Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Miljoneid maksnud kaabliprojekt puntras

06. oktoober 2016, 08:00
ELASA juht Priit Soom
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161006/NEWS/161009930/AR/0/AR-161009930.jpg

Kümneid miljoneid eurosid maksma läinud suurejooneline internetikaabli projekt on jõudnud tupikusse, kust väljasaamiseks on vaja veel sadu miljoneid eurosid. Projekti katkijäämise korral peab aga Eesti Euroopa Liidule kõik kaablirajamisse investeeritud miljonid tagasi maksma.

Eestisse ehitatav lairiba baasvõrk on 74 miljoni euro suurune projekt, mis peaks järgmise aasta jooksul võimaldama ka kõikidel keskustest kaugel elavatel elanikel enda koju kiire internet saada.

Paraku selleks, et baasvõrguga saaksid liituda ka kõige kaugemad majapidamised, on vaja veel vähemalt 400 miljonit eurot. Nii kallist investeeringut ei taha aga teha ei riik ega ka ükski telekomifirma. „Jäigalt võttes on iga elaniku oma mure, kuidas ta baasvõrguga liitutud saab,“ ütles Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) juht Priit Soom.

Internetiühenduste loomisel vajab riigi tuge ligi 30% eluruumidest. See on kokku 160 000 majapidamist. Pooled neist asuvad piirkondades, kus kaabli tuppa toomine ei tasu telekomiettevõtetele äriliselt ära.

Mobiilifirmadel turueelis

Senimaani on piirdutud peamiselt sellega, et mobiilifirmad on oma mastid baasvõrguga ühendanud, parandades sellega tunduvalt paljudes maapiirkondades interneti kättesaadavust. See on loonud olukorra, kus praeguseks on baasvõrgust enim võitnud ettevõtted, kes mobiilset internetti pakuvad. Kusjuures suurimad neist – Tele2, Elion ja Elisa – on ühed Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse asutajad.

Sihtasutuse endise juhi Olav Harjo sõnul on olemas kindel oht, et kui baasvõrku jäädaksegi kasutama vaid mobiilimastide ühendamiseks, on tegu keelatud riigiabi juhtumiga. See tähendab, et kui keegi kaablit metsa vahele vedama ei hakka, peab Eesti Euroopa Liidule tagasi maksma umbes 70 miljonit eurot, mis on projekti rahastamiseks riigile antud.

Baasvõrgu ehitamise ümber on tehtud palju kära. Eelmise aasta kevadel andis riigikontroll välja auditi, milles märkis, et majandusministeerium peab keelatud riigiabi juhtumi vältimiseks välja töötama plaani, kuidas kaabel lõpptarbijani viia. Võimalusi arutleti selle aasta septembrini, mil majandusminister Kristen Michal viimaks projekti uue rakenduskava kinnitas. Paraku ei leia kavast suuri muudatusi ja teenuse lõpptarbijateni jõudmine on endiselt küsimärgi all.

ELASA juhi Priit Soomi sõnul oli riigikontrolli audit asjatundmatu. „Nad sidusid kogu auditi väga jäigalt lõpptarbijaga, aga meie ülesanne on vaid baasvõrk ehitada,“ ütles ta. Siiski on tema sõnul ELASA-l huvi, et võrk saaks maksimaalselt kasutatud. „Võib-olla siis, kui baasvõrk on ehitatud, saame hakata vaatama, kuidas neid ka edasi ühendada,“ ütles ta.

Euroopa Komisjon teatanud, et hetkel keelatud riigiabi juhtumit baasvõrgu ümber pole.

Vussi läinud suhtlus tõi pettumust

Majandusministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsleri Taavi Kotka kirjutas oma samateemalises artiklis, et projekti alustamise hetkel läks 2010. aastal poliitikute ja telekomiettevõtete vahel kommunikatsioon vussi. „Tahtlikult või tahtmatult jäeti rahvale mulje, et tasub vaid oodata ja ühel hetkel koputavad kaablikutid uksele ja küsivad naeratades, et kuhu nurka siis nüüd selle kaabliotsa paigaldame. Suur aga oli ðokk, kui tuli välja, et tasuta ei too seda keegi ning ehituspakkumised olid krõbedad isegi juhul, kui oranþ baasvõrgukaabel aia tagant mööda jooksis,“ kirjutas Kotka. Tulemuseks oli tema sõnul suur hulk pettumust.

Kotka sõnul aitaks olukorda lahendada sidevõrgu ehitamise kulu ja halduskoormuse vähendamine. Näiteks on lootust, et riigikogu võtab sel aastal vastu seaduseelnõu, mis laseb kaablit ühendada juba olemasolevate elektripostide külge. See langetaks ehitushinda 12–24 eurot meetrilt 8–16 eurot meetri peale.

Teiseks tuleb Kotka sõnul edendada seda, et kogukonnad paneksid pead kokku ja püüaksid ise mingi lahenduse leida. Kilomeetri kauguselt kaabli toomine maksab umbes 12 000 eurot, samas kui kiire interneti kuuteenus maksab umbes 20 eurot. „On ilmselge, et äriliselt ei ole telekomiettevõtetel motivatsiooni üksikute majadega tegeleda,“ ütles Kotka. Huvi tekib alles siis, kui ühest piirkonnast on rohkem soovijad, kes mitme peale kaabli kohale toomise jõuavad kinni maksta.

Lairiba baasvõrk loodetakse valmis saada 2018. aastaks. Praegu käivad ehitustööd näiteks Vasalemmas.

Kotka märkis, et ministeeriumi hinnangute järgi läheb kaabli vedamine kõikidesse turutõrke piirkondade majapidamistesse maksma 400 miljonist 1,2 miljardi euroni. „Ehk siis sõnum nendele riigikogu liikmetele, kes nõuavad, et iga majapidamine peab saama fikseeritud kaabliga ühenduse. Tehke otsus, eraldage raha ja ehitame ära. Muud keerukust kui raha leidmine siin ei ole,“ ütles ta.

Projekt vajab rohkem läbipaistvust

Tele2 juhi Argo Virkebau sõnul on baasvõrgu ehitamine igati mõistlik, sest seda ehitatakse Euroopa Liidu rahaga. Kui võrku ei ehitataks, ei oleks iial võimalustki turutõrkega piirkondadesse internetti viia. „Riigile on see väga kasulik projekt,“ ütles ta. Kasum projektist tuleb pikema aja jooksul.

Virkebau sõnul on praegu kalli kaabli vedamata jätmise lahenduseks mobiilse interneti levitamine läbi õhu. Seda aga saavad teha vaid mobiilifirmad. Virkebau sõnul pole see siiski ühtedele firmadele eelise andmine. „Telekomifirmad maksavad iga kuu ELASA-le renti selle eest. See pole tasuta,“ ütles ta. Tele2 on üle Eesti oma mastid baasvõrguga ühendades oma levi ulatust suurendanud 2300 kilomeetrit. ELASA-le maksab ta kümme eurot kilomeetri eest ehk igakuine rent võrgu kasutamise eest on firmale 2300 eurot.

Starmani juhi Aivo Adamsoni sõnul on Starman seni baasvõrgust kaableid kodudesse vedanud küll, kuid erinevalt mobiilifirmadest nemad igale poole ei jõua. „Täna on baasvõrgust enim kasu saanud mobiilietteõtted. Samuti pole minu jaoks olnud kõige läbipaistvam, kuidas otsustakse, kuhu baasvõrku üldse rajatakse,“ ütles ta. Seda nimelt seetõttu, et erinevalt suurematest mobiilifirmadest ei ole Starman ELASA sihtasutuse asutaja ja seega pole ka otsuste tegemiste juures.

„Võib-olla oleks riigil aeg vaadata üle printsiibid, mille järgi neid otsuseid tehakse,“ ütles Adamson. Nii saaks tema sõnul selgust, kas baasvõrk jääbki mobiilifirmadepõhiseks või mitte. „Seda, et Euroopa Liit raha tagasi küsib ja sanktsioonid rakendab, pole kellelegi vaja,“ ütles ta. Tema sõnul oleks vaja, et omavalitsused võtaksid majapidamiste võrguga ühendamised enda vastutusele.

Pall omavalitsuste kaela

ELASA endise juhi ja omaniku Olav Harjo sõnul peaks olema majandusministeeriumi mure, kuidas baasvõrk kasutajatega ühendada. „Alguses lubasid nad teha plaani veebruariks, siis maikuuks, nüüd septembriks. Aina lükkavad palli teistele,“ ütles Harjo. Ta lahkus ELASAst eelmise aasta novembrist skandaaliga – nõukogu teatel maksis Harjo endale lubatust suuremat palka, Harjo aga väitis avalikkusele, et baasvõrku ehitatakse riigi rahaga suurfirmadele.

Nüüd tegeleb Harjo oma ettevõttega Topest OÜ internetivõrgu rajamise nõustamisega ja on abiks olnud mõnele omavalitsusele, kes on viimaks ise härjal sarvist haaranud. „Õnneks on ka häid omavalitsusi, kes on valmis midagi ellu viima. Nad ei oota enam, mida ministeerium või valitsus mõtlevad,“ rääkis Harjo. Tema sõnul on võimalik ehitada baasvõrgu ümber pikaajalised äriplaanid, mis 15–20 aasta jooksul end ka ära tasuvad. „Siis on võimalik neid ühendada majapidamistega ka ilma maksumaksja rahata,“ ütles ta. „Ma ei ole üldse pessimistlik. Näen, et lairiba projekt ei lähe luhta, kui omavalutsustel on initsiatiivi ise midagi ära teha,“ lisas ta.

Tasub teada

Estwin ja ELASA

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus asutati majandus- ja kommunikatsiooniminiusteeriumi eestvedamisel Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu liikmete poolt 2009. aastal. Sihtasutuse eesmärk on ellu viia projekti EstWin.

Projekti maksumus on u 74 miljonit eurot. 85% sellest tuleb Euroopa Liidult, ülejäänud finantseeritakse pangalaenuga.

Projekti EstWin raames viiakse uue põlvkonna lairibaühendused, mis baseeruvad fiiberoptilistel kaablitel, kõikjale Eesti maapiirkondades.

Aastaks 2018 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 km.

Eesmärgi saavutamiseks peab sihtasutus välja ehitama üle 6600 km optilisi kaableid ning looma üle 1400 võrguühenduskoha.

Kilomeetri kauguselt kaabli toomine ühenduskohast majapidamisse maksab ca 12 000 eurot.

Praeguseks on ehitatud kokku pisut üle 4000 km optilisi kaableid.

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. October 2016, 07:59
Otsi:

Ava täpsem otsing