Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa trahvipoliitika tuulutab transpordifirmade rahakotte

20. juuni 2016, 10:45
Eesti Rahvusvahliste Audovedajate Assotsatsiooni info ja veolubade osakonna juhataja Ermo Perolaineni sõnul Euroopa Liit praegu trahvistandardite ühtlustamise poole liikumas pole.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160620/USEFUL/160619770/AR/0/ERAA-infoosakonna-juhataja-Ermo-Perolainen.jpg

Rahvusvahelisi vedusid tegevad transpordifirmad kurdavad Euroopa trahvipoliitika üle - trahvide määramisel puuduvad ühtsed standardid ja vahel tundub ametnike tegevus lausa omavolina.

Selle tõttu kannatavad kaubavedajad, kellele tähendab seaduste sasipundar kopsakat rahalist väljaminekut, kirjutab 21. juuni Äripäev logistika rubriigis.

ASi Laarmann & KO juhatuse liikme Paavo Laarmanni sõnul on ettevõte Euroopas kaubavedusid tehes suurte trahvisummadega korduvalt kokku puutunud. Kaks aastat tagasi kergendasid Hispaania ametnikud firma tengelpunga näiteks 4100 euro võrra – põhjuseks 40minutiline tööaja ületamine. Samasse aastasse jäi ka Hollandis tehtud 4500 euro suurune trahv – veokil olevat olnud kolm nädalat tagasi kasutatud magnetit. "Tegelikult oli sõitu teinud juht hoopis teine, kui kolme nädala eest. See paraku kedagi ei huvitanud,” kommenteeris Laarmann olukorda.

Laarmanni sõnul lisab seaduse eripalgelisuse kõrval olukorrale vürtsi kontrollorganite omavoli. Olgu põhjuseks ametnike ebapädevus oma töös või pahatahtlik kius, kuid paljud trahvid tehakse alusetult, märkis ta. Enne aga autokoormad teekonda jätkata ei saa, kui trahvid ametnikele peo peale makstud. Vastasel juhul ootab ees masina teisaldamine tasulisse parklasse, mis tähendab lisaks rahalisele väljaminekule ka ajakulu. "Tavaline stsenaarium on, et ametnik viib lihtsalt juhi pangaautomaadi juurde. Kui raha pole, ootab ees tasulisse parklasse minek,” kirjeldas Laarmann.

Eesti Rahvusvahliste Audovedajate Assotsatsiooni (ERAA) info ja veolubade osakonna juhataja Ermo Perolaineni sõnul Euroopa Liit praeguse seisuga trahvistandardite ühtlustamise poole liikumas pole. Ainuüksi idee reeglite ühtlustamisest tekitab tema sõnul skepsist. "Oletagem, et ühised regulatsioonid seatakse sisse mõne juhtiva liikmesriigi normide põhjal. Paraku kipuvad just Lääne-Euroopa suurriikide seadused olema eriti ranged, mistõttu teeks see olukorra üksnes hullemaks. Lisaks ei ole ELi liikmed ise ühtlustamisega nõus ja kõik soovivad enda seaduste järgi talitada. Sestap pole senised mõjutused soovitud tulemust andnud ja vedajad peavad reeglite täitmisel olema alati valvel, sest trahvikirves ripub pidevalt pea kohal," rääkis Perolainen.

Ta lisas, et aina enam jääb mulje, et riikide karistamispoliitika eesmärk pole mitte liiklusohutus ja võrdne konkurents, vaid välisvedajate väljatõrjumine ja riigikassa täitmine. "Sellest annavad tunnistust ka mitmes riigis viimastel ajal kehtestatud piirangud ja nõuded – nädalase puhkeaja autos veetmise keeld Prantsusmaal ja Belgias ning miinimumpalga nõuded Saksamaal, Norras ja Prantsusmaal,” nentis Perolainen. 

Klassifikaatorid ohjavad ametnike omavoli

Nii ongi kaubavedajad üpris nõutuks tegevas seisus – konstruktiivseid lahendusi napib ja logistikute hääl jääb hüüdja omaks kõrbes. Laarmanni sõnul on üks lahendus probleemsete riikide vältimine. Samas marsruute ümber teha ei ole võimalik ja hakata kõikidelt autojuhtidelt nõudma, et nad iga riigi seadusega peensusteni kursis oleksid, on tema sõnul arulagedus.

"Vältida tuleks Poolat, Prantsusmaad, Hispaaniat. Poolas näiteks võib saada juba 10–15minutilise tööaja ületamise eest paar tuhat eurot trahvi, Prantsusmaal ja Hispaanias samuti,” rääkis Laarmann.

Perolaineni sõnul on teema vedajate jaoks väga aktuaalne ja pidevalt päevakorras. Ühe positiivse sammuna tõi ta välja, et kõikides ELi liikmesriikides on sisse seatud rikkumiste klassifikaator, mille  järgi on seaduserikkumised jaotatud kindlatesse kategooriatesse. Kuigi trahvimäärasid see ei silu, loob selgepiirilisem eristus natukenegi stabiilsema vundamendi kontrollorganite tegevusele. "Eristatakse kergeid, tõsiseid ja väga tõsiseid rikkumisi. Kui näiteks mingit töö ja puhkeaja reeglit rikutakse, siis kvalifitseerub see kõikides riikides ühe konkreetse kategooria rikkumisena,” tõi Perolainen näiteks.

Perolainen märkis ära ka Euroopa Liidu sisese SOLVITi koostöövõrgustiku, mis on loodud siseturu probleemide kohtuväliseks kiireks ja efektiivseks lahendamiseks. “Võrgustik lahendab probleeme, mille puhul teise liikmesriigi ametiasutus on kodaniku või ettevõtja suhtes ebaõigelt kohaldanud ELi õigust,” selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna peaspetsialist Janne Änilane.

Silmas tasub pidada, et “ELi õigus” ehk SOLVIT saab abi pakkuda vaid juhul, kui rikutud on Euroopa Liidu õigusi. Siseriiklikud seadused SOLVITi mõjusfääri ei laiene. Lisaks on tegu vabatahtliku võrgustikuga, mistõttu puudub sel õigus teise riigi organisatsiooni sundida oma otsuseid muutma – kui seda teha ei soovita, tuleb pöörduda kohtusse. Samuti ei saa SOLVIT sekkuda, kui tegemist on näiteks tähtaegadest kinnipidamisega, sest neil juhtudel on tegemist tarbijate-ettevõtjate kokkulepetega.

“Ühe näitena meie tegevusest saab tuua SOLVITis menetluses olnud Poola võimude määratud trahvi – põhjuseks töö- ja puhkeaja väidetav rikkumine," märkis Änilane. Tema sõnul juhi kinnitusel töö- ja puhkeaja rikkumist ei toimunud ning ebaõiged andmed tulenesid tahhomeetri rikkest, mida kinnitas hiljem ka ekspertiis. "Ometi Poola ametnikud seda arvesse ei võtnud ja trahvi ei tühistatud ning Poola SOLVIT soovitas probleemi lahendamiseks pöörduda kohtusse,” rääkis Änilane.

Kohtuprotsessid kulukamad kui trahvid

Ent kui hakata õiglust kõrgemates instantsides nõudma, tuleb arvestada, et kohtutee on libe tee – tulemus ei pruugi vastata ootustele ning lõppkokkuvõttes võib kohtukuludele minev summa olla veelgi suurem kui esialgne trahv. Laarmanni sõnul neil kohtukogemus Euroopa tollidega pole, küll on õigust nõudmas käidud Venemaa ametnike tõttu. "Kohtuprotsessi võitsime, kuid see ei tähenda veel, et makstud trahvi tagasi saime. Kohtuotsus nägi ette, et peame saama 500 000 rubla ja aasta oli siis 2013. Raha pole me veel näinud ja ega vist ei näegi,” tõdes Laarmann.

Perolaineni sõnul raskendab juhtumite lahkamist ka puudulik taustamaterjal. Mõistagi pole kannataja ainult Eesti firmad, vaid ka välismaised rahvusvahelisi vedusid tegevad ettevõtted. "Kui mõni välisriigi vedaja rikub siinseid seadusi, on ta samas seisus mis meie juhid Euroopas. Karistust tuleb kanda kõigil. Niisiis ei jäägi ettevõtjatel muud üle kui trahvid alla neelata ja olukorraga leppida,” tõdes Perolainen.

Kui otsustatakse kohtutee kasuks ja hagi on esitatud, siis Änilase sõnul SOLVIT asjasse enam ei sekku. "Nad ei paku juriidilist nõustamist, kuid võimalusel suuname kliendi edasi sinna, kus reaalset abi võiks saada. Olgu selleks siis saatkond, Euroopa Liidu võrgustikud või muu selline,” rääkis Änilane.

SOLVITi näited ebaõiglaste trahvide tühistamisest

Saksamaal kontrolliti Eesti veondusettevõtte autojuhti, kes on Venemaa kodanik, kuid omab Eestis pikaajalise elaniku staatust (long term resident direktiivi 2003/109/EÜ mõistes). Saksamaa kontrollametnik karistas autojuhti juhitunnistuse mitteesitamise eest 2625eurose trahviga, kuigi asjakohane tekst oli autojuhi ID-kaardil nii eesti kui ka inglise keeles olemas. Tänu SOLVITi sekkumisele tühistas Saksamaa amet ebaõiglaselt määratud trahvi ja tagastas sissenõutud trahvisumma Eesti ettevõtjale. Probleem lahendati 29 päevaga.

Hollandis kontrolliti rahvusvahelist veosevedu tegevat Eesti veondusettevõtte autojuhti, kes on Venemaa kodanik, kuid omab Eestis pikaajalise elaniku staatust (long term resident). Kuigi asjakohane tekst oli autojuhi ID-kaardil ka inglise keeles olemas, ei võtnud Hollandi kontrollametnik seda arvesse ning karistas autojuhti juhitunnistuse mitteesitamise eest 680eurose trahviga. Veondusettevõtte pöördumise järel alustas Eesti SOLVIT menetlust, millega vaidlustati ebaõiglaselt määratud trahv. Menetluse tulemusena selgus, et Hollandi järelevalves kasutatud juhised ei olnud viidud kooskõlla Euroopa Liidus 4. detsembril 2011 rakendunud nõuetega. Tänu SOLVITi sekkumisele tagastati sissenõutud trahvisumma Eesti ettevõtjale ning Hollandi amet nõustus tegema vajalikud muudatused riigisisestes kontrollimisjuhistes. Probleem lahendati üheksa nädalaga.

Eesti transpordiettevõttele kuuluva sõiduki juhi sõidu- ja puhkeaja kontrollimisel Poolas tuvastati, et andmete viimane allalaadimine juhikaardilt oli toimunud 104 päeva varem. Komisjoni määruse nr 581/2010/EÜ kohaselt tuleb andmeid alla laadida iga 28 päeva järel. Euroopa Liidu määruse rikkumise tõttu trahviti autojuhti summas 500 zlotti. Ettevõtja ei olnud Poola ametiasutuse otsusega nõus, kuna juhikaardi andmete alusel ei ole võimalik kindlaks teha, kas ja millal ettevõtja on andmed juhikaardilt alla laadinud, sest selline info juhikaardile ei salvestu. Kuupäev, mille Poola kontrollija juhikaardilt tuvastas, oli viimati toimunud kontrollimise kuupäev. Pärast SOLVITi sekkumist sai Eesti ettevõtja esitada Poola ametiasutusele vajalikud andmed, mille alusel amet langetas uue otsuse ja tühistas ebaõigelt määratud trahvi. Ettevõtjale tagastati trahviraha. Probleem lahendati 54 päevaga.

Slovakkia ametnikud esitasid trahvi veokite omanikfirmale, mitte veokeid rentinud ettevõttele, mis oli vastuolus ELi määrusega 1072/2009. Tänu SOLVITi sekkumisele tühistati ettevõttele esitatud trahv ja esitati see õigele ettevõttele. Probleem lahendati 38 päevaga.  

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. June 2016, 10:47
Otsi:

Ava täpsem otsing