Eesti IT vajab 1000 inimest

Eriti terav on targa tööjõu puudus Lackmani sõnul IT-sektoris. Euroopas on juba praegu vaja miljonit IT-oskustega inimest. Eestis on neid vaja umbes tuhat. Lackman lisas, et eriti kiiresti arenev valdkond on nn asjade internet, seal on uusi inimesi on juurde vaja kogu aeg. Targa tööjõu probleemi üheks lahenduseks peab Lackman õppekohtade arvu suurendamist tehnoloogiaerialadel.

Helmese juht Jaan Pillesaar seevastu Eesti haridusse ei usu. „Noored ja teravad inimesed ei lähe nad Eesti ülikoolidesse, vaid nt Standfordi, sest Eesti ülikooli diplom ei maksa maailmas mitte midagi,“ põrutas ta. „Võib-olla võiksime kinkida Eesti ülikoolid ära Harvardile.“

Samas nõustus Pillesaar, et tööjõupuudus on terav probleem. „Kui on hea äriidee, siis küll sa selle kapitali saad,“ rääkis ta. „Aga et kapitali saada, peaksid siin olema inimesed.“ Ta märkis, et kui mõni uus investor Eestisse tuleb, siis ostab ta tavaliselt töötajaid teisest ettevõttest üle. „Majanduskasvu see ei suurenda ja võib-olla läheb mõni investor siis siit üldse minema.“

Inbanki asutaja Priit Põldoja tõstis põhiprobleemina esile kapitali kättesaadavuse. „2016 ei peaks enam nii palju keskenduma otseinvesteeringutele, palju tähtsam on finantskapitali kättesaadavus,“ ütles ta, juhtides tähelepanu asjaolule, et suurtest välisinvesteeringutest pole koorunud midagi sellist, mis aitaks meid uuele tasemele. „Palju olulisem oleks see, et meil oleks rohkem institutsionaalset ja finantskapitali, mis võimaldaks inimestel ettevõtlusse minna. Meil on finantsvõimendust süsteemis vähe. Kui on rohkem raha, tekib ka rohkem ideid.“