Eesti hinnad ohtlikus lõksus

Hinnad langevad aastases võrdluses juba kaks aastat järjest, kui jätta välja 2015. aasta mai 0,1protsendine tõus. Statistikaamet teatas täna, et tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta juulis võrreldes juuniga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta juuliga -0,1%.

„Valdavalt sisemajanduslikest teguritest sõltuv alusinflatsioon (tööstuskaupade ja teenuste hinnakasv) on pidurdunud 0,4%ni, kuigi jaemüügi- ja palgakasv on jätkunud suhteliselt kiires tempos. Tööstuskaupadest kallinesid juulis aasta võrdluses riided ja jalatsid, sest hooajalised odavmüügid olid tänavu väiksemad kui eelmisel aastal. Teenuste hinnakasv, mida varem toetas üüri kallinemine, on viimastel kuudel raugenud. Tarbijate inflatsiooniootused ja ostumeelsust peegeldavad näitajad on madalseisus, mistõttu on ettevõtetel raskem hindu tõsta. See pidurdab tarbijahindade kasvu edasist kiirenemist,“ kommenteeris Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

Ta lisas, et teiseks poolaastaks prognoosib Eesti Pank mõõdukat hinnakasvu. „Kuna eelmistel kuudel on hinnad langenud, võib eeldada, et aasta keskmine hinnatase eelmise aastaga võrreldes tänavu ei muutu.“

„Aastases võrdluses on kaks aastat väldanud hinnalangus hakanud taanduma,“ arvas seevastu rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas. „Augustis peaksid hinnad pöörduma tõusule ning sügisel hinnatõus kiireneb. Põhjuseks on energiahindade languse pidurdumine ja väiksemal määral ka tubakatoodete kallinemine.“

Tõsi, ka varem on nii rahandusministeerium kui ka Eesti Pank ennustanud, et pikk hinnalangus pöördub lõpuks tõusuks, kuid seda pole kahe aasta jooksul juhtunud.

Kaubad olid 2015. aasta juuliga võrreldes 0,2% kallimad ja teenused 0,5% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes langenud 1,3% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 0,4%.

Juuniga võrreldes oli juulis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks toidu 2,1% kallinemine, mille põhjustas köögivilja 13,4% ja puuvilja 7,8% sesoonne hinnatõus. Suuremat mõju indeksile avaldas veel transport, kus juuliks ostetud lennukipiletid olid 15,5% odavamad ning mootorikütus odavnes kuuga 1,7%. Samuti toimusid rõivaste ja jalatsite laialdased soodusmüügid.

„Juulis mõjutas hindu suuremal määral nii meil, kui euroalas laiemalt toidu – puu- ja köögiviljade kallinemine. Osalt pehmendas seda energiahindade languse suurenemine. Varasematel kuudel on järk-järgult kallinenud nafta kaasa toonud tootmise suurendamise osades piirkondades, mistõttu naftatoodangu varud on taas suurenema hakanud. Ülepakkumise tulemusena odavnes nafta juulis märgatavalt ning oli kuu lõpus kolme kuu madalaimal tasemel. Osa sellest langusest jõudis juulis ka siinsetesse kütusehindadesse. Elektri hind taandus juuni kõrgtasemelt, mida ajutiselt kergitasid hooldustööd Põhjamaade elektrijaamades,“ jätkas Pungas rahandusministeeriumi saadetud pressiteate vahendusel.

Ta lisas, et teenuste hinnatõus on suvekuudel püsinud madalana. „Seda on soodustanud reisijateveo, puhkusereiside ja sideteenuste odavnemine. Samas palgakasvuga tihedamalt seotud teenuseliigid nagu meelelahutusteenused ja väljas söömine on aastaga kallinenud vastavalt 6 ja 4 protsenti.“