Idufirma leiab alustades raha hõlpsamalt kui tulevikus

Artikkel

- Uudised
- Kadri Põlendik
- 29. august 2016 kell 6:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Idufirma leiab alustades raha hõlpsamalt kui tulevikus
Kui alustavate ettevõtete rahastamiseks suunatud kapital on Euroopas pigem kasvanud, siis hilises staadiumis on ettevõtjail juba märksa raskem investeeringuid leida, sest sellise kapitali hulk kahaneb.
“Praegu on imeliselt hea aeg Euroopas idufirma asutamiseks ja pole olnud paremat aega raha kaasamiseks,” ütles idufirmade kiirendi Seedcamp üks asutajaid ja juht Reshma Sohoni neljapäeval Pärnus. Baltimaade era- ja riskikapitali konverentsil Baltic VC Summit viitas Sohoni sellele, et nn stardikapitali, mida idufirmad tavaliselt esimesena kaasavad, on praegu palju ja see on viimaste aastatega ainult kasvanud. Aastal 2009, kui Seedcamp alustas, oli olukord keerulisem, kuid alates 2013. aastast on toimunud hüppeline kasv. Baltimaades on nende aastatega toimunud samasugune muutus.
Sohoni hinnangul on sellise kasvu taga varajased idufirmade asutajad, kelle ettevõtted on kasvanud suureks ja tekitanud niimoodi juurde terve suure võrgustiku uusi asutajaid ja koos nendega ka investoreid. “Sa tekitad juurde üle saja inimese, kes alustavad oma firma või sageli ka riskikapitalifondi. Seega sa mitte ainult ei loo uusi töökohti ja ei toeta majandust, vaid kaudselt rahastad ka järgmisi ettevõtteid. Niimoodi tekib võrguefekt, kus ühe inimese mõju on väga suur,” rääksi Sohoni.
Seedcamp
Idufirmade kiirendi programmis on osalenud 220 idufirmat, millest 149 tegutseb siiani ning nendest tegutsevatest ettevõtetest omakorda 12 on läinud edukalt börsile. Investoreid on 500, neist kolmandik USAst.
Eesti idufirmadest on Seedcampis olnud näiteks GrabCAD, Teleport ja TransferWise, kellele Seedcamp oli esimene investor.
Raha tuleb kuude asemel sekunditega
Kuigi Seedcampi juhi sõnul on Euroopa riskikapitaliturg USAst paari kümnendi jagu maas, on Euroopa USAst kõvasti eespool selle poolest, et siin kogub üha suuremat populaarsust ühisrahastus. “Ühisrahastuse kõige olulisem põhimõte on see, et lase oma klientidel liituda oma äriga esimeste osanikena. Ära oota börsile minekuni. Miks sa peaks tahtma praegu omada Apple’i aktsiaid, kui sa saaksid omada tükikest TransferWise’ist?”
Sohoni tõi näiteks paar Seedcampi portfellis olevat ettevõtet, kellest üks otsis ühisrahastuse kaudu miljoni naela suurust investeeringut, kuid tema kliendid olnuks valmis panustama lausa 15 miljonit. “Siit on näha, kui võimas võib olla klientide toetus ja mida nad on valmis sinu firma heaks tegema,” kommenteeris ta. Üks teine ettevõte aga kogus otsitava summa 96 sekundiga. “Kui sa tead, kuidas on Euroopas investeeringuid korjata ja mida asutajad peavad läbi elama, siis see ei võta 96 sekundit, vaid pigem 96 kuud,” võrdles Sohoni.
Varase staadiumi investeeringutes mängib endiselt olulist rolli ka riik. Näiteks Londonis on kaasinvesteermisfond, mis on kõige aktiivsem investor Suurbritannias. Neil on 25 miljoni naelane fond, kust jagatakse raha kahas erainvestoritega, peale selle on Ühendkuningriigi valitsus panustanud 200 miljonit naela, mida saab koos riskikapitalifondidega otse investeerida. Ning on ka ingelinvestorite kaasinvesteerimisfond, kus ei vaadata, milline on ettevõte, kuhu investeeritakse, vaid äriingli kvaliteeti.
Suurbritannias on investeeringute kasvule kaasa aidanud Sohoni sõnul riiklikud maksusoodustused, mis on teinud rahakaasamise väga lihtsaks. “Ma olen visanud nalja, et praegusel ajal sa võid lihtsalt voodist välja kukkuda ja juba saada investeeringu – see on sedavõrd lihtne,” ütles ta.Sohoni hinnangul on kahjuks ka palju toetusraha. “Ma ütlen kahjuks, sest see sageli takistab ambitsioonikust, see päästab firmad vaeva nägemisest ja veidikenegi tasuta raha võib muuta seda, kuidas nad suhtuvad ettevõtte kasvatamisse,” selgitas ta, kuid tõdes, et iseenesest on toetused võimsad instrumendid, mida on ka Seedcampi portfelli ettevõtted kasutanud.
Miks idufirmal on alguses lihtsam raha kaasata kui hiljem?
Michael Collins, Euroopa riskikapitali assotsiatsiooni Invest Europe asejuht
Osaliselt ilmselt seetõttu, et palju tuge varase staadiumi kapitalile on tulnud avalikust sektorist, maksumaksjalt. Ma arvan, et siis eeldati, et kui need firmad kasvavad suuremaks ja küpsemaks, siis nad saavad raha traditsioonilisematest allikatest, põhiliselt pankadest. Nüüd on aga poliitikud aru saanud, et see pole päris nii ja poliitikat tuleb muuta. EL on loonud mõne toetusmeetme, mis investeerivad neisse suurematesse ettevõtetesse, seega tundub, et avalikus sektoris on seda probleemi märgatud.
Asi on ilmselt ka selles, et sellises piirkonnas nagu Baltimaad on idufaasis palju kapitali, sest turg on suur. Aja jooksul tekib rohkem suuremaid ettevõtetid, kes tõmbavad ligi investeeringuid, mis hakkavad kasumit teenima, ja see annab signaali, et see on sektor, kuhu tasub raha paigutada.
Idufirmasid on alguses ka lihtsam toetada, sest neid on nii palju. Üsna kerge on anda10 000 eurot siia või sinna, aga hilisemas staadiumis peaks see tšekk olema juba palju suurem ja seda on fondidel keerulisem teha. Nad saavad teha kas 5–7 idufirma investeeringut või ühe investeeringu küpsesse ettevõttesse. Kuid kui need fondid kasvavad suuremaks, siis neil on rohkem võimekust teha ka pikaajalisi investeeringuid.
Hilisemas staadiumis halvad uudised
Hilisema staadiumi rahastamisel on toimunud Sohoni sõnul silmanähtav kukkumine, mis algas juba 2007. aastal. Sellest ajast on terve hulk fonde oma uksed sulgenud ja see annab eriti tunda siis, kui idufirmal on vaja raha kaasata A-raundis või hiljem.
Investoritel ja idufirmadel aga tasuks kõrva taha panna teadmine, et endiselt domineerivad põhilised finantskeskused, nagu London ja Berliin. “Need on absoluutsed hilise staadiumi investeeringute keskused, näiteks Londonist voolab läbi väga palju Aasia ja USA päritolu raha. Isegi kui riskikapitalifirmad või ettevõtted tulevad kuskilt mujalt, siis nad sageli peatuvad Londonis või Berliinis,” selgitas Seedcampi juht.
Tema hinnangul on hea ka see, et Euroopa riskikapitaliturg on muutunud märgatavalt küpsemaks, mis tähendab, et eesmärk pole enam pelgalt raha pakkumine. “Väga paljud hilisema staadiumi investorid, kes on tavaliselt parimatest parimad, on kaasatud talentide palkamisse, turunduskampaaniatesse, müügiarendusse… On toimunud väga oluline muutus,” kõneles Sohoni ja märkis, et seni on Euroopat väga palju kritiseeritud sellepärast, et investorid ei panusta rohkemat kui oma raha.
Positiivne uudis hilisema staadiumi investeeringute mõttes on ka see, et ameeriklased tunnevad järjest rohkem huvi Euroopa firmade vastu. Sohoni meenutas, kuidas alles käis Eestis Ben Horowitz, kelle riskikapitalifirma Andreessen Horowitz investeeris TransferWise’i. Tema sõnul just sellised ettevõtted meelitavadki ameeriklasi Euroopasse kohale tulema ja siinseid võimalusi uurima. “See on väga positiivne Euroopa idufirmadele. Ja see survestab ka Euroopa riskikapitalifirmasid rohkem pingutama,” ütles Sohoni.
Euroopa vajab 100 miljardi dollarilist ettevõtet
Kõik maailma suurfirmad on pärit kas USAst või Aasiast, kuid Euroopa vajaks hädasti samuti üht.
“Meil ei ole Alibabat või Facebooki või Goolge’it Euroopas, aga me väga vajame seda,” ütles Seedcampi juht Reshma Sohoni. Tema sõnul on Euroopas vaja 100 miljardi dollari ettevõtet, et riskikapital muutuks võimsaks varaklassiks.
Tema hinnangul on TransferWise’il ja laiemalt finantstehnoloogia sektoril selleks potentsiaali. “Me ei taha näha, kuidas riskikapital käib Euroopas mööda Ameerika mägesid, seega peame aitama kaasa sellele, et selline ettevõte sünniks.”
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum