Tuhanded maatükid ilma teeta

Artikkel

- Uudised
- Virge Haavasalu
- 21. juuni 2016 kell 4:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tuhanded maatükid ilma teeta
Tahkuranna vallavanem Karel Tölp Konnaluha kinnistul kõndimas. Foto: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees
Eestis on tuhandeid erakätes olevaid maid, millel puudub oma tee, rääkimata avalikust teest.
Pärnumaal mere ääres Tahkuranna vallas asub Konnaluha kinnistu, milleni jõudmiseks peab omanik jätma auto mitme kilomeetri taha ja jalutama mööda naaberkinnistu põlluteed. Selle kinnistuni ei vii ühtegi avalikku teed, kinnitas kinnistu omanik Antero Habicht. Riigikogus osakonnajuhatajana töötav Habicht on mõelnud rajada kinnistule suvekodu.
Oma kinnistut käib Habicht vaatamas korra aastas. Ümberkaudsed naabrid ei ole teda selles takistanud ja õhumasinat ta ka selleks kasutama pidanud ei ole. Kinnistut ostes Habicht teadis, et tegemist on looduskaitse alla oleva maatulundusmaaga, kuhu ei vii avalikku teed. Siiamaani pole ta sellest numbrit teinud. Suvekodu rajamiseks soovib ta asjad korda saada.
Tahkuranna vallavanem Karel Tölp märkis, et põllu- ja metsamaade puhul on tee puudumine igas vallas täiesti tavaline olukord. „See ei olegi võimalik, et igale kinnistule viiks avalik tee,“ toonitas ta. Talud koosnevad paljudest lahusmaa tükkidest ja neile polnud Tölbi sõnul ka eelmise vabariigi ajal muud pääsu kui näiteks hobusega üle naabrite maade.
Tölp möönis, et vallas on päris palju tavalisi kinnistuid, kus keegi alaliselt ei ela. „Elamutele ligipääsu saamisega oleme viimastel aastatel palju vaeva näinud nii lepinguid sõlmides kui ka maid omandades,“ ütles ta. Maid on omandatud Tölpi sõnul nii planeeringualadel, kus arendajad on tegevuse pooleli jätnud, kui ka mujal.
Vallavanem rääkis mitmest kohtuvaidlusest, mida kruntide omanikel on pooleli teede küsimustes. Tema sõnul ei saa vald kahjuks siin väga midagi teha, sest avalikku huvi on üldjuhul väga raske põhjendada. Inimene saab kohtust parema tulemuse. Tölpi sõnul ei anna inimesed endale aru, et ei saa panna kellegi koju ligipääsu kinni, millele annavad kinnitust ka kohtuotsused. „Õnneks on tasapisi hakanud see arusaam paranema, kuid ikka kulutatakse advokaatidele suuri summasid,“ lisas ta.
Teevaidlused on järjest sagedasemad
Maa-ameti avalike suhete nõunik Agnes Jürgens:
Üheks levinud probleemiks, mis maareformi tulemusel on tekkinud, võib tõepoolest pidada kinnisasjale juurdepääsu temaatikat. Kinnisasjade tagastamisel või erastamisel tekkis olukordi, kus inimesed ei pääse enam oma kinnisasjale ligi, sest varem kasutatud tee on nüüd eraterritooriumil, mille omanikud on selle kas täiesti sulgenud või ei luba naabritel seda enam kasutada. Seetõttu on naabrite vahel vaidlusi ja tülisid, sest ühed tahavad oma hoonete või maa juurde pääseda, aga teised ei ole rahul ega huvitatud sellest, et keegi teine nende maal kulgevat teed kasutaks.
Kui ulatuslik see probleem on, seda ei tea maa-amet täpselt öelda, sest tegemist on eelkõige eraõiguslike vaidlustega ja amet nende kohta andmeid ei kogu. Täpsemalt oskavad probleemi ulatust hinnata kohalikud omavalitsused, kes puutuvad murelike kinnisasjaomanikega vahetult kokku. Kohtupraktika ja pidev meediakajastus aga näitavad, et teema on järjest aktuaalsem. Valdavalt seetõttu, et kui maareformijärgsed kinnisasjade algsed omanikud arvestasid tollaste n-ö kujunenud teedega, siis kinnisasjade edasiste võõrandamiste tulemusel on tekkinud uued omanikud, kes ei soovi, et naabrid nende erateid kasutaksid.
Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna ütles samuti, et iseenesest on ju loogiline, et iga kinnistu juurde ei saagi viia vallateed. „Selliseid nn oma teeta kinnistuid on Eestis tuhandeid ja tavaliselt lähtutakse väljakujunenud tavadest teede kasutamisel,“ ütles ta. Pärna selgitas, et sellisel juhul reguleerib eraisikute suhteid asjaõigusseadus, ja nii on paljudel juhtudel inimesed ka kohtutee ette võtnud. Pärna sõnul paljud ei tea, et eratee omanik võib nõuda tasu tee kasutamise eest.
Tõsisema küsimusena nägi aga Konnaluha kinnistu omanik Habicht hoopis seda, mis siis saab, kui tekib tulekahju. „Vald ei ole mere äärde teinud teid, isegi neid, mis on üldplaneeringus ette nähtud,“ rääkis Habicht. „Kui mereäärne kõrkjaosa peaks tuld võtma, siis igasugune ligipääs puudub. See on selles vallas, aga ilmselt ka mujal, täiesti probleemne,“ leidis ta.
Vallavanema sõnul peaks üldplaneeringu järgi olema avalik ligipääs korraga vähemalt kolmele kinnistule. Kui on olnud avalik huvi, siis vald on võtnud tee avalikku kasutusse ja selle korda teinud. Päris hajaasustuse piirkonnas on võimalik tema sõnul taotleda toetust, mida on inimesed ka päris aktiivselt kasutanud. Tölp ei pidanud reaalseks, et iga 200 m tagant läheks tee võimaliku tulekahju kustutamiseks.
Päästeameti kommunikatsiooninõuniku Johannes Merilai sõnul ei ole päästeamet pidanud vajalikuks kaardistada piirkondi ega kinnistuid, kus on välja ehitamata teed ja puudub ligipääs kinnistutele. Lähiminevikust ei meenunud talle, et päästjad ei oleks kas tulekahju või üleujutuse korral kuhugi ligi pääsenud. Mingi lahendus on Merilai sõnul ikka leitud, kas siis maa või õhu kaudu.
Konnaluha kinnistu lugu
Asub Tahkuranna vallas Metsaküla külas merest mõnesaja meetri kaugusel.
On 4,69 hektari suurune maatulundusmaa.
On looduskaitse all.
2007. aasta lõpus üritas toonane omanik Ardi Antsaar hakata seal tegelema elamuarendusega, aga vallavalitsus lükkas detailplaneeringu ettepaneku tagasi.
2008. aastal hinnati väärtuseks 3,2 miljonit krooni (204 517 eurot).
2010. aasta suvel pandi enampakkumisele 20 000 krooniga (1278 eurot) ehk 160 korda odavamalt.
Läks lõpuks haamri alla 65 100 krooniga (4161 eurot).
Maatüki omanikuks sai justiitsministeeriumi juhtivametnik Antero Habicht.
Kinnistul on olnud kolme Eesti suurpanga mitme miljoni kroonised hüpoteegid.
Allikas: Pärnu Postimees
Inimene rajas ise tee
Naaberkinnistuid omav Jan Pulk soovib taastada oma isatalu. Kuna sinna varem teed ei viinud, olid nad ligipääsemiseks sunnitud ostma ühe lisakinnistu ja looma tee, mis on sõidetav autoga küll ainult suvel.
See, et inimene on ostnud endale kinnistu, kuhu ühtegi teed ei vii, ei ole Pulga sõnul mingi uudis, selliseid asju on omandireformi käigus tekkinud kahjuks palju. „Loomulikult on probleem, kui teid ei ole, siis tuleb ise ehitada, ja see kõik maksab,“ märkis ta.
Kui Pulk peaks ühel päeval oma isatallu elama asuma, siis oleks ta huvitatud, et vald teed hooldaks. Samas märkis Pulk, et tema rajatud pinnastee kasutamisel neil omavahel naabritega probleeme ei ole, kuna on seatud servituut.
Pulk valda tee tegemata jätmises kindlasti ei süüdistaks. „Vallal pole ju raha ja miks peaks vald tegema ühe kinnistu omanikule olulise eelise. Vallal on neid muresid küll ja veel,“ esitas ta retoorilise küsimuse. Kui vald peaks tee välja ehitama, mis oleks selle hind ja kui palju oleks sellest kasusaajaid, küsis Pulk. Lisaks teedele oleks vajalik ka elektri ja vee kättesaadavus. Selline mure vaevab paljusid.
Pane tähele
Mis on eratee?
*Eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal ning ei ole kantud avalikult kasutatavate teede nimekirja.
*Avalikult kasutatavaid teid ja erateid võib kasutada igaüks seadustes sätestatud ulatuses.
*Üldjuhul kehtib põhimõte, et erateed saab kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal, kuid nagu ülejäänud maa puhulgi, eeldatakse omaniku luba eratee kasutamiseks, kui omanik ei ole väljendanud selget keeldu.
*Kui kohalik omavalitsus erateed avalikuks kasutamiseks määrata ei saa, on isikutel koju pääsemiseks võimalus jõuda kokkuleppele eratee omanikuga, seades tee kasutamiseks isikliku kasutusõiguse või servituudi.
*Oluline on silmas pidada, et isiklik kasutusõigus on seotud konkreetse isikuga ja kinnistu müügil isiklik kasutusõigus kustub. Servituut seatakse naaberkinnisasja igakordse omaniku kasuks ja see jääb kinnisasja võõrandamise korral kehtima.
*Kui eratee omanik ja juurdepääsu vajava kinnisasja omanik kokkuleppele ei jõua, saab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu määrata kohus.
*Õnnetusjuhtumite puhul, nagu näiteks tulekahjud, üleujutuse jmt, näeb aga liiklusseadus ette põhimõtte, et eratee omanik peab lubama erateed kasutada alarmsõidukil, jälitussõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaitseväe sõidukil. Muudel sõidukitel peab eratee omanik lubama erateed ajutiselt kasutada ainult juhul, kui samasse kohta mõistlikult juurdepääsu võimaldav avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud.
allikas: Maa-amet
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum