Andris Blaka: reklaamitööstuses on masendav aeg

19. juuni 2016, 11:30
AGE Comi üks omanikke Andris Blaka kinnitas, et äri kasvab väga aeglaselt.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160619/NEWS/160619733/AR/0/Andris-Blaka.jpg

“Minu arvates on reklaamiäri viimase kuue aasta kõige madalamas punktis,” on valdusühingu AGE Com üks omanikke Andris Blaka murelik.

Ta rääkis intervjuus BestMarketingile, et ettevõtete kulude kokkuhoid survestab ka reklaamiagentuure ja äri kasvab väga aeglaselt.

Alustame sinust. Kes sa oled? Kuidas sa identifitseerid ennast tänapäeva reklaamimaailmas? Millega sa täpsemalt tegeled?

See on hea küsimus. Raske niimoodi otse öelda, kes ma olen. Ma ei promo iseennast. Tegelen grupi agentuuridega, mis meil on olnud juba pikka aega. Vahel ostame mõne ettevõtte juurde, vahel müüme midagi, aga üldiselt on tegu ikka selle sama agentuuride grupiga, mis loodi 1992. aastal Eestis (AGE Com – toim).

Me oleme endiselt aktiivsed samadel turgudel, kus oleme tegutsenud pikki aastaid – põhiliselt Baltimaades, samuti Valgevenes ja Ukrainas. Meil on ka mõni teine ärisuund, aga reklaamindus on siiski põhiline. Mina isiklikult istun mitme agentuuri juhatuses ja olen peamiselt seotud loovjuhtimise ning digitaal- ja PR-suunaga. Lisaks kuuluvad minu vastutusalasse meie ülemaailmse võrgustikuga seotud tegevused – minu ülesanne on koordineerida regionaalseid asju globaalse WPP grupiga.

Kuidas Age Comi ettevõtetel läheb? Kui suur on kasv?

Meie konkurendid on väga erinevad – mõnikord keegi tõuseb, teinekord jälle kukub. Ka igal Balti riigi turul on konkurents väga erinev. Üldiselt on meie olukord stabiilne. Vahel läheb paremini, vahel veidi halvemini, aga kindlasti ei saa ma rääkida suurtest kasvunumbritest. Äri küll kasvab, aga väga aeglaselt – seda käibe, mitte kasumi poolest. Väga palju on survet hindadele.

Kui aus olla, siis minu arvates on reklaamiäri viimase kuue aasta kõige madalamas punktis. Samuti ei ole turul näha väga palju häid kampaaniaid ega nutikaid lahendusi. Näha on vaid seda, et kliendid kui reklaami tellijad hoolivad kõige rohkem hinnast. Surve hindade alandamiseks on suur ja see tähendab, et ei ole ka piisavalt raha selleks, et teha tõeliselt unikaalseid, ilusaid ja edukaid kampaaniaid. Nii et reklaamitööstuses on praegu üsna depressiivne aeg.

Huvitav on see, et kui vaadata kõikvõimalikke edetabeleid, siis ei ole nende tipus näha väga palju vanu häid kuulsaid agentuure. Vähemalt Eestis on see nii. Nende asemel on pigem väikesed või vähetuntud tegijad. Eesti möödunud aasta agentuur oli näiteks vaid nelja töötajaga Tabasco. Suuri ja tuntud agentuure võib näha vaid edetabelites, mille koostamise aluseks on finantsnäitajad. Tundub, nagu need oleksid muutunud tööstusteks, kus toodetakse palju, aga loomingulisust on vähe.

Kas reklaamitööstuse glamuur on hakanud kaduma?

Jah, ma olen täiesti nõus, et glamuur on kadumas. Aga mis puudutab uute ja vähetuntud agentuuride trendi, siis Lätis ja Leedus ma seda eriti märganud ei ole. Konkurssidel, kus ka meie agentuurid osalevad, on enamasti ikka ühed ja samad vanad tegijad. Ma ei ole täheldanud palju uusi nägusid ega ettevõtteid, kes oleks turule sisenenud ja hakanud kiirelt turuosa võitma.

Glamuur on kadumas, äri on stagneerunud, kasumid on kahanemas – võib vist öelda, et see juhtub igal pool maailmas. Kui aga käia Cannes’is või teistel sarnastel suurfestivalidel, siis räägitakse uutest põnevatest võimalustest, mis on põhiliselt pärit start-up’ide maailmast.

Jah, start-up’id on praegu väga seksikad ja reklaamitööstus enam mitte nii väga. Samas ma ei näe agentuuri seisukohalt idufirmandust kui midagi üliolulist. Ka meie juurde tulevad vahel inimesed heade ideedega ja me oleme ka investeerinud mõnda uude ettevõttesse, aga kindlasti ei muuda me enda ettevõtte suunda ega vaheta turundus- ja reklaamitegevust äriingliks olemise vastu.

Teine trend, millest palju räägitakse, on see, et üha rohkem raha liigub kohalike meediaomanike käest Facebooki ja Google’i kätte. Kas sina näed siin ohtu kohalikule meediale?

Jah, näen ohtu. Küll aga ilmselt mitte letaalset ohtu. Ka kohalik meedia areneb pidevalt, neil on samuti uusi tooteid ja teenuseid ning samuti on nende käibed ikka veel üsna märkimisväärsed. Mõni neist näitab siiani ka häid kasvunumbreid. 

Üha rohkem raha liigub tõesti Facebooki ja Google’isse, aga siiski on praegu ka kohalikus meedias palju raha liikvel. Televisioon on tõesti endiselt põhiline kanal ja seal on ka konkurents väga suur, kuna kanaleid on palju ja tuleb üha juurde. Peale selle pakuvad konkurentsi ka telekomifirmad, kellel on samuti ambitsioon sisu pakkumiseks.

Intervjuu alguses ütlesid sa, et pole viimasel ajal märganud väga palju loovaid lahendusi ja et peamine põhjus selleks on väikesed eelarved. Sellele võiks vastu väita, et piiratud eelarved peaksid just loovust ergutama – kõik suured kunstnikud on nälginud. Mis sa sellest arvad? Mis võiks veel olla põhjus, et loomingulisus praegu Baltimaades ei õilmitse?

Loovinimesed võivad ju olla väga loomingulised ka nälgides, aga tootmiskuludeks on vaja siiski korralikku eelarvet. Isegi kui sul on suurepärane idee, pead selle ikkagi ka hästi ellu viima. Filmima kauni reklaamklipi, palkama hea režissööri või võimaldama AD-le piisavalt tööaega, et tulemus oleks hea ja kvaliteetne. Kuna surve on agentuuridele aga suur, siis neil ei olegi võimalust investeerida aega, mis on vajalik hea tulemuse saavutamiseks.

Tegelikult on see olukord mulle üllatav, sest kui vaadata üldist olukorda äri- ja finantsmaailmas, siis raha on ju olemas. Seda on nii palju, et inimesed ei tea, mida sellega teha, ning pangad hakkavad meilt selle hoiustamise eest varsti tasu küsima. Samas jätkub ettevõtetes kulude kokkuhoid, mis survestab omakorda agentuure. See tundub lihtsalt vale. Kulude kokkuhoid pärsib igasugust arengut.

Teine teema puudutab konsolideerimisi ja ühinemisi, mistõttu on meie turul järjest vähem reklaamijaid.

Kuidas on lood digitaalturundusega? See tundub olevat meie jaoks hea võimalus, kuna digimaailm on alles suhteliselt hiljuti massidesse jõudnud ja me võime öelda, et oleme ülejäänud maailmaga samal stardijoonel. Ehk õnnestub selle abil vähendada vahet Baltimaade ja Lääne-Euroopa reklaamitööstuste vahel?

Võib nii olla küll. Samas on selge, et Hollandi või Saksa agentuuri eelarve ei ole kaugeltki võrreldav Eesti või Läti agentuuri eelarvega. See tähendab, et sa võid siin välja mõelda küll häid lahendusi, aga samas on sinu maht ja töö ulatus piiratud.

Meil on siiski päris palju näiteid agentuuridest, kes teevad digitaalprojekte välismaa klientidele, eriti Vene suunal. Need projektid on olnud tõeliselt huvitavad ja võitnud auhindugi.

Seega, jah, digitaalturunduses on meie võimalused Baltimaadest väljavaatamiseks paremad.

Lõpetuseks, mis on sinu arvates selle aasta teise poole või 2017. aasta peamised trendid, millest iga kohalik turundus- ja reklaamimaailmas tegutsev inimene peaks teadlik olema?

Selle aasta teise poolega on üsna selge pilt. Augustis toimuvad olümpiamängud ja väga suur hulk inimesi jälgib seda suursündmust telerist või mõne muu seadme vahendusel. See omakorda tähendab ka palju turundust ja reklaami selle suursündmuse ümber.

Nii mõnigi asi sõltub muidugi mingil määral ka seadustest, kuna paljud suured meediaettevõtted muudavad oma reegleid. Näiteks teatas Google hiljuti, et nad ei avalda enam kiirlaenude reklaame.

Muidugi mõjutavad turgu ka juba mainitud ettevõtete konsolideerumised ja ühinemised. Teatud mõttes võib see olla ka hea, kuna uued ühinenud ettevõtted teevad tavaliselt ka suuri rebrändingu kampaaniaid jne. Kuid mõne aja möödudes annab siiski tunda, et kahe reklaamitellija asemel on nüüd turul üks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. June 2016, 10:11
Otsi:

Ava täpsem otsing