Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nordea suhtekriis lööb laineid ka Euroopas

12. oktoober 2016, 10:00
Nordea Eesti töötajate usaldusisiku Tiina Kuke sõnul on nad pidanud kollektivlepingut juba liiga kaua ootama
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161012/NEWS/161019924/AR/0/AR-161019924.jpg

Nordea Eesti ja selle töötajate vahelised konfliktid kütavad kirgi juba üle aasta ning teema tekitab elevust ka Euroopa koridorides. Pall veereb edasi ja lahendust pole.

See oli üle aasta tagasi märtsis, kui toonane Nordea panga töötaja ja ametiühingute usaldusisik Hannes Veskimäe esines meedias sõnumiga, et finantssektoris on Eestis meeste ja naiste palgalõhe liiga suur. Samuti juhtis Veskimäe siis tähelepanu sellele, et panga töötajate ametiühing soovib aasta lõpuks sõlmida kollektiivlepingu, et kindlustada töötajatele seljatagune kontorite sulgemise või koondamiseohu korral.

Pangale selline avaldus ei meeldinud ja lumepall läks veerema. Kuigi tänaseks on pangas vahetunud nii juht – Gerd Müller Petri Nikkilä asemel – kui ka töötajate esindaja – Tiina Kukk Hannes Veskimäe asemel –, on probleemid jäänud.

Kui aasta tagasi kihasid Nordea probleemid töötajatega üksnes Eestis, teatakse neist nüüd ka Euroopas. Euroopa ametiühingute tegevjuhatuse liige Liina Carr on enda sõnul ühel seminaril Nordea Eestit isegi näiteks toonud. “Nordeal peatusin pikemalt, kuna see on Eesti mõistes edulugu, aga ka väga selge näide tööandja negatiivsest suhtumisest ametiühingusse ja kollektiivsetesse töösuhetesse,” lausus Carr.

Finantssektori arenguraskused

Carr märkis, et tal tekib ikka veel küsimus, kuidas saab Eestis ametiühingu liikumine areneda, kui isegi sellised ettevõtted, kellel on kodus on toimiv suhe ametiühingutega ja korralikud kollektiivlepingud, kasutavad Eestis tegutsedes venitamistaktikat kollektiivlepingust hoidumiseks.

“Euroopa tasandil on selline tööandja suhtumine pehmelt öeldes arusaamatu, eriti ühes Põhjamaises pangas,” nentis Carr. Tema sõnul on tingimused, mis Nordea Eesti töötajate kollektiivlepingus kirjas, tegelikkuses tublisti kehvemad nendest tingmustest, mida võib lugeda nende Põhjamaade kolleegide lepingutest.

Euroopa tasandil tunneb Nordea ja selle töötajate suhete vastu huvi ka Euroopa finantssektori esindusorganisatsioon UNI Europa. Samuti on kajastanud Eesti Nordea käekäiku Nordic Financial Unions. “Kontaktid ja koostöö on loodud Rootsi, Soome, Taani ja Norra finantssektori ametiühingutega,” rääkis Carr ja andis mõista, et teema vastu on veel huvi tuntud.

Carr ütles, et on hästi kursis panga endise usaldusisiku Hannes Veskimäe ja tolleaegse juhi Petri Nikkilä põrkumisega, aga ka praeguste probleemidega. Samas ei oska ta kuidagi mõistlikult vastata küsimusele, miks ei leita lahendusi ja miks suhtlusprobleemid pangas jätkuvad. „Tegemist on arenguraskustega finantssektoris, kus ametiühingud ja kollektiivläbirääkmised on veel suhteliselt uus nähtus,” ütles Carr.

Miks jõudis asi Hannes Veskimäe vallandamiseni ja siis töövaidluskomisjonini, seda saab Carri hinnangul ainult oletada. „Aga dokumentidega tutvudes ja pisut ka tausta kuuldes Nordea töötajatelt, siis polnud see ebakompetentsus või -pädevus. Sellisel juhul oleks töövaidluskomisjon jõudnud teistsugusele otsusele,” rääkis Carr.

Mõnede allikate sõnul Nordea "eest ära koristatud" endine juht Petri Nikkilä annab intervjuud Äripäeva ajakirjanikule, kus kinnitab, et pangal pole kavas tööd efektiivistada ja ametiühinguga probleeme pole.

Üle 60% Nordea töötajatest AÜs

Carri sõnul on ka praegune Nordea Eesti töötajate usaldusisik Tiina Kukk igati pädev oma positsioonil, mida näitab laual olev kollektiivlepingu eelnõu ja pidevalt kasvav ametiühingu liikmeskond. Ebapädev usaldusisik seda ei saavutaks. “Kaldun arvama, et pigem on siin taga ikkagi panga soovimatus kollektiivlepingut sõlmida, sest läbirääkimisi peab ju sõnumitooja, mitte otsustajad,” leidis Carr, viidates Nordea Eesti personalijuhile Liina Oksale, kes vahendab panga sõnumeid ametiühingule.

Nordea töötajate ametiühingu usaldusisik Tiina Kukk ütles, et ühinguga on liitunud 286 inimest ehk 62% kõigist töötajatest. Liitumise põhjuseks on Kuke sõnul töötajate soov rääkida kaasa panga arengus ja olulistes otsustes. „Loomulikult on liitumise üheks tähtsamaks põhjuseks ka Nordea ja DNB liitumisega seotud ebakindlus tuleviku ees – on teadmata, palju töötajaid koondatakse ja millistel tingimustel, kas Nordea töötajate õigused on liitumisel kaitstud, ning muud sarnased mured,“ selgitas Kukk.

Ta nentis, et Nordea Eesti uus juht Gerd Müller suhtub ametiühingusse oluliselt mõistlikumalt kui eelkäija Petri Nikkilä, kuid arenguid kollektiivlepingus sellele vaatamata ei ole. „Pank hoidub ebaseaduslikest surveavaldustest, nagu usaldusisikute hoiatamised ja vallandamised. Samas ootame jätkuvalt, et kollektiivlepingu arutelu viidaks kiiresti lõpule ning siin ei ole panga suhtumises suurt muutust,“ räägib Kukk.

Ta meenutas, et ametiühing esitas esimese kollektiivlepingu versiooni pangale selle aasta jaanuaris. “Põhjuseid on mitu, aga pahatihti jääb mulje, et tööandja ei võta töötajaid ja nende soove tõsiselt,“ lausus Kukk. Tema sõnul soovib pank arutada lepingu kõiki punkte kohtumistel ükshaaval ning oma ettepanekuid ja mõtteid eelnevalt kirjalikult ei edasta. “Kohtumistel osalema pank aga piisava sageduse ja paindlikkusega ei nõustu. Ettekäändeks tuuakse läbirääkijate puhkused, töökoormus ja muud argumendid,“ kurdab Kukk.

Nordea: läbirääkimised käivad

Nordea panga personalijuhi Liina Oksa sõnul pole kollektivlepingut veel sõlmitud seepärast, et läbirääkimised alles käivad. „Kumbki pool on esitanud oma lepingumustandi ja nüüd alles hakatakse analüüsima ühisosa ja läbi rääkima punkte, milles on pooltel erinev nägemus,“ kommenteeris Oks panga seisukohta.

„Teadmata teie infoallikat või isiku informeeritust kinnitame, et Nordea pank ei venita. Kollektiivlepingu läbirääkimiste protsess toimub regulaarsete koosolekute vormis, kus mōlemad pooled esitavad oma ettepanekuid ja kaaluvad teise poole omi,“ märkis Oks.

Ta nentis, et kohalikul finantsettevõtete turul on varasemate eeskujude puudumise tõttu läbiräägitav valdkond lai ning tervikkokkuleppele jõudmine töömahukas. Nordea on Oksa kinnitusel pühendunud parima tulemuse saavutamisele, mis tagaks kindlustunde mõlemale osapoolele.

Seda, kui palju töötajaid on Nordeas ametiühinguga liitunud, pank Oksa sõnul ei tea. „Seda infot valdab ainult Eesti Finantssektori Töötajate Liit (EFL) ja seaduse järgi ei ole meil õigust sellist infot oma töötajate kohta koguda. Liikmesusele vaatame neutraalselt – see on iga töötaja õigus,“ märkis Oks.

Tänavu augustis teatasid Nordea ja DNB pank ühinemisest ja korraldasid ühise presskonverentsi. Inga Skisaker (Nordea Balti panganduse juht, vasakul) ei vastanud Äripäeva ajakirjaniku küsimustele probleemide osas töötajate ametiühinguga. Paremal istub NDB Balti panganduse juht Mats Wermelin.

Ametiühingud: vähesed tööandjad näevad töötajas rikkuse toojat

Euroopa ametiühingute tegevjuhatuse liige Liina Carr ütles intervjuus Äripäevale, et vähesed Eesti ettevõtjad näevad töötajas partnerit ja rikkuse tegelikku toojat.

Samuti ei mõista ta, miks Nordea Eesti oma töötajaid alavääristab.

Nordea Eestil oli suur põrkumine eelmisel aastal ametiühingute usaldusisiku Hannes Veskimäega. Kas olete nende seikadega kursis?

Jah, ma olen selle kõigega kursis.

Toona pakkus pank Veskimäele kohtuvälist kokkulepet. Mida te panga käitumisest arvate?

Ettevõtte seisukohast vaadates oli see arukas otsus. Sest ei taha ju ükski rahvusvaheline ettevõte enda vastu kohtuotsust saada. Kohtuotsused on ju kõik avalikud. See on maine küsimus ja eriti pangal, mis pakub jaepangandusteenust ja investeerimisteenust.

Nende vastu ei olnud eelmisel aastal ainult Eestis see diskrimineerimise kaasus, vaid olid ju ka Panama paberid, kus Nordea figureeris tugevalt. Kui ma sain õigesti aru, siis üks investeerimise haru pandi selle tulemusel üldse kinni.

Toona oli panga juht Petri Nikkilä, kelle suhtlemine ametiühinguga sai komistustkiviks. Teate te, kas ta läks ise või ta sunniti minema?

Seda ma ei tea. Loogiline oleks, et ta vahetati välja. Kaldun nii arvama seepärast, millisele positsioonile ta läks. Ta läks ju natuke kõrgemale positsioonile. Töövaidluskomisjonis kuulati lindistusi ja ta olevat seal üsna räiget keelt kasutanud, ebaviisakalt ennast väljendanud ja peale seda öelnud, et ta ei teadnud, et teda lindistatakse. See oli pangale ilmselt samamoodi avalike suhete õppetund.

Siis sai juhiks Gerd Müller. Kas seis on muutunud?

Nii palju, kui mina olen suhelnud panga uue usaldusisikuga, siis tean, et liikmeskond on kõvasti kasvanud peale Hannes Veskimäe lahkumist. Tunnen Nordea inimesi ja tean, milline hirm seal enne valitses ja et ei julgetud ametiühinguga liituda. Keegi ei teadnud, mis temaga juhtub, kui ta liitub. Ja samal ajal käisid jutud, et pank on müügis. Ebakindlus oli väga suur.

Nüüd on natuke üle 60% Nordea Eesti töötajatest ametiühingu liikmed. See on Eesti mõistes ühe ettevõtte kohta väga suur protsent.

Kas liitumine ametiühinguga kasvas peale kahe panga ühinemisteadet, sest olukord muutus ärevamaks?

Minu teada tekkis see peale seda, kui Hannes Veskimäe sai töövaidluskomisjonis võidu ja tuli uus inimene, kes hakkas asju teisiti ajama.

Kahe pangaga ühinemine on toonud töötajatele suured hirmud, stressi ja ebakindluse. Nad ei tea, mis toimub. Ametiühingud suhtlevad pangaga läbi personaliinimese, kuid pangast tuleb tugev venitamistaktika. Ametiühingud on juba kollektiivlepingu teksti kokku pannud, saatnud selle personalijuhile, kes saatis selle edasi pangale tutvumiseks. Peale pikka venitamist saadeti see ametiühingusse tagasi, kuid algsest lepingust oli vähe järele jäänud. Ametiühing ei küsinud suurt midagi juurde olemasolevatele tingimustele. 

Ühing tegi parandused ja saatis uuesti pangale. Nüüd jälle venitatakse läbirääkimistega. Keegi ei tea, miks ja mis toimub.

Võib ju aimata põhjuseid, miks pank ühinemiste valguses venitab.

Kui ma töötasin aastaid tagasi Eesti ametiühingute keskliidus, siis minu kogemus Eesti tööandjatega on selline, et vähesed tööandjad näevad töötajas partnerit, või siis seda, kes tegelikult neile kasumi ja rikkuse toodab. Selle tunnustamine on raske.

Ka ametiühingus on olnud konfliktseid inimesi, kellega on raske asju ajada. Kuid kui vaadata Nordeat ja selle töötajaid, kes ajavad asju arukalt ja tasakaalukalt, siis miks neid alavääristada ja nende teele takistusi visata? Minul on sellest raske aru saada.

Kas ehk pank venitab kollektiivlepingu sõlmimisega Nordea ja DNB panga ühinemise pärast, et sarnastest ametikohtadest vabanemine edaspidi oleks lihtsam?

See ei saa olla põhjus, miks pank venitab, sest Eesti seadusandluse järgi peavad ühinemisel kõik töökohad üle minema. Kui tekib uus ettevõte, siis läheb ka kollektiivleping seaduse järgi üle. Kuid siis hakatakse ikka asju üle vaatama. On see siis ühinemine või mingil põhjusel koondamine – vaadatakse esmalt, kes tahab ise minna.

Teine taktika on ka see, et viimasena sisse ja esimesena välja. See on protsess, mida normaalses demokraatlikus maailmas aetakse koos töötajatega ja vaadatakse, kudas asja lahendada nii, et see oleks kõigile võimalikult valutu.

Eesti töötajaskonna jaoks oleks hea, kui see kollektiivleping sõlmitaks. Meil on endiselt odava tööjõu ja vähese töötajakaitsega riigi maine. See kollektiivleping aitaks kaasa ka suhtumisele, et Eestis puhuvad positiivsemad tuuled, ja nii nagu Põhjamaades, on ka Eestis finantssektor organiseeritud.

Mis te prognoosite, millal see kollektiivleping sõlmitakse?

Sõltub sellest, kuidas tööandja end üleval peab. Eks neil on ka objektiivsed põhjused, kas see õigustab aga venitamist, on iseasi. Kuid eks seoses ühinemisega tahavad nad selle lasta ka teise poole silma alt läbi, et üllatusi ei tuleks. Saan sellest aru, aga ma ei arva, et see peaks olema põhjus, miks nii kaua venitatakse. Loodan, et aasta lõpuks on see sõlmitud.

.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. October 2016, 10:06
Otsi:

Ava täpsem otsing