Swedbank elavdab pensioniturgu

Tamla sõnul on automaatselt juhitud fondide loomist kaalutud aastaid. Nüüd on selle vastu tema sõnul tekkinud ka kliendihuvi. „Arvestatav hulk inimesi ei soovi oma pensionivaraga iseseivalt tegeleda. Meile tundus, et vaja on n-ö targemat lahendust,“ sõnas Tamla. Automaatselt juhitud elutsüklifondide alusvaraks on soodsad indeksfondid.

Fondi riskiprofiil muutub koos kliendi vanusega – nooremana on risk ehk aktsiate osakaal portfellis suurem, vanuse kasvades asendatakse need võlakirjadega ning risk on väiksem. „Klient võib olla ühes fondis terve kogumisperioodi (ehk üle neljakümne aasta), tundmata muret, kas fondi investeeringute riskitase on tema vanusele sobiv,“ kommenteeris Tamla.

Fond on Tamla sõnul modelleeritud aktsia- ja võlakirjaturu ajaloolise käitumise järgi. „Elutsüklilahenduses ei hakka suure aktsiakõikumiste korral haldur portfelli sisu stabiliseerima. Fond jätkab pikast perspektiivist lähtudes ettemääratud rada,“ selgitas ta.

Kolmandaks kaotab Swedbank kõik III samba fondidesse sissemakstega seonduvad kulud. Tamla sõnul on muudatuste taga Swedbanki soov aidata kaasa Eesti inimeste pensionisäästude kasvule ning edendada regulaarselt vabatahtlikku säästmist.

Pensioniks säästetakse vähe

Tamla sõnul on kinnisvara kõrvale jättes pensionifondid paljude Eesti inimeste ainsad säästud. Ka sissemaksed kohustuslikku teise sambasse on SKP suhtarvuna väiksemad kui OECD keskmine. Keskmine on 2%, Eestis on see 1,8. „Kui ajutise kõrgema sissemaksemäära kohustus aasta pärast ära kukub, siis meie prognoosi kohaselt langeb see 1,4%-le,“ sõnas Tamla.

Ka vabatahtlik säästmine III samba fondidesse ei taha Tamla sõnul kuidagi kasvada. Tamla sõnul on see tingitud suuresti sellest, et Eesti rahvas ei soovi hoida oma raha finantsinvesteeringutes, vaid on kinnisvarausku. „See on fakt,“ toonitas Tamla, nentides, et põhjuste üle saab vaid spekuleerida. „Fakt on see, et läbi Eesti ajaloo rahareformide on kinnisvara kõige paremini oma väärtust säilitanud,“ lisas ta. Teiste põhjustena tõi ta välja sissetulekute väiksuse ning meie pensionifondi süsteemi nooruse.

Swedbanki on penisonifondides Eesti turuliider, võttes sel kuul enda alla 41% turust, talle järgneb LHV 31 ning SEB 20 protsendiga. Viimane on 8% turuosaga Nordea.