Uudised
Äripäev
28. juuli 2016 kell 8:49

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Käibemaksu pealt kasu lõikamise vaidlus sai veelgi puid alla

Käibemaksuseaduse muudatusi tõlgendavad eksperdid eri moodi.Foto: PantherMedia/Scanpix

Päris ehmatav oli lugeda suure rahvusvahelise firma kohalikus filiaalis teistele nõu andva spetsialisti ideed käibemaksuga manipuleerimiseks, sekkus ettevõtlusnõustaja Olavi Kärsna Äripäeva veergudel arenevasse käibemaksuseaduse muudatuse teemalisse vaidlusse.

Debatt algas pärast seda, kui KPMG Balticsi vanemmaksunõustaja Einar Rosin väitis, et alla 40 000eurose aastakäibega ettevõtjal on pärast käibemaksuseaduse muudatust “majanduslikult kasulik end mõneks aastaks käibemaksukohustuslaseks registreerida ning ära teha tuleviku tarbeks vajalikud kulutused ja investeeringud, millelt tasutava sisendkäibemaksu saab maha arvata”.

Rosina väite lükkas ümber rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Sirje Pulk, kelle hinnangul on see nõuanne eksitav, sest käibemaksukohustuslaste registrist välja arvamisel peab ettevõtja riigi tuludesse tagasi maksma käibemaksu, mille oli varem sisendkäibemaksuna maha arvanud. Lisaks sellele jälgib riik põhivara kasutamist maksustatava käibe jaoks ning muuks otstarbeks viis aastat, kinnisasja puhul kümme aastat, mis tähendab, et Rosina soovitusest ei teki väikeettevõtjale majanduslikku kasu.

Eestis juba rohkem kui 15 aastat kehtiva tulumaksusüsteemi nurgakiviks on võimalus lükata kasumi maksustamine edasi kuni selle jaotamiseni.
Nn traditsioonilistes maksusüsteemides maksustatakse kasum iga aasta, olenemata sellest, kas dividende makstakse või mitte. Seda erisust on vaadeldud ka kui riigipoolset intressita laenu.
Samasugust „laenu“ on võimalik saada ka väikeettevõtjatel, kes registreerivad end ajutiselt käibemaksukohustuslaseks. Erinevus on selles, et kuludelt või investeeringutelt arvestatud 20% tähendab tavaliselt oluliselt suuremat rahanumbrit kui kasumilt arvestatud 20/80, sest kasum on reeglina väiksem. Teiseks tekivad kulud kohe, kasum aga hiljem.

Pulgale vastuseks kostis Rosin omakorda, et ettevõtja, kes registreerib end sel aastal käibemaksukohustuslaseks, maksustab korrektselt oma käibe ning kustutab end alates 2018. aastast käibemaksukohustuslaste registrist, saab sel aastal soetatud ja kasutusele võetud põhivaralt maha arvata kogu sisendkäibemaksu ning et 2018. aastal, pärast registrist kustutamist, tuleb sellest tagastada 3/5. „Seega võib tagastamisele kuuluvat sisendkäibemaksu vaadelda kui intressita laenu, mida võib kasutada näiteks töötaja(te)le esimese palga maksmiseks,“ selgitas Rosin.

Kahe eksperdi debatti Äripäeva veergudel sekkus nüüd ettevõtjast ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna, kes teeb karmi kriitikat Rosina aadressil: „Noormees ei ole esiteks käibemaksu olemusest aru saanud, ja teiseks pole ta vaevunud käibemaksuseadust lugema. Esimesega on nagu on, sest Tartu Ülikoolist on võimalik saada juuradiplom näiteks ilma, et füüsilise ja juriidilise isiku erinevusest aru saadaks. Aga et nõuandja ei viitsi seadust lugeda!?“ imestab Kärsna.

Kärsna selgitab, et käibemaks on lõpptarbija maks, ja ettevõtja saab selle riigilt tagasi siis, kui ost (mis see ka ei oleks) läheb maksustatava käibe tekitamiseks. „Sellepärast peab käibemaksukohustuslase seisusest mahaarvamisel müümata kauba käibemaksu tagasi maksma, ning põhivara puhul tagasimaksmisel arvestama ostu(de) ettevõtluses kasutamist viie aasta jooksul,“ selgitab Kärsna. „Nii et pärast ostude tegemist kohe registrist kustutamine võib olla päris kallis lõbu. See kõik on käibemaksuseaduses kirjas ja siin ei saa olla mingit seisukohtade paljusust, eriti, kui seaduse kõrvale ka kohtulahendeid lugeda. Ja raha eest maksualast nõu andev inimene peaks ka neid tundma.“

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.