Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduskasvu langetati pea poole võrra

    Rahandusminister Sven Sester (paremal) ja fiskaalpoliitika osakonna juht Sven KirsipuuFoto: Andres Haabu

    Rahandusministeerium langetas värskes prognoosis majanduskasvu pea poole võrra. Kui veel kevadel oodati selleks aastaks 2% majanduskasvu, tõotab see nüüd tulla vaid 1,3%.

    Rahandusminister Sven Sester märkis, et majanduskasvu prognoosi korrigeeriti alla peamiselt väliskeskkonna mõjude tõttu. „Väliskeskkond on praegu nõrgem kui kevadel,“ ütles ta. Tema sõnul on paljude Eesti partnerite kasvuootusi allapoole viinud Brexit, mis omakorda annab tunda ka Eesti majandusprognoosidele. „Sõltume suuresti, kuidas me lähipartneritel läheb ja paraku pole neil praegu läinud nii hästi, nagu me oleme eeldanud,“ ütles Sester. Nõrgem väliskeskkond lükkab omakorda edasi investeeringuid. Nii ettevõtjate kui ka majandusekspertite hinnangud ei anna alust oodata, et majanduskasv lähikvartalites oluliselt kiireneks.
    Sester lisas, et majanduskasvu on seni vedanud sisenõudlus, mis tugineb peamiselt eratarbimisel. Viimane kasvas möödunud aastal kolm korda kiiremini kui majanduskasv. „Oleme täna olukorras, kus palgatulu on eeldatust kiiremini kasvanud ja see on sisetarbimisele kaasa aidanud,“ ütles Sester. „Näeme, et inimeste heaolu ja sissetulek on kasvanud kolm korda kiiremini kui majanduskasv,“ lisas ta.
    Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben lisas, et mõnda aega kestnud hinnalangus on nüüdseks läbi saanud ja see mõjutab kindlasti ka tarbijate käitumist. Samas on näha, et majapidamiste säästud on viimastel aastatel suurenenud.
    Allapoole korrigeeriti ka järgmise aasta prognoosi. Kui seni arvati, et 2017. aasta majanduskasv tuleb 3%, siis nüüd langetati see 2,5% peale. Prognoos näeb ka ette, et järgmisel aastal pidurdub palgakasv, kuigi selle kasv pole seni vaatamata majanduskasvu aeglustumisele oluliselt langenud. Sester märkis, et kiire palgakasv on tulnud ettevõtete kasumite arvelt ja kaua see jätkuda ei saa. Prognoos näeb ette, et järgmisel aastal on keskmise palga reaalkasv 2,8%. Sel aastal on see olnud 6,5%.  Aben lisas, et keskmise palga kasvu pidurdumises ei saa täiesti kindel olla.
    Kui viimastel aastatel on olnud deflatsioon, siis sel aastal on näha kerget, 0,2% suurust inflatsiooni. Sesteri sõnul inflatsioon järgmisel aastal tõusta 2,7%ni. Näiteks mõjutab seda nafta hind, mis on lõpuks väljakujunemas. Sesteri sõnul võib oodata, et lähiaastatel energia hinnad tõusevad.
    Kui majanduskasvu langetati tublisti, siis eelarvega on lood paremad. Sesteri sõnul on eelarve praegu ülejäägis, mis on oodatust parem seis. Üheks põhjuseks on maksude parem laekumine, teiseks aga investeeringute edasi lükkamine. „Ühelt poolt viib küll investeeringute edasilükkamine kulutusi edasi, kuid tegelikult peame rohkem investeerima. Siis on suurem potentsiaal, et investeeritav raha tuleks ka reaalmajandusse tagasi,“ ütles minister.
    Tõsi, eelarves on näha ka miinust, mis on vaja eelarve läbirääkimistel ära tasandada. Nimelt on Eesti kulutusi suurendanud Euroopa Liidu eesistuja aasta varasemaks tõstmist ja aasta keskel tehtud otsus suurendada liitlasvägede kohalolekut. Viimase kulutused ei lähe 2% hulka, mis on julgeolekule määratud. „Liitlasvägede kohalolek on üks viiest suurest prioriteedist, mis puudutab meie julgeolekut,“ ütles Sester.
    Kirsipuu lisas, et juuli kuu lõpu seisuga on eelarve tuntavas ülelaekumises. Augusti lõpus oli maksude ülelaekumine eelarves 27 miljonit eurot. Miinuses on vaid sotsiaalkindlustusfondid, mis tulenevad haigekassa eelarve miinusest. Eelarve ülejäägis olid juuli lõpuga ka kohalikud omavalitsused, kuid seda põhjusel, et nende investeerimisaktiivsus on olnud tuntavalt madalam sellest, mis nad eelarvetes ette nägid. Seetõttu jäävad ka valitsussektori investeeringud kokkuvõttes madalamaks.
    Aktsiise on sel aastal laekunud küll vähem kui mullu, kuid Kirsipuu ütles, et rahandusministeerium arvestas prognoosides piirikaubanduse ja tarbimise vähenemisega, mistõttu on kokkuvõttes aktsiisilaekumine olnud oodatust parem. See tähendab, et edaspidi kütuse- ja õluaktsiisi prognoose hoopiski tõstetakse. Kange alkoholi aktsiisilaekumine tõenäoliselt hoopiski langeb veelgi.
    Käibemaksu on laekunud umbes 40 miljonit eurot vähem kui eelarves oodati. Peamiseks põhjuseks on valitsussektori investeeringute vähenemine.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.