Lõhmus ostis Heleniuse aiandusäri

Artikkel

- Uudised
- Maarit Eerme
- Kristel Härma
- 11. oktoober 2016 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lõhmus ostis Heleniuse aiandusäri
Rain Lõhmuse osalusega erakapitalil põhinev fond Livonia Partners ostis aia- ja kodukaupade keskuse Hortes. Tehing aitas Hortese omanikuks olnud Trigon Capitalil võlgadest vabaneda ja loob Hortesele võimaluse suuremaks kasvuks.
„Esimest korda - ma ei mäletagi, kui pika aja järel - on Trigon äriliselt võlavaba ja see tähendab, et me saame mõelda uutele põnevatele tegemistele. Investeerimisäris on ikka ajad, kui tasub midagi müüa, teenida kasumit, ja kasutada saadud raha millekski järgmiseks,“ ütles Trigon Capitali suuromanik Joakim Helenius ja lisas, et müügist teenitud rahaga tasutakse Trigoni laenud. Tehing jõustub pärast konkurentsiameti heakskiitu.
Tehingu hinda osapooled ei avalikustanud, kuid Äripäeva hinnangul võiks see olla ligikaudu 5 miljonit eurot.
Helenius soovis ettevõttest väljuda, sest oli seal olnud koos Soome investoritega üle kümne aasta ning nägi, et Hortese edasiseks kasvuks oleks vaja uut omanikku. Tema sõnul oli Hortesel mitu ostuhuvilist nii Eestist kui välismaalt. Ühel õhtusöögil vana tuttava Rain Lõhmusega kuulis ta, et Lõhmusega seotud fond otsib investeerimiseks kasvavaid ja hästi juhitud keskmise suurusega ettevõtteid.
Joakim Helenius saab pärast Hortese müüki keskenduda uutele projektidele.Foto: Meeli Küttim
Nii sai Hortesest Livonia Partnersi teine investeering pärast Baltikumi suurima saunatootja Ha Servi enamusosaluse ostu. „See ei ole kindlasti teadlik valik, et number kaks peab olema just Hortes,“ ütles fondi partner Rain Lõhmus, kelle sõnul on neil töös teisigi investeeringuid, kuid Hortesega jõudsid asjad lihtsalt kiiremini edasi.
Hortesest saab kett
Hortese juht Kristian Kalgan ütles, et Hortese asutamisest saadik oli omanikel plaan, et Laagri aianduskeskus on pilootprojekt. Sealt edasi oli ettevõttel plaan vallutada Baltikumi, Venemaa ja Skandinaavia turg. Kalgani sõnul pole see ühel või teisel põhjusel realiseerunud. „Eks meil endal ole ka arenguruumi veel paremaks saada ning vahepeal tuli ka majanduslangus,“ selgitas ta. Uute omanikega on aga plaanis esimesel võimalusel avada Tallinna piirkonnas teine kauplus ja seejärel vaadata lähiriikidesse.
Kalgani arvates on viimaste aastate stabiilsed majandusnäitajad märk, et nad on jõudnud teatud tasemele, kust edasi kontseptsiooni muudatusi välja ei mõelda ning on raske edasi kasvada. „Hortes suudabki ilma laienemata näidata stabiilseid kasumi ja käibe numbreid,“ ütles Kalgan. Viimastel aastatel on Hortese käive jäänud nelja ja viie miljoni euro vahele. Ta lisas, et uue poe avamine võtab aega vähemalt poolteist aastat, nii et uue aianduskeskuse avamine võiks toimuda 2018. aasta kevadel.
Lõhmuse sõnul on nende plaan muuta Hortes ühe kauplusega ettevõttest mitmete kauplustega ettevõtmiseks, et tulla inimestele lähemale. Tema sõnul jääb Laagri kauplus potentsiaalsete klientide jaoks tihti liiga kaugeks. „Ma arvan, et selline roheline eluviis on ka kindlasti üks trend, millele üsna kindlalt võib panustada, et see pigem tugevneb kui nõrgeneb,“ selgitas Lõhmus, miks otsustas fond panustada just aiandusega tegeleva ettevõtte kasvu.
Hortes peab enda suurimaks konkurendiks Hansaplanti. Hortese tegevjuhi Kalgani sõnul erinevad nad aga Hansaplantist kaubavaliku poolest. „Hansaplant on esiteks linnast väljas, kuid väga tugeva istikuvalikuga keskus. Meie kauplustes on suurem valik hooajataimi, kodukaupu ja jõulukaupu, kus viimasega konkureerime pigem Kaubamaja ja Stockmanniga,“ ütles Hortese juht.
„Aastate jooksul on meile külje alla ujunud Bauhof. Kuid kui jääda enda liistude juurde ja rõhutada oma tugevustele, siis need kauplused meid nii palju ei mõjuta,“ ütles Kalgan. Ta lisas, et ehitusmaterjalide kaupluses käivad kliendid ostmas eelkõige ehitusmaterjale, kuid Hortesesse tulevad teise eesmärgiga.
Hansaplanti juhi Indrek Naudi arvates oli omanikuvahetus Trigoni oodatud samm. „Ettevõtted ikka liiguvad käest kätte. See toob värsket verd kaubandusmaastikule ja on igati tervitatav,“ arvas ta.
Fond investeerib sissetöötanud firmadesse
Lõhmuse sõnul näitasid nende uuringud, et Hortese bränd on tuntud ja klientide arvamus nende kaupadest on hea. „Tõenäoliselt üks selliseid trende on see, et inimesed kulutavad järjest rohkem, et lähemal olla loodusele ja looduslikkusele,“ sõnas Lõhmus ja tõi välja, et aiandus annab kõigest poole müügist. Lõhmuse sõnul tahavad nad Hortese brändi veelgi laiendada.
Livonia Partnersi esimese investeeringu suuruseks hindas Äripäev 15 miljonit eurot.
Fond ostis saunatootja Ha Serv 90% osaluse.
Livonia Partners
Fond investeerib 83 miljonit eurot, panustades ühte ettevõttesse 3-15 miljonit eurot.
Tegevust alustades oli eesmärk osta viie aasta jooksul osalus 8-12 Balti ettevõttes.
Livonia Partners on Balti Innovatsioonifondi allfond. Balti Innovatsioonifond on Eesti, Läti ja Leedu ning Euroopa Investeerimisfondi loodud fondifond.
Partnerid
Rain Lõhmus – Hansapanga ja LHV Panga üks asutajatest, LHV Capitali asutaja.
Kaido Veske – töötanud Londonis ja New Yorgis investeerimispangas Bear Stearns, liitus aastal 2012 LHV Capitaliga.
Kristīne Bērziņa – töötas üle kümne aasta PwC ja IBMi juures Riias, New Yorgis ja Londonis, hiljem Läti telekommunikatsioonifirmas Lattelecom ettevõtte arendusjuhina.
Mindaugas Utkevičius – asutas koos Lõhmusega LHV Capitali. Enne seda oli DHLi Leedu tegevjuht.
Livonia Partners on nimetanud ettevõtetes enamusosaluste ostu enda käekirjaks. Lõhmus ütles, et seekord osteti ettevõte täielikult välja, sest see oli eeskätt seniste omanike soov. Samuti on otsustusprotsess lihtsam, kui ei pea igal sammul mitme omanikuga läbi rääkima. Joakim Heleniuse arvates on õige, et Hortese viivad suure kasvuni uued omanikud. „Uute poodide avamine annab ettevõttele võimaluse kasvada, aga äri laiendamisega kaasnevad alati ka riskid, ja see on see, mille Livonia saab uue omanikuna üle võtta.“
Kuigi seni on Livonia Partners investeerinud saunatootjasse ja aiandusettevõttesse, vaadatakse Lõhmuse sõnul ka vähem traditsioonilisemaid ettevõtteid. Välistatud ei ole ka kiiresti arenevad tehnoloogiaettevõtted, kuid neil peavad olema ette näidata korralikud tulemused.
„Piltlikult öeldes peaks müük olema juba mõni miljon eurot, et me vaatama hakkaksime, ja enamus nendest, mis palju meedia tähelepanu pälvivad, sealmaal veel ei ole,“ kirjeldas Lõhmus valiku tingimusi.
Fondi esmase investeerimisstrateegia järgi ostavad nad kassavooge või väga suure tõenäosusega tekkivaid kassavooge. Tehnoloogiafirmade puhul ostetakse aga sageli visiooni. „Meie investorid on investeerinud fondi teistel põhjustel. Me isegi ei tohi seda teha tegelikult,“ ütles ta, et sellised investeeringud on riskikapitali fondide rida.
Loe Hortese plaanidest pikemalt Äripäeva teemaveebist kaubandus.ee.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum