Ettevõtluskonto – samm edasi või peenhäälestus?

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 6. oktoober 2016 kell 5:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtluskonto – samm edasi või peenhäälestus?
Uus planeeritav ettevõtlusvorm ettevõtluskonto lubab väikeettevõtjad täielikult paberimajandusest vabastada. Idee kasumlikkus tekitab aga küsimusi. „Mingit suurt majandusbuumi ega ettevõtluse kasvu siit oodata ei maksa,“ ütles maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis.
Rahandusminister Sven Sester esitab lähiajal valitsusele ettepaneku luua Eestis bürokraatiavaba ettevõtlusvorm väikeettevõtjatele. Plaan on tema sõnul lihtne: inimene, kes soovib uuel viisil ettevõtjaks hakata, peab avama pangas spetsiaalse ettevõtluskonto, millele edaspidi laekuvad tema ettevõtlustulud. Laekunud tuludelt kannab pank automaatselt 20 protsenti maksuametile. See läheb tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse katteks. Uut ettevõtlusvormi saavad kasutada kõik ettevõtted, kelle tulu ei ületa aastas 25 000 eurot. Samas ei saa ettevõtluskonto kasutaja ettevõtluskulusid maha arvestada.
Eesti Maksumaksjate Liidu juhi Lasse Lehise sõnul on ettevõtluskonto idee eelkõige suunatud ühiskonna helgemale osale. „Näiteks kui mõni poliitik või kõrge riigiametnik tahab palgata koduabilise või maksta tuttavale ehitustöö või sõiduteenuse eest, siis võib tema maine kõvasti kannatada, kui tuleb avalikuks, et ta on mustalt maksnud,“ selgitas ta.
Ametlikuks maksmiseks tuleb aga teenusepakkuja enne töö tegemist maksuametis registreerida, siis esitada maksudeklaratsioon ja inimene registrist maha võtta. „Kui on palju pisikesi „otsi“, siis on see tegevus jube tüütu ja vaevaline ja riigil saadav või saamata jääv maksuraha selle kõrval imepisike,“ ütles Lehis.
Pangas tuleb avada spetsiaalne ettevõtluskonto, millele laekuvad edaspidi ettevõtlustulud. Laekunud tuludelt kannab pank automaatselt 20% maksuametile. Makstav maks läheb sotsiaalmaksu, kogumispensioni ja tulumaksu katteks.Ettevõtluskontot saavad kasutada kõik, kelle tulu ei ületa aastas 25 000 eurot.Ettevõtluskonto kasutaja ei saa ettevõtluskulusid maha arvestada.Enim kasulik neile, kellel puuduvad suured kulutused töövahenditele ja kelle tulu on piisavalt väike, et raamatupidamiskulud ei tasu end ära.
Allikas: rahandusministeerium
Meede juhutöölistele
Lehis lisas, et mingil määral võib maksumuudatus mõjuda ka praegu täiesti mitteametlikult tegutsevatele ettevõtjatele. Nendeks on näiteks inimesed, kes palgatöö või õpingute kõrvalt väikeses mahus töötavad. Seega võib ettevõtluskonto Lehise sõnul olla pääsetee juhul, kui pakutakse oma tooteid avalikult ja on seetõttu oht maksuametile vahele jääda.
„Mingit suurt majandusbuumi ega ettevõtluse kasvu siit oodata ei maksa,“ ütles Lehis. Ta lisas, et tegu on pigem teatud grupi jaoks praktiliste probleemide lahendamisega, et soodustada naturaalmajandusest ametlikku majandusse ületulekut.
Ettevõtluskonto võib tema sõnul mingil määral mõjutada neid füüsilisest isikust ettevõtjaid, kellel on kulusid alla poole käibest, sest siis on neile madalam maksumäär ilma kulude mahaarvamise õiguseta kasulikum kui praegune maksustamine. „Praegune ettepanek on pigem suunatud juhutööde tegijatele ning seda polekski ehk õige ettevõtluse toetamise meetmeks nimetada,“ märkis Lehis.
Leisi Lapikoja omanik Maire Forsel, kes on korduvalt kritiseerinud väikeettevõtete suurt maksukoormust, on ettevõtluskonto suhtes kahtlev. Seda seepärast, et väikeettevõtja saab kontole kanda kõik oma tulud, kuid ettevõtlusega seotud kulusid maha arvestada ei saa. „See teeb olukorra väga kummaliseks,“ ütles ta. Samuti on tema sõnul sellisel juhul 20% maksumäär liiga suur.
„FIE-d peavad vaatama, kas ettevõtluskonto üldse tuleks neile kasulikum,“ ütles ta. Kindlasti annab ettevõtluskonto Forseli sõnul mugavust juurde. Samuti oleks sellest kasu neile, kes peavad raamatupidajatele maksma.
Automatiseeriv samm
Sester selgitas, et ettevõtluskontot kasutav ettevõtja ei pea esitama ühtki aruannet ega kulutama aega raamatupidamisele. „Kõik toimub automaatselt läbi ettevõtluskonto, millele laekuvatest summadest peetakse maksud automaatselt kinni,“ ütles ta. Sularahana saadud tasu saab ettevõtluskontole maksta. „Ainus, kuid see-eest meeldiv bürokraatia on arvete esitamine klientidele, kui kliendil on arvet tarvis,“ lisas Sester.
Sesteri sõnul on uuest ettevõtlusvormist kasu neile, kes teistele teenuseid või kaupu pakuvad ja kellel ei ole suuri töövahendite kulusid. „Lapsehoidjatest majakoristajateni ja koduõpetajatest murupügajateni. Aga ka kõigile neile, kes valmistavad oma kätega midagi müügiks ning kelle kulud materjalile ja seadmetele on väikesed,“ selgitas minister. Samuti on sellest Sesteri sõnul kasu neile ettevõtjatele, kelle tulud ettevõtlusest on pigem väikesed ja seetõttu ei tasu ära kulud raamatupidamisele.
Samas on uute ettevõtlusega alustajate kõrval ettevõtluskontol ka teine sihtrühm. Nimelt jäävad sageli maksud maksmata väikeses mahus osutatavate teenuste pealt. Summad on tihti väikesed ja nende üle arvepidamine ja deklareerimine nõuab vaeva. „Ettevõtluskonto annab sel juhul lihtsa võimaluse olla aus maksumaksja,“ ütles Sester
Sester lisas, et samal tegevusalal ei peaks ilmselt siiski saama paralleelselt tegutseda FIEna ja kasutatda ettevõtluskontot, kuna FIE tegevusvorm on teistsuguste eeliste ja maksuregulatsiooniga.
Kui valitsus ja riigikogu Sesteri ettepanekut toetavad, saab ettevõtluskontosid avada 2018. aasta algusest.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum