurust lisapuhvrit.

Eesti Pank kehtestas 2014. aastal kõikidele kommertspankadele süsteemse riski puhvri nõude. Puhvri eesmärk oli panna pangad hoidma suuremat kapitali ja suurendada nõnda pankade vastupanuvõimet, et nad suudaksid tulla toime järsu majanduslangusega, ja vähendada kontsentreeritud pangandusstruktuurist tulenevaid riske.

„Siiani kaitses süsteemse riski puhver panganduses kahe riski vastu, kuid augustist lööme selle tööriista piltlikult öeldes pooleks,” ütles Eesti Panga president Ardo Hansson. Ta põhjendas kõigi pankade 1% suuruse puhvri nõuet vajadusega maandada Eesti kui väikese ja avatud majanduse eripärast tulenevat järsu majanduslanguse riski. Lisapuhver on aga vajalik seetõttu, et Eesti pangandussektor on üks kontsentreeritumaid Euroopa Liidus. „Lisaks on siinsed suured pangad haavatavad samade riskide suhtes, kuna nende varade ja rahastamise struktuur on väga sarnane,” ütles Hansson.

Alates augustist kehtib kahele suuremale Eestis tegutsevale pangale koguomavahendite nõue 13,5% tasemel ja kõikidele teistele pankadele 11,5% tasemel.