• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Päris ehmatav oli lugeda suure rahvusvahelise firma kohalikus filiaalis teistele nõu andva spetsialisti ideed käibemaksuga manipuleerimiseks, sekkus ettevõtlusnõustaja Olavi Kärsna Äripäeva veergudel arenevasse käibemaksuseaduse muudatuse teemalisse vaidlusse.
Käibemaksuseaduse muudatusi tõlgendavad eksperdid eri moodi.
  • Käibemaksuseaduse muudatusi tõlgendavad eksperdid eri moodi.
  • Foto: PantherMedia/Scanpix
Debatt algas pärast seda, kui KPMG Balticsi vanemmaksunõustaja Einar Rosin väitis, et alla 40 000eurose aastakäibega ettevõtjal on pärast käibemaksuseaduse muudatust “majanduslikult kasulik end mõneks aastaks käibemaksukohustuslaseks registreerida ning ära teha tuleviku tarbeks vajalikud kulutused ja investeeringud, millelt tasutava sisendkäibemaksu saab maha arvata”.
Rosina väite lükkas ümber rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Sirje Pulk, kelle hinnangul on see nõuanne eksitav, sest käibemaksukohustuslaste registrist välja arvamisel peab ettevõtja riigi tuludesse tagasi maksma käibemaksu, mille oli varem sisendkäibemaksuna maha arvanud. Lisaks sellele jälgib riik põhivara kasutamist maksustatava käibe jaoks ning muuks otstarbeks viis aastat, kinnisasja puhul kümme aastat, mis tähendab, et Rosina soovitusest ei teki väikeettevõtjale majanduslikku kasu.
Rosina arutluskäik
Eestis juba rohkem kui 15 aastat kehtiva tulumaksusüsteemi nurgakiviks on võimalus lükata kasumi maksustamine edasi kuni selle jaotamiseni.
Nn traditsioonilistes maksusüsteemides maksustatakse kasum iga aasta, olenemata sellest, kas dividende makstakse või mitte. Seda erisust on vaadeldud ka kui riigipoolset intressita laenu.
Samasugust „laenu“ on võimalik saada ka väikeettevõtjatel, kes registreerivad end ajutiselt käibemaksukohustuslaseks. Erinevus on selles, et kuludelt või investeeringutelt arvestatud 20% tähendab tavaliselt oluliselt suuremat rahanumbrit kui kasumilt arvestatud 20/80, sest kasum on reeglina väiksem. Teiseks tekivad kulud kohe, kasum aga hiljem.
Pulgale vastuseks kostis Rosin omakorda, et ettevõtja, kes registreerib end sel aastal käibemaksukohustuslaseks, maksustab korrektselt oma käibe ning kustutab end alates 2018. aastast käibemaksukohustuslaste registrist, saab sel aastal soetatud ja kasutusele võetud põhivaralt maha arvata kogu sisendkäibemaksu ning et 2018. aastal, pärast registrist kustutamist, tuleb sellest tagastada 3/5. „Seega võib tagastamisele kuuluvat sisendkäibemaksu vaadelda kui intressita laenu, mida võib kasutada näiteks töötaja(te)le esimese palga maksmiseks,“ selgitas Rosin.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele