SEB: pole hullu midagi!

Lõppeval nädalal avaldati hulk olulist majandusstatistikat. Kinnitust leidis Eesti aeglane majanduskasv esimeses kvartalis ja ettevõtete kasumite vähenemine. Samas on võimalik andmetest leida ka trende, mis tuleviku osas optimismi suurendavad.

Neljapäeval avaldatud täpsustatud hinnang 2016. aasta esimese kvartali majanduskasvule jäi samaks varasema teadaandega, mille kohaselt SKP kasvas püsihindades 1,7% võrra. Seejuures on tähelepanuväärne, et suuresti toetus kasv netotootemaksude laekumise suurenemisel, mida omakorda mõjutas aktsiisikaupade senisest kõrgem maksustamine.

Tegevusaladest andis suurima panuse majanduskasvu hulgi- ja jaekaubandus. Sektoris teenitud lisandväärtus kasvas palgatõusu toel 12%. Esmapilgul ehk üllatavalt toetas majanduskasvu tugevalt ka lisandväärtuse 20%ne suurenemine põllu- ja metsamajanduse ning kalanduse tegevusalal. Kuigi piimatootjad on madalate hindade tõttu kannatanud, aitab hea teraviljasaak põllumajanduse olukorda tervikuna tasakaalustada. Esimene kvartal oli edukas ka metsandussektoris. Suurema panuse SKP kasvu andis veel info ja side valdkond, mis mõõduka kulude kasvu juures suutis loodud lisandväärtust 8% võrra kasvatada.

Negatiivse poole pealt vedas majanduskasvu kõige enam alla energiasektor, mille lisandväärtus kahanes 18%. Energiatarbimist on mõjutanud nii ilmaolud kui avatud elektriturg, mis tarbijate jaoks importelektri odavamaks teeb, kuid kohalike tootjate tulusid vähendab. Esimene kvartal oli kesine ka töötlevas tööstuses, kus loodud lisandväärtus vähenes ligi 3%. Mäletatavasti oli aasta esimestel kuudel toodangumaht tugevalt languses elektroonikatööstuses, kuid ka metalltoodete tootmises. Lisandväärtus kahanes I kvartalis oluliselt ka ehitussektoris, mida mõjutas suurte riiklike tellimuste vähesus.

Tuleb meeles pidada, et majandusstatistika ilmub alati viivitusega ja minevik ei pruugi peegeldada praegust olukorda. Nüüd, kus lõppemas on juba aasta teine kvartal, on mitmed näitajad varasemaga võrreldes paranenud. Aprillis sai lõpu pikalt kestnud tööstustoodangu vähenemine ja ka eksport suurenes 2% võrra. Eesti sisulises mõttes kõige olulisem ekspordi sihtriik Soome üllatas esimeses kvartalis ootamatult suure majanduskasvuga ja ülespoole on korrigeeritud niigi väga kõrgeid ootusi Rootsi majanduse selleaastasele kasvule. Negatiivsete mõjude taandumise ja parema välisnõudluse tõttu peaks olukord reaalmajanduses lähiaegadel paranema. Sellest hoolimata jääb Eesti majanduskasv 2016. aastal mõõdukaks.

Sellel nädalal avaldatud ettevõtete kvartaalsed tulemused ja täpsustatud SKP statistika kinnitavad kasumite edasist langust. Rahvamajanduse arvepidamise järgi vähenes tegevuse ülejääk ja segatulu eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 10%, kvartaalse ettevõtlusstatistika põhjal kahanesid kasumid koguni 12%. Ettevõtluskasumite kahanemine on tulnud kiire palgakasvu arvelt.

Töötajatele makstud hüvitiste osakaal SKP-s on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, jõudes selle aasta esimeses kvartalis 50,4%ni. Oleme selle näitaja poolest jõudnud Soome tasemele, ületades kaugelt Lätit ja Leedut, kuid ka väga jõukaid riike nagu Rootsi või Saksamaa. Kui vahel kiputakse siinseid ettevõtjaid süüdistama liialt suure kasumimarginaali nõudmises väikeste palkade arvelt, siis viimase statistika valguses ei ole sellel väitel alust.

Kasumite languse tagajärjena on sageli nimetatud finantspuhvri vähenemist, mille tõttu võib ettevõte ka mõne arve hilinemisel pankrotistuda. Seni ehk vähe tähelepanu on pälvinud kasum kui motivaator äritegevusega tegelemiseks. Kui äri omanikule kasumit ei teeni, kaob peagi ka ettevõte ja töökohad. Kõige käegakatsutavam on võimalus, et kasumlikkuse vähenemine viib Eestist mõne suure kontserni tütarettevõtte, kuna ei suudeta täita omanike ootusi investeeringu tulususele.

Kuigi käesoleva aasta esimeses kvartalis kahanesid ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse võrreldes 2015. aasta esimese kvartaliga 5%, ei ole olukord tegelikult nii traagiline. Investeeringute vähenemise põhjus peitus üksikutes tegevusalades. Suure negatiivse panuse andis kommunikatsioonide ja infrastuktuuri valdkond. Eelmisel aastal ebatavaliselt suuri investeeringuid teinud telekommunikatsioonisektoris vähenesid põhivara soetamiseks tehtud kulud enam kui 24 mln euro võrra.

2015. aasta lõpus tehti suuri investeeringuid ka veevarustuse ja jäätmekäitluse alal, kus 2016. aasta algus seetõttu jälle tavapärasest tagasihoidlikumaks jäi. Kuigi hea sideühendus ja kvaliteetne veevarustus on olulised, siis Eesti majanduse kasvupotentsiaali investeeringute pidurdumine nendel aladel kuigivõrd ei mõjuta. Sektorite edasist konkurentsivõimet silmas pidades on murettekitavam investeeringute suur langus põllumajanduse ja mäetööstuse alal. Kumbagi sektorit on mõjutanud energia- ja toiduainehindade tugev langus maailmaturul, mistõttu ei jätku investeeringuteks enam raha.

Väga positiivne oli näha investeeringute kasvu töötlevas tööstuses, kus põhivara soetamine eelmise aasta sama ajaga võrreldes lausa 8% võrra suurenes. Seejuures suurenesid investeeringud enamusel töötleva tööstuse tegevusaladest. Kapitalikaupade impordi suurenemine jätkus ka aprillis. See kinnitab konjunktuuriuuringute trendi, mille kohaselt töötleva tööstuse kindlustunne on paranenud. Loodetavasti peegeldavad praegust optimismi aasta teises pooles senisest suuremad müüginumbrid.