Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Idufirma leiab alustades raha hõlpsamalt kui tulevikus

29. august 2016, 09:00
Idufirmade kiirendi Seedcamp üks asutajaid ja juht Resh­ma Sohoni esinemas Pärnus era- ja riskikapitali konverentsil.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160829/NEWS/160829748/AR/0/Resh­ma-Sohoni.jpg

Kui alustavate ettevõtete rahastamiseks suunatud kapital on Euroopas pigem kasvanud, siis hilises staadiumis on ettevõtjail juba märksa raskem investeeringuid leida, sest sellise kapitali hulk kahaneb.

“Praegu on imeliselt hea aeg Euroopas idufirma asutamiseks ja pole olnud paremat aega raha kaasamiseks,” ütles idufirmade kiirendi Seedcamp üks asutajaid ja juht Resh­ma Sohoni neljapäeval Pärnus. Baltimaade era- ja riskikapitali konverentsil Baltic VC Summit viitas Sohoni sellele, et nn stardikapitali, mida idufirmad tavaliselt esimesena kaasavad, on praegu palju ja see on viimaste aastatega ainult kasvanud. Aastal 2009, kui Seedcamp alustas, oli olukord keerulisem, kuid alates 2013. aastast on toimunud hüppeline kasv. Baltimaades on nende aastatega toimunud samasugune muutus.

Sohoni hinnangul on sellise kasvu taga varajased idufirmade asutajad, kelle ettevõtted on kasvanud suureks ja tekitanud niimoodi juurde terve suure võrgustiku ­uusi asutajaid ja koos nendega ka investoreid. “Sa tekitad juurde üle saja inimese, kes alustavad oma firma või sageli ka riskikapitalifondi. Seega sa mitte ainult ei loo uusi töökohti ja ei toeta majandust, vaid kaudselt rahastad ka järgmisi ettevõtteid. Niimoodi tekib võrguefekt, kus ühe inimese mõju on väga suur,” rääksi Sohoni.

Raha tuleb kuude asemel sekunditega

Kuigi Seedcampi juhi sõnul on Euroopa riskikapitaliturg USAst paari kümnendi jagu maas, on Euroopa USAst kõvasti eespool selle poolest, et siin kogub üha suuremat populaarsust ühisrahastus. “Ühisrahastuse kõige olulisem põhimõte on see, et lase oma klientidel liituda oma äriga esimeste osanikena. Ära oota börsile minekuni. Miks sa peaks tahtma praegu omada Apple’i aktsiaid, kui sa saaksid omada tükikest TransferWise’ist?”

Sohoni tõi näiteks paar Seedcampi portfellis olevat ettevõtet, kellest üks otsis ühisrahastuse kaudu miljoni naela suurust investeeringut, kuid tema kliendid olnuks valmis panustama lausa 15 miljonit. “Siit on näha, kui võimas võib olla klientide toetus ja mida nad on valmis sinu firma heaks tegema,” kommenteeris ta. Üks teine ettevõte aga kogus otsitava summa 96 sekundiga. “Kui sa tead, kuidas on Euroopas investeeringuid korjata ja mida asutajad peavad läbi elama, siis see ei võta 96 sekundit, vaid pigem 96 kuud,” võrdles Sohoni.

Varase staadiumi investeeringutes mängib endiselt olulist rolli ka riik. Näiteks Londonis on kaasinvesteermisfond, mis on kõige aktiivsem investor Suurbritannias. Neil on 25 miljoni naelane fond, kust jagatakse raha kahas erainvestoritega, peale selle on Ühendkuningriigi valitsus panustanud 200 miljonit naela, mida saab koos riskikapitalifondidega otse investeerida. Ning on ka ingelinvestorite kaasinvesteerimisfond, kus ei vaadata, milline on ettevõte, kuhu investeeritakse, vaid äriingli kvaliteeti. 

Suurbritannias on investeeringute kasvule kaasa aidanud Sohoni sõnul riiklikud maksusoodustused, mis on teinud rahakaasamise väga lihtsaks. “Ma olen visanud nalja, et praegusel ajal sa võid lihtsalt voodist välja kukkuda ja juba saada investeeringu – see on sedavõrd lihtne,” ütles ta.
Sohoni hinnangul on kahjuks ka palju toetusraha. “Ma ütlen kahjuks, sest see sageli takistab ambitsioonikust, see päästab firmad vaeva nägemisest ja veidikenegi tasuta raha võib muuta seda, kuidas nad suhtuvad ettevõtte kasvatamisse,” selgitas ta, kuid tõdes, et iseenesest on toetused võimsad instrumendid, mida on ka Seedcampi portfelli ettevõtted kasutanud.

Hilisemas staadiumis halvad uudised

Hilisema staadiumi rahastamisel on toimunud Sohoni sõnul silmanähtav kukkumine, mis algas juba 2007. aastal. Sellest ajast on terve hulk fonde oma uksed sulgenud ja see annab eriti tunda siis, kui idufirmal on vaja raha kaasata A-raundis või hiljem.

Investoritel ja idufirmadel aga tasuks kõrva taha panna teadmine, et endiselt domineerivad põhilised finantskeskused, nagu London ja Berliin. “Need on absoluutsed hilise staadiumi investeeringute keskused, näiteks Londonist voolab läbi väga palju Aasia ja USA päritolu raha. Isegi kui riskikapitalifirmad või ettevõtted tulevad kuskilt mujalt, siis nad sageli peatuvad Londonis või Berliinis,” selgitas Seedcampi juht. 

Tema hinnangul on hea ka see, et Euroopa riskikapitaliturg on muutunud märgatavalt küpsemaks, mis tähendab, et eesmärk pole enam pelgalt raha pakkumine. “Väga paljud hilisema staadiumi investorid, kes on tavaliselt parimatest parimad, on kaasatud talentide palkamisse, turunduskampaaniatesse, müügiarendusse… On toimunud väga oluline muutus,” kõneles Sohoni ja märkis, et seni on Euroopat väga palju kritiseeritud sellepärast, et investorid ei panusta rohkemat kui oma raha.

Positiivne uudis hilisema staadiumi investeeringute mõttes on ka see, et ameeriklased tunnevad järjest rohkem huvi Euroopa firmade vastu. Sohoni meenutas, kuidas alles käis Eestis Ben Horowitz, kelle riskikapitalifirma Andreessen Horowitz investeeris TransferWise’i. Tema sõnul just sellised ettevõtted meelitavadki ameeriklasi Euroopasse kohale tulema ja siinseid võimalusi uurima. “See on väga positiivne Euroopa idufirmadele. Ja see survestab ka Euroopa riskikapitalifirmasid rohkem pingutama,” ütles Sohoni.

Euroopa vajab 100 miljardi dollarilist ettevõtet

Kõik maailma suurfirmad on pärit kas USAst või Aasiast, kuid Euroopa vajaks hädasti samuti üht.

“Meil ei ole Alibabat või Facebooki või Goolge’it Euroopas, aga me väga vajame seda,” ütles Seedcampi juht Reshma Sohoni. Tema sõnul on Euroopas vaja 100 miljardi dollari ettevõtet, et riskikapital muutuks võimsaks varaklassiks.

Tema hinnangul on Transfer­Wise’il ja laiemalt finantstehnoloogia sektoril selleks potentsiaali. “Me ei taha näha, kuidas riskikapital käib Euroopas mööda Ameerika mägesid, seega peame aitama kaasa sellele, et selline ettevõte sünniks.”

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. August 2016, 09:04
Otsi:

Ava täpsem otsing