Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hanno Tomberg: tuleb rääkida ühte lugu

11. august 2016, 07:30
Hanno Tomberg
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160811/NEWS/160819995/AR/0/AR-160819995.jpg

Ei saa olla, et Rootsis väidame, et oleme kõige ilusamad, aga Venemaal midagi muud, ütleb EASi juht. Vaja on rääkida ühte lugu, kõik edukad riigid teevad nii.

Mis tunne on see on, kui saad 5000 eurot palka…

Vähem.

No 4800. Ei ole vahepeal tõusnud, jah?

Ei.

.. ja kõige selle kallal, mida sa teed, õiendatakse, virisetakse, vingutakse? Sügav mittemõistmine valitseb.

Hästi palju on ka mõistmist. Küllalt palju on neid ettevõtteid, kes on tõepoolest saanud tuule tiibadesse ekspordiga, või ka loomemajanduse ettevõtteid, mis on saanud tänu sellele välisturgudele, et EASi toetus on olemas. See töö, mida EAS teeb, on väga oluline. Kui vaatame välisinvesteeringuid, siis oleme mõjutanud ühte kolmandikku, koguekspordist 25 protsenti – seda ei olegi nii vähe. Meie klientide ring on päris lai. Need pole ainult ettevõtted, need on ka vallavolikogud, projektide arendajad, väikeettevõtjad – see ring, keda EAS teenindab, on küllaltki suur.

Kõige sügavam on mittemõistmine vahest Eesti märgi asjus. Viimati ilmus lugu, milles EASi turundusjuht pahandab, et mingit märki ei otsita, küll aga leiutatakse tööriistakasti, kust peaks ikkagi see märk või logo leitama. Otsite siis märki või ei otsi?

Kogu see kommunikatsioon sai kunagi ju alguse Welcome to Estoniast, kriitikast selle suhtes. Praeguseks on Welcome to Estonia märk üle müstifitseeritud, kuna see maksis küllaltki palju ja see protsess oli küllaltki pikk. Ja siis on see kriitika üle kandunud – et nüüd te teete uut Welcome to Estoniat.

Tegelikult on kõikidel riikidel vaja mingit identiteeti. Ja seda identiteeti saab väljenda visuaalsete kujundite – fotode, videote – kaudu. Eestil on see tööriistakast vananenud. Viimatised uuendused on toimunud 2012. aastal, kui ei räägitud veel midagi ei riigist ega e-residentsusest, ei räägitud ka puhtast loodusest nii palju. Ja tegelikult oli ambitsioonikus võib-olla natuke liiga väike, ütlesime: surprising Estonia või enjoyable Estonia. Täna julgeme öelda, et oleme teatud valdkondades teerajajad. Ja seda me peaksime suutma maailma viia.

Aga kellel seda ikkagi vaja on?

Seda on meie ettevõtjatel vaja. Ettevõtjad tunnetavad selgelt, et toote pakendile lihtsalt Eesti lipu panemine – mis ei olegi seadustega lubatud, muide – või mingi kujundi panemine ei toimi enam. On vaja rääkida ka lugusid.

Ettevõtja võiks ju ise maksta märgi eest, kui tal seda vaja on. Miks peab seda tegema maksumaksaja raha eest?

Meil on suuremad ülesanded. Iga ettevõtja looks siis oma märgi, aga meil on vaja rääkida ühte lugu. Ja seda pole vaja mitte ainult ettevõtjatel, vaid ka kultuuriavalikkusel, kolmandal sektoril – meil kõigil on vaja rääkida samu lugusid. Kõik teised edukad riigid teevad seda.

Aga mis saab hollandlasest? Algul tampisid Peter Kentie maa sisse, aga nüüd järsku on hollandlane kambas, tahate koguni, et ta oma ägeda plaani ilma rahata teile annaks. Mis te teete sellega?

Ma küsin hoopis sinult, kuidas sina est-kontseptsiooni suhtud?

Mulle meeldib. See paneb fantaasia tööle, see särab!

Just, aga kas see on bränd?

Ei tea, ma pole asjatundja.

See on kampaania, mida me saame kasutada. On sektoreid, kus see töötab väga hästi. Seda on mõistlik ära kasutada.

Mis te teete sellega?

Me kasutame seda oma kampaaniates.

Kuidas te kasutate?

Me hakkame neid kampaaniaid sügise jooksul looma ja seda kujundit sinna selgelt sisse panema. Me oleme Peter Kentielt ka loa saanud selleks, et võima kasutada est-kontseptsiooni oma kõikvõimalikes tegevustes.

Tasuta? Hoolimata sellest, et sa ütlesid alguses, et see ei kõlba kuhugi?

Ma olen jätkuvalt seisukohal, et see töötab teatud keeltes paremini kui teistes. Kui sa vaatad, siis on see üles ehitatud inglise keele ülivõrde peale. Brightest, finest jne.

Sa tahad, et kõlaks ka suahiili ja samoa keeles?

Need kampaaniad peab üles ehitama samadel põhimõtetel. Ei saa olla, et Rootsis väidame, et oleme kõige ilusamad, aga Venemaal midagi muud. Kui mängime samadel kujunditel, siis tuleb need hästi läbi töötada – ja välja minna samade sõnumitega. Soome ei reklaami ennast eri turgudel eri sõnumitega. Sõnum on skandinaavialik: kargus, puhtus, värvide selgus. Nii Soome kui ka Rootsi mängivad ka oma lipu värvidele.

Räägime loomemajandusest. Ajakirjanik Piret Reiljan esitas oma arvamusloos küsimuse, kuidas EAS mõõdab oma toetuste tulemuslikkust. Kuidas siis?

Loomemajandusmeetmeid kiputakse meil segi ajama ettevõtlusmeetmega. Et näed, üks või teine tootmisettevõte toetust ei saanud, aga Jan Uuspõld sai, Trad.Attack! sai. Loomemajanduse meede on suunatud loomemajanduse ettevõtete arendamisele. Me mõõdame seda käibega – ettevõtted on meile andnud prognoosid oma käibe kasvu kohta. Trad.Attack!i puhul toetakse esinemisi, mille mõte on jõuda plaadistuslepinguteni, rohkemate festivalideni. Äripäev kirjutab kriitiliselt, et peaksime paremini mõõtma – ja me tõesti mõõdamegi käibega –, samal ajal kirjutab The Economist sellest kui uudsest lahendusest loomemajanduses.

Kas Jan Uuspõllule ja Jürgen Veberile antud toetus on end ära tasunud?

Jan Uuspõld pole veel neid tegevusi alustanud, tal on plaanis sügisel teha tuur. EAS pole seni ka ühtegi toetussummat välja maksnud. Mis puudutab Jürgen Veberit, siis see on meil praegu menetluses. Meie järelevalve on tuvastanud rikkumised ja lähemal ajal anname teada, mis selle toetusega saab.

Raha haihtus?

Noh, seda on ajakirjandus varemgi väitnud. Tänaseks oleme leidnud selle meetme puhul selged rikkumised ja me oleme toetuse saajat teavitanud oma järgmistest tegevusest.

Aga mis nüüd saab?

EAS nõuab tõenäoliselt selle summa tagasi.

Aga see lipuvarras. See on üks neid projekte, mis toimetuses alati elevust tekitab. Neid oli lausa kolm, mis neist on saanud?

Sa viitad tõenäoliselt meie innovatsiooni- või arengutoetusele, ma täpselt ei tea praegu. Läbi aegade on toetusi lipuvarraste nutimeestele antud mitu.

Kas neid keegi kasutab?

Oleme EASis võtnud suuna, et hindame projekte palju tõsisemalt, vaatame neisse rohkem sisse, küsime täiendavad küsimusi.

Kas keegi kasutab neid?

Tead, ma ei ole tänaseks kohtumiseks lipuvardatoetuse saaja tulemuslikkuse asjus ette valmistanud. Ma võin selle tagantjärele saata.

Miks on teil need nõustajad toetuste külge kleebitud? Miks ei võiks neid vabale turule lahti lasta? Kui ettevõtja vajab nõu, las maksab ise, miks maksumaksja raha eest?

Te peaksite siis selgemalt vaatama, kes need nõustajad tegelikult on. Nad on eraturukonsultandid, keda ma hangime hangetega, need ei ole EASi töötajad.

Kas sa tahtsid päriselt EASi juhi kohta või võtsid selle lihtsalt selle pärast, et pärast sinu lahkumist ERRist ei olnud midagi paremat? Usud sa sellesse, mida teed – või teed seda parema puudusel?

Ma usun seda, et EAS on hästi oluline organisatsioon Eestis. Kuna riigieelarves ei ole ettevõtjatele palju toetusskeeme, siis kasutab Eesti ära võimalikult palju euroraha ja püüab seda teha targalt. Mulle meeldiks, kui EASi fookused oleksid tunduvalt kitsamad ja me toetaksime kitsalt ainult ettevõtlust. Siis kaoksid ka ära küsimused piiripealsete juhtumite kohta, et miks mõni bänd või näitleja on toetust saanud. Kui me arendame loomemajandust, siis meie mõte on eelkõige arendada ettevõtlust.

Vilja Kiisler sinatab Hanno Tombergi sellepärast, et nad olid 1990. aastate alguses kolleegid Äripäevas (toim).

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. August 2016, 07:35
Otsi:

Ava täpsem otsing