Helm: hinge miski vaevama ei jää

Aeg on sealmaal – 20 aastat riigiteenistuses, millest viis aastat peadirektorina. Ma ise olen seda usku, et tippjuhi aeg on viis aastat.

Ametiaeg saab läbi ametlikult 2018. aasta lõpuga. Juba praegu ma pean ju tippjuhina oma karjääri planeerima. Ja ühe suure otsuse olen ma oma peas juba teinud – et minu järgmine ametikoht on erasektoris.

Kõiki asjaolusid hinnates tundub praegune hetk kõige õigem. Maksuamet on sellises faasis, kus suured muutused on käima lükatud, kuid nende realiseerimine toimub pärast minu ametiaega.

Äge oleks nii, kui uus juht on praeguses asjas sees ja juhib need aastad oma viieaastases perioodis ilusti lõpuni.

Ma pole detalidega kursis, aga ilmselt nad IT-ettevõttena on teinud midagi. Põhipartnerid on meil muidugi teised.

Eks neid pakkumisi on aegade jooksul erinevaid olnud. Aga ma ei ole varem tundnund seda valmidust, et nüüd ma lähen, just MTAd silmas pidades. Olen varem tundnud, et ma ei saa jätta organisatsiooni siis, kui kõik asjad on veel lahtised. Aasta aega tagasi me alles alustasime ju e-maksuameti ideega. Täna ma tean, mis asi on e-maksuamet. Asi on paberil olemas, vaja vaid ellu viia. Süda on mul rahul, ja see, kuidas maksuamet peab edasi nüüd minema – ka minu küüneviha on seal sees.

Asi pole selles. Ka täna tulen ma naudinguga tööle ja neid allesjäänud kolme kuud ma naudin sajaga. Ma olen emotsionaalne inimene ja ma ei suudaks päevagi tulla tööle, kus ma ei taha töötada. Kui ma täna hommikul (eile – toim) oma osakonnajuhatajatele sellest uudisest teatasin, siis kõigile tuli šokina. Keegi pole tajunud siin minu vaimu langust.

Aga kus ma siis tööd saan? Selles mõttes ei saa siis maksuameti juhina ju üldse erasektorisse minna, küsin retooriliselt vastu (naerab). Põllumajanduses ma ei oska ju midagi teha.

Mina arvan, et siin ei tuleks otsida tonti. Mul on süda rahul, et mina maksu- ja tolliametis ei hangi ühtegi IT-lahendust, seda teeb rahandusministeeriumi infotehnoloogia asutus. Minu meeskonna ülesanne on see, mida me tahame IT abil korda saata. 

Ja teine asi on see, et Eestis peaks neist himudest üle olema. Eesti riik on maksukogumises  ja e-valitsuses tugev. Kui tahta seda ideed eksportida, siis seda ei tee IT-ettevõtted ilma selle kogemuseta, kuidas juhitakse neid organisatsioone, kes neid süsteeme kasutavad. See on tark strateegiline visioon, koguda kokku inimesed, kes teavad, mis on 1500pealise maksuameti juhtimine näiteks. Ja kuidas asutus nii ette valmistada, et kui sa programmeerid ühe maksulahenduse, siis see ka tööle hakkaks.

Ei näe.

Te võib-olla natuke hindate mind üle ka. Ega ma tippjuhina ei ole tugev maksuspetsialist. Mul on tööl siin maksuspetsialistid. Midagi maksudest ja tollist ma tean loomulikult, kuid tippteadmine on keskastme juhtide käes. Minu kompetents on juhtimine ja meeskondade arendamine. Ja selleks Nortal mind palkas.

Ma tahaksin tegelikult ikkagi näha seda, et inimesed ei seaks nii suurt barjääri riigi ja erasektori vahele. Tegelikult võiks tunnustada neid inimesi, kes on nii liikunud. Need inimesed on head kohandujad ja muutuste elluviijad.

Ma ei ole see spetsialist.

Tippjuhina oled sa edukas siis, kui sa ei tegele detailidega. Tippjuhina tead sa loomulikult, mis on skeemid ja ma olen neid näinud selle viie aasta jooksul. Aga ma pole kunagi isegi mõelnud, et see võiks olla see, millega ma ennast müün.

Kui keegi tahab nii uskuda, mis siis teha.

Me oleme teinud palju asju, oleme kogu aeg olnud rambivalguses. Tegutsejatel on nii sõpru kui ka vaenlasi. Enamikus asjades oleme õnnestunud, mõnes asja mitte nii väga – aga see käib tegutsemise juurde, see riskide võtmine. Ma pean enda teeneks seda, et organisatsioon oma toimimise mõttes on hoopis teine, kui ta oli viis aastat tagasi. Minu keskastme juhid on ülitugevad professionaalid ja tegutsevad iseseisvalt. Maksu- ja tolliametis on investeeringute poolest praegu hea minek. 22 miljonit investeerime kontrollitehnikasse, uued röntgenaparaadid jne.

Uus e-maksuamet – natuke mõtlen selle peale, et oleks siis ametis ja võtaks selle sära! Aga tegelikult mulle piisab sellest, et see on minu ajal algatatud ja rahaline kate struktuurifondide näol olemas.

See tuleb järgmise juhi ajal. Aga varimajanduses lõime korra majja. Kõik need registrid ja 1000eurosed arved, piirid, kütus, autode sektor – kasutatud autode maale toomine. Ma olen uhke selle üle!

Kui ma vaatan graafikuid käibemaksu laekumisest, siis me teeme Hollandile ja Saksamaale ära, oleme paremas konditsioonis. Rääkimata Balti riikidest.

Mul ei jää midagi hinge vaevama! Kui see küsimus oleks tulnud aasta aega tagasi, siis oleks jäänud, aga praegu ei jää. Maksu- ja tolliametil on paberil visioon ja strateegia olemas. Järgmine juht tuleb ja hakkab tegema.

Ei jää. Kõikidel organisatsioonidel võiks olla võimalus sellistest kriisidest õppida. Ma olen sellest august, kus me käisime, oma meeskonnaga nii palju kasu lõiganud. Tegelikult me järgmised kuud arutasime, mis siis ikkagi juhtus ja mis oli meie roll selles asjas ja mis oli kellegi teise roll. Tänu sellele ühele vääratusele autode teemal.

Nii seda nimetati. Aga autode kasutusotstarbe kontroll pigem. Mind tegi see tugevmaks ja see tõi mulle rohkem tegutsemismandaati. Tahet ja innustust näidata, et oleme hoopis muuks võimelised.

Ma ei oskagi öelda. Juhina sa mõtled organisatsiooni peale ja tegeled sellega, mida sa näed oma inimeste sees. Tol korral ma kellegagi eelkooskõlastamata otsustasin võtta juhina vastutuse ja päästa organisatsioon suurest avalikkuse vastuseisust. Ja tajun ka seda, et ka meie oleksime tol korral saanud nii mõndagi teisiti teha.

Miks ma panin avalduse praegu kolm ja pool kuud enne lahkumist – et leida juht ja olla sellele juhile toeks. Kui see juht on detsembri keskpaigaks näiteks teada, siis ma saan kuu aega teda aidata.

Ei ole. Ma unistus on, et tuleks palju huvilisi. Kõigil on võimalus kandideerida. Mul on head juhid siin, mul on dream team.

Ma loodan, et ma enamiku und pole ikka ära rikkunud (naerab).

Aga mina tunnetan seda, et ettevõtjatest on mul palju tuge olnud. Olen sellega alati heas mõttes kiidelnud. Minu toetus ettevõtjate poolt on olnud hea. Meie töö on neid aidanud edasi, võrdsete konkurentsitingimuste poole jne.

Aga meie olemegi nende teenistuses.

Ikka meeletult! 1000euroste arvete projekti ei tule Eestis enam ilmselt kunagi. Sellist projekti, kus aastaga tuleb varimajandusest tagasi 95 miljonit eurot ja nii nüüd igal aastal. See pole ainult riigi panus, see on ka ettevõtjate panus, kes hakkasid informatsiooni edastama. Meil on vaja infot, et tegutseda.

Eesti riigi majanduses ja ettevõtluses võib pea püsti olla. Ma näen, kui hädas on Läti selle teemaga, nad otsivad endale maksuameti juhti näiteks juba kuid.

 Seda ma ei saa öelda, küsimus pole ainult palgas. Aga palk ei vähene, jah (naerab).