Leedu spurdib Eestist mööda

Keskmise palga ja välisinvesteeringute mahu poolest jääb Leedu veel Eestile alla, kuid sealne majandus kasvab mühinal. Riik areneb jõudsasti ja meelitab Eestist rohkem ligi välisprojekte.

Eften Capitali juhi Viljar Arakase sõnul on Leedu kinnisvaraturul tunda ambitsiooni ja tahet teha rohkemat. „Tajun seda leedukatega suheldes rohkem kui siin Eestis,“ ütles ta. Vilniuse kinnisvaraturg õitseb ja Arakase sõnul on selle põhjus Leedu valitsuse mõne aasta tagune otsus hakata riiki meelitama välismaiste suurettevõtete tugiteenuste keskused. Otsus pani Vilniuse büroohoonete turu hüppeliselt kasvama. „Näeme, kuidas Vilniusse ehitatakse kümnete tuhandete ruutmeetrite kaupa büroohooneid ja mis veel imelikum – sama palju võetakse ka rendile,“ rääkis ta.

Arakase sõnul võib muidugi olla kriitiline ja öelda, et tegu on madala lisandväärtusega sektoriga ja kui palgatase tõuseb, lahkuvad need ettevõtted riigist. „See kriitika on õige, kuid minu hinnangul on palju olulisem see, et inimesed saavad töökogemuse rahvusvahelistes kontsernides, luues endale palju eeldusi saada tulevikus suurema lisandväärtusega töö,“ ütles ta.

Eften on seni Leetu teinud neli investeeringut, ostes sinna ühe kaubanduskeskuse, kaks büroohoonet ja ühe logistikakeskuse. „Oleme nendega igati rahul, rahavoog on isegi parem, kui oleme oodanud,“ märkis Arakas.

„Ma ei ütleks, et Leedu on parem kui Eesti või Läti, igas riigis on oma agad, kombed ja tavad,“ märkis ta. Leedukad on tema sõnul selgelt spetsialiseerunud ühele suunale, mis on toonud ka edu. Eesti võiks tema sõnul sellest eeskuju võtta. „Leedule toob spetsialiseerumine edu ja seda on muljetavaldav kõrvalt vaadata,“ ütles ta.

„Leedu on meie koduturg ja meie eesmärk on kasvada. Oleme viimase kolme aasta jooksul kasvanud päris kiires tempos,“ ütles ta. Arakase sõnul on positiivne, et Leedus on varasemast rohkem näha noori inimesi eri tasanditel nii äris kui ka riigivalitsemises. „On tunda põlvkondade vahetust,“ ütles ta. Välisettevõtete tugiteenuste Leetu toomise strateegia aidanud kaasa atraktiivsete töökohtade loomisele Leedu noortele spetsialistidele ja paljud võimekad tegijad on ka välismaalt seetõttu tagasi tulnud.

Merko on Leedust seni edukalt saanud tellimusi eratellijatelt, riigihangete võitmisel pole veel eriti vedanud. Viimase kolme aasta jooksul on nad varasemast rohkem investeerinud elukondliku kinnisvara arendusse. Eesmärk on saada Leedu juhtivate korteriarendajate sekka. „Keskendume Leedus Vilniuse kesklinnas asuvale keskmisele või kallimale tootesegmendile, tänavu suvel valmib näiteks ligi 100 korteriga Krokuvos 73 kortermaja Vilniuse südalinnas,“ ütles Trink.

Ober-Haus Kinnisvara juht Tarmo Kase märkis, et Leedus käib ralli juba paar viimast aastat. „Lõppu hetkel ei näe ja kõik märgid on jätkuvalt positiivsed,“ ütles ta. Tema sõnul on taas ellu ärganud ka Läti. „See on hetkel võimaluste maa, kus uus rong on startinud,“ lisas Kase. Seevastu on Eestis tema sõnul kõik positiivselt stabiilne ja suuri muutusi turul oodata ei ole.

LHV Groupi pressiesindaja Priit Rum märkis, et nende tütarettevõte Mokilizingas tegutseb Leedus konkurentsitihedal tarbimisfinantseerimise turul ja selles valdkonnas näitavad ettevõtted üles aktiivsust. Samas muudeti aasta alguses tarbimisfinantseerimise pakkujate regulatsioon, mis on Rumi sõnul piiranud uue müügi mahtu kogu turul.

Leedu Swedbanki peaspetsialisti Vaiva Šečkute sõnul pole Leedu edu nii roosiline, kui ettevõtjad tunnetavad. „Meie otseinvesteeringute osakaal SKPst pole 2010. aastast kasvanud,” ütles ta. Lisaks on Leedu otseinvesteeringute osakaal SKPst Šečkute sõnul palju madalam kui Lätis ja Eestis, olles viimasest lausa 2,6 korda väiksem. Tõsi, 2014. aastal investeeringute maht kasvas, kuid Sečukte sõnul tuli see mõnest energiasektori tehingust.

Teises kvartalis Leedu majanduskasv aeglustus, olles vaid 1,8% ja jäädes prognoositule alla. Kasvu vedasid sisenõudlus ja jaekaubandus, odavnenud nafta tõttu tehti aga vähe investeeringuid tööstussektoris. „Ka ettevõtjad ja tarbijad on muutunud ettevaatlikumaks, kuid me usume, et see on ajutine. Tööjõuturg ning ettevõtete ja kodupidamiste krediidivõimekus on tugev, “ rääkis Šečkute. Aastane majanduskasv jääb tema arvates Leedus alla 3% ning kasvab jõudsamalt järgmisel aastal.

Seega – hoolimata sellest, et Leetu investeeritakse Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest miljoni elaniku kohta enim, on investeeringute mahud väikesed. „Sellegipoolest paistame silma rohkete projektide ja arendustega,“ ütles Šečkute. Enim arendatakse IT-sektorit.

„Leedul on potentsiaali muutuda välisinvesteeringute jaoks atraktiivsemaks,“ ütles Šečkute. Selleks oleks vaja näiteks vähendada tööjõumakse ja muuta tööjõuturu piiranguid leebemaks, kehtestada sotsiaalmaksu lagi, kaotada investeeritud kasumi maksustamine, muuta valitsuse tööd tõhusamaks. Samuti peaks Šečkute sõnul Leedus vähendama korruptsiooni, parandama haridustaset ja kehtestama paindlikumad immigratsioonireeglid. „Mõnes nimetatud valdkonnas on olnud muutusi paremuse poole, kuid sellest ei piisa. Rohkem on vaja teha,“ ütles ta.