Hilinejad hakkavad trahvi saama

13. juuni 2016, 07:45
Trahvilipik kojamehe vahel. Selliseid kviitungeid aruannete esitamist vältivad ettevõtjad oma kojamehe vahelt siiski leidma ei hakka
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160613/NEWS/160619964/AR/0/AR-160619964.jpg

Statistikaamet hakkab sunniraha nõudma kõikidelt ettevõtetelt, kes ei esita õigeks ajaks aastaküsimustikku. Ettevõtjad peavad muudatust liiga karmiks.

„Kartsin, et see trahv ükspäev tuleb ja kui seda uudist nägin, läksid mul hambad risti, vererõhk tõusis ja läksin näost punaseks,“ ütles ASi Tamult tegevdirektor Andrus Taal. Nimelt teatas statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup, et kuna ettevõtte kompleksse majandusaasta aruande esitab tähtajaks vaid 30% ettevõtetest, on statistikaamet sunnitud sel suvel hilinejaid trahvima hakkama. Kui aruannet ei esitata, tuleb ettevõtjal välja käia 300 eurot.

Taali sõnul on statistikaamet juba mitu aastat ettevõtjaid sunnirahaga ähvardanud. „Nad ei nõua seda üks kord aastas aastaküsimustiku täitmata jätmise pärast, vaid ka iga väiksema aruande kohta,“ märkis ta. „Iga jumala kuu saadavad midagi täitmiseks. Ma peaks poole kohaga inimese eraldi selleks tööle võtma, et ta neid täidaks,“ lisas ta.

Taalil sai üks hetk statistikaameti aruannetest kõrini ja lõpetas nende esitamise. „Täitsin neid peale raamatupidaja lahkumist aasta aega ise ja ma olin nii närvis nende pärast,“ rääkis ta. Sellele järgnes intensiivne ametnike pealekäimine, et ta neid siiski täidaks. „Poolteist aastat juba viskan nende veenmiskõnede peale lihtsalt toru hargile ja ka meiliaadressid blokeerisin ära,“ ütles ta.

Tema sõnul saaksid ametnikud enamik infost kätte majandusaruannetest, äriregistrist ja maksuametilt ning iga kuu ettevõtjatelt küsimustikke nõuda on lihtsalt vaenulik. „Küsigu siis hädavajalikku, aga nad tahavad ikka igasuguseid asju teada. Paljud neist isegi ei ühti meie tegevusvaldkonnaga,“ rääkis Taal.

Taal lisas, et kuigi teoreetiliselt peaks valimisse kuuluma umbes 10 000 ettevõtet ja valim peaks tihti vahetuma, satub tema ettevõte sinna ikka ja jälle. „Minu arvates hoitakse mõnda lausa meelega valimis. Tõenäoliselt olen mina ka üks esimesi, kes selle sunniraha kaela saab, sest ma julgen sel teemal sõna võtta,“ ütles ta.

Liiga palju küsimustikke

Maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis ütles, et enne trahvide rakendamist võinuks statistikaamet küsimustikke vähendada ja ettevõtjatele selgitada, miks on mõnda statistikat kindlasti vaja. „Muidu ettevõtjate viha statistika vastu aina kasvab. Nad on juba praegu vihased,“ märkis ta. Tema sõnul pole statistikaameti trahvirakendamise ajastus ka just kõige targem, sest viimasel ajal räägitakse just palju nullbürokraatiast ja sellest, et mõttetut statistikat peab vähemaks võtma.

Lehise sõnul pole statistikaamet piisavalt rõhku pannud sellele, et aruandeid ettevõtjatele atraktiivseks teha. „Paljudel juhtudel tunnetatakse, et aruanded on täiesti mõttetud,“ ütles ta. Tihtipeale jääb segaseks, kes ja mis kasu neist üldse sünnib. „Võib-olla kui ettevõtjad saaks aru, et statistika võib ka enda töös kasulik olla, oleksid nad palju reipamad neid täitma,“ ütles Lehis.

Maru Ehitus ASi juhatuse esimehe Tõnu Kulli arvates muudaks trahvidega ähvardamine statistika õigsust. „Keegi ei saa ju trahvida selle eest, kas esitatud andmed on õiged või ei, seega kardan, et sunnirahaga ähvardades tahavad ettevõtjad küsimustikud kiiresti kaelast saada ja täidavad neid kiiremini ja pinnapealsemalt,“ selgitas ta. Seetõttu tema trahvi-ideed heaks ei kiida.

Kull lisas, et aruandeid laekub palju ja raamatupidajatel on käed-jalad tööd täis, et neid ära täita. „Võiks nende arvu vähemaks võtta, sest me oleme siiski e-riik ja statistikat saaks välja võtta ka mujalt andmetest,“ ütles ta.

Mikro- ja väikeettevõtete probleem

Ka EVEA president Kersti Kracht leiab, et statistikaamet saaks paljud andmed mujalt aruannetest ja deklaratsioonidest kätte, mistõttu peaksid nad oma andmekogumist kuidagi teisiti lahendama.

Praeguses süsteemis jäävad tema sõnul kannatajaks just mikro- ja väikeettevõtted, kes peavad aruannete täitmiseks eraldi raamatupidaja tellima. „Mikroettevõtetes on üks inimene tihti sekretär, omanik, tegevjuht ja töötaja. Neil lihtsalt pole aega tegeleda nende küsimustikega. Bürokraatia koormus on suur,“ ütles ta.

Kracht lisas, et trahvimine ei ole kindlasti lahendus, kuna see ei annaks ju endiselt paljudele aega juurde. „Ettevõtluskeskkonnas rõkkab totaalne rahulolematus,“ ütles ta. Tema sõnul tuleks mõelda, kuidas tuleks ettevõtteid juurde ja laekuks riigikassasse rohkem raha. „Täna tegeletakse seadusmuudatustega, mitte ettevõtluskeskkonna paremaks muutmisega,“ ütles ta.

Sunniraha ka esitamata majandusaruannete eest

Ettevõtted peavad 30. juuniks esitama majandusaasta aruande. Ka nende esitamisega hilinemisel võib maksuhaldur rakendada sunniraha. Rakendatav sunniraha ei või esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot. Kokku ei tohi sunniraha ületada 3300 eurot.

Sellest aastast on Kaubanduskoja ettepanekul ettevõtjatele antud võimalus vahetult enne majandusaasta aruande esitamist valida, kas esitada aruanne äriregistrile kohe või hiljem. Sisuliselt tähendab uuendus seda, et ettevõtjal on võimalik otsustada, kas teha majandusaasta aruanne registris avalikult nähtavaks kohe aruande valmimisel või hiljem ettevõtja poolt valitud kuupäeva saabumisel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    13. June 2016, 07:55
    Otsi:

    Ava täpsem otsing