Soome väikelinn võib hakata kasutama Hyperloopi

18. september 2016, 14:45
Hyperloopi kapsli mudel
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160918/NEWS/160919792/AR/0/AR-160919792.jpg

Soome väikelinn Salo võib olla esimene linn maailmas, kes võtab kasutusele Hyperloopi tehnoloogia.

Hyperloopi ideega tuli Tesla asutaja Elon Musk lagedale mõni aasta tagasi. Asja idee seisneb selles, et rajatakse sõidukite transpordiks tunnel, kus on peaaegu täielik vaakum. Tunnelis saab kapslis olles väga suurel kiirusel ühest kohast teise sõita.

Hyperloopi idee on pälvinud tähelepanu kõikjal üle maailma. Kontseptsiooni on eeskätt peetud efektiivseks ning jätkusuutlikuks. Nüüd otsustatakse teha idee tasandist aga samm edasi: veidi enam kui 54 000 elanikuga Soome linn Salo võib hakata Hyperloopi ka kasutama.

Helsingi ja Stockholmi Hyperloop

Helsingist Stockholmi võtab lennureis aega umbes tunni. Siia juurde läheb inimese jaoks aga ka lennujaama jõudmine ning sealsed askeldused, mis tähendab, et inimene peab arvestama oluliselt suurema ajakuluga.  

Hyperloopi abil saaks seda kõike saab teha vaid 28 minutiga. Esialgsed uuringutulemused näitavad, et lisaks ajalisele kokkuhoiule aitaks Hyperloopi ühendus Helsingi ja Stockholmi vahel aastas kokku hoida 321 miljonit eurot. Tunnel paigaldataks plaani kohaselt Läänemere põhja.

Hyperloopi süsteemi arendamisega tegeleb USA tehnoloogiaettevõte Hyperloop One. Praegu käivad lisaks mõju-uuringutele ka läbirääkimised selles osas, kuhu tunnel ehitada. On kindel, et esimene Hyperloop tuleb Euroopasse.

“Paljud kohad võitlevad selle saamise nimel, ent Soomel on eelis, kuna me oleme esimesena Hyperloopist teinud enda jaoks äriprojekti,” lausus projektis osaleva Soome ettevõtte FS Links partner Mårten Fröjdö.

Kogu selle idee juures on võtmetähtsusega Soome linn Salo, mis asub Helsingist 115 kilomeetri kaugusel. Tegu oleks esimese testjaamaga ning mis peaks andma aimu, missuguseks kujuneb hiljem rajatav Helsingi-Stockholmi Hyperloop.

Salo linna ametnikud on suurest muudatusest väga põnevil ning usuvad, et tunnel aitab linna arengule kõvasti kaasa. Prognoositakse nii töökohtade arvu kasvu kui ka võimalust muuta Salo uueks kõrgtehnoloogiliseks linnaks. “Kui see projekt teoks saab, muudab see inimeste elu Põhjamaades täielikult,” prognoosis Salo linnaarhitekt Jarmo Heimo portaalile Goodnewsfinland.

Kuidas Hyperloop töötab?

Kuigi Hyperloopi demonstreeritakse sageli kui midagi täiesti uudset, on peamised tehnoloogiad, mida idee kasutab, juba kõigile tuntud.

Hyperloopi tehnoloogia näeb välja selline, et kapslid liiguvad 1200 kilomeetrise tunnikiirusega tunnelis, kus on sisuliselt vaakum. Kui kapsel tippkiiruse saavutab, ei tohiks reisijad end tunda kuidagi teistmoodi võrreldes näiteks kodus diivani peal istumisega.

“Peamistest tehnoloogiatest pole uut tegelikult midagi. Tunnelid, magnetlevitatsioon ning vaakumpumbad on juba ammu kasutusel. Uueks võib lugeda aga transpordi elektroonikasüsteemi,” lausus Frödjö.

Vähemalt kolm ettevõtet töötavad praegu selle kallal, et saada Hyperloopi süsteem ka reaalsuses tööle. Hyperloop One on plaaninud esimese testimise käesoleva aasta lõpuks ning testjaama ehitamine peaks algama juba järgmisel aastal. Kui Salo valitakse esimeseks testjaamaks, võib Helsingi ja Stockholmi vahelise Hyprloopi ehitus lahti minna järgmise kuue aasta jooksul.

Otsitakse raha

FS Linksi ja Salo linna plaanide järgmine etapp on otsida projektile rahastust. Seejärel tahetakse sõlmida leping Hyperloop One’iga, kes asja teoks teeb.

“Praegu on veel palju küsimusi, mis vajavad lahendamist. Samas näitavad uuringud, et Helsingi ja Stockholmi vahelise tunneli loomine pole võimatu. Asi on pigem rahastamises ning projekti elluviimises,” märkis Heimo.  

Heimo hinnangul võtab Helsingi ja Stockholmi vahelise tunneli ehitamine aega 15-20 aastat, ent sellest hoolimata on ta juba praegu põnevil. Kiire ühendus avab kahe linna vahel palju uusi ärivõimalusi, samuti saavad inimesed oluliselt kiiremini kahe riigi vahel liigelda.

“See võib tähendada, et Lõuna-Soome ja Rootsi oleksid justkui üks linn. Kui sa saad ühest linnast teise liikuda poole tunniga, siis see tähendab, et Stockholmis ärikohtumisel käimine võib võtta sisuliselt sama palju aega kui praegu oma kodukandis asuvasse kohvikusse minek,” mõtiskles Heimo.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. September 2016, 14:09
Otsi:

Ava täpsem otsing