Võõrtöölisele võib varsti vähem palka maksta

Artikkel

- Uudised
- Kaisa Gabral
- 21. oktoober 2016 kell 4:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võõrtöölisele võib varsti vähem palka maksta
Ettevõtetel võib tekkida võimalus hakata kolmandatest riikidest pärit võõrtöölistele vähem raha maksma.
Eestis on valmimas eelnõu, mille järgi peavad ettevõtted senise 1,24kordse keskmise palga asemel hakkama maksma kolmandatest riikidest ehk väljastpoolt Euroopa Liitu pärit võõrtöölisele keskmist palka.
Rakvere Aqva Hotelsi juhi Roman Kusma sõnul on nende spaahotellis tööl 10 inimest Filipiinidelt ja üks Indiast. Kuigi Kusma peab võimalikku seadusemuudatust heaks, siis ei muuda see tema sõnul võõrtööjõu palkamist siiski hoobilt lihtsamaks. „Aga muudab asja äkki õiglasemaks,“ rääkis ta.
„Kujutage ette, et kellelgi tõuseb palk lihtsalt seepärast, et keskmine tõuseb,“ viitas Kusma olulisele ebaõiglusele, mis võib teatud sektorites praegu toimuda. Isegi kui ettevõte leiab endale näiteks sobivad inimesed, kes oleksid nõus tulema tööle ka väiksema palga eest, siis praeguste tingimuste järgi tema sõnul nii teha ei saa ja ettevõte on kohustatud maksma kohati isegi rohkem kui kohalikele inimestele.
Samuti väljastpoolt Euroopa Liitu töölisi palganud Favor ASi juht Ants Proos tõdes ka, et uue eelnõu vastuvõtmisega väheneks ebavõrdsus. „Räägitakse meil ju töötajate võrdsest kohtlemisest,“ märkis ta irooniliselt. Samas väljendas ta heameelt, et see eelnõu on üldse ette võetud ja leidis, et laias plaanis muudab see kindlasti praegust seisu paremaks.
Muudatus hoiab palgakulude kasvu kontrolli all
Töötasu suuruse nõude muudatus laiendab valdkondade ja ametikohtade ringi, kuhu Eestis tegutsevad tööandjad on valmis välismaalast värbama. Siiani on piirang soosinud spetsialistide värbamist just kõrgepalgalistele ametikohtadele, kuid vajadus välistööjõu järele on ka ametialadel, kus vastavat palka maksta on keeruline. Näiteks rahvusköökide kokad, tõlgid, ehituse oskustöölised jt.
Siseministeeriumi kommentaaride järgi võimaldab palgakriteeriumi muudatus hoida palgakulude kasvu parema kontrolli all ja suurendada seeläbi ettevõtete konkurentsivõimet. Peale selle välistaks see välistööjõu mustalt kasutamise. Samuti hinnatakse, et muudatuse mõju kohaliku tööjõu konkurentsieelisele ei ole siiski nii olulise kaaluga.
Pagulaskriisi valguses antud töötasu kriteeriumi muudatus sõjapõgenike värbamist ei muuda. Varjupaigataotlejatele laieneb õigus töötada kuus kuud pärast varjupaigataotluse esitamist. Töökohtadele ei ole varjupaigataotlejatele piiranguid seatud. Samuti välismaalane, kellele on antud elamisluba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel, võib Eestis töötada samadel õiguslikel alustel kui Eesti alaline elanik.
Elizabeth Grünbaum,
töötukassa teenusejuht
Õiglasem oleks sektori keskmine
Proosi sõnul on ettevõte sunnitud töötajaid välismaalt palkama, sest Eestist pole lihtsalt vajalikus hulgas spetsialiste võtta. Kuid samas leiab ta, et keskmise palgaga sidumine peaks olema rohkem sektoripõhine, mitte seotud Eesti keskmisega.
Sama meelt on ka Kusma. Tema meelest võiks arvutada eraldi keskmist hotellinduses ja toitlustuses, metallisektoris, ehituses ja kindlasti ka IT-sektoris, kus on tema hinnangul palkades väga suured erinevused. „Neid, kes rohkem palka maksavad, mõjutaks võõrtööjõu paremal kasutamisel just sotsiaalmaksu määra lagi. Siis suudetaks paremaid spetsialiste siia tuua,“ märkis Kusma.
Teine probleemkoht võõrtööliste palkamisel on kvoodisüsteem võõrtööliste sissetoomisel. Kusma hinnangul on kvoot liiga väike. „Ükski ettevõtja ei hakka mingit muidusööjat üleval pidama. Ta tooks neid spetsialiste, keda tal on vaja, ja ta paneb nad ka tööle. Kui see inimene miskipärast ei sobi või ise ei taha tööd teha, siis ta saadetakse koju. See on tööjõu leevendamise puhul oluline,“ rääkis Kusma.
Võimalikke kohanemisraskusi pole Kusma enda ettevõtte võõrtöötajate puhul tähele pannud. „Mitte keegi neist ei taha tagasi minna. Nad pigem näevad oma tulevikku Eestis,“ rääkis ta. Neile meeldivad Eesti puhas õhk, vaikus ja ruum.
Kusma märkis, et kindlasti võib olla raskem kohaneda inimestel, kes tulevad täiesti teisest kultuuriruumist – näiteks islamiusku inimestel. „Võib-olla on Eesti inimesel keeruline kohaneda sellega, mida nemad kaasa toovad. Nad on intensiivsed,“ rääkis ta.
EList pärit töötajad saavad võrdset palka
Enics Eestis on ettevõtte juhi Jaanus Aali sõnul samuti töötajaid piiri tagant, kuid kuna tegemist on Euroopa Liidu inimestega, siis eelnõu neid eriti ei puuduta. „Lätlasi on ja soomlasi on,“ rääkis Aal.
Ta märkis, et lätlased on nende juures tööl, kuid makse maksavad näiteks Lätis ja pole mingeid probleeme. „Ukrainast või mujalt meil töötajaid ei ole. Ja kui me kaalumegi nii kaugelt kedagi tuua, siis me nagunii maksame talle rohkem kui Eesti keskmine palk,“ ütles Aal.
Raikküla Farmi omaniku Tõnu Rahula sõnul on neil võõrtöölisi tööl, kuid samuti Euroopa Liidust. „Meie töötajad saavad palka võrdselt teistega. See on üks pingete tekkimise põhjus, kui välismaalane hakkab rohkem palka saama kui oma inimene,“ rääkis Rahula.
Valik välismaalaste seaduse töösolevaid muudatusi, mis jõustuvad valdavalt sel, osaliselt 2017. aastal.
Pikem lühiajalise töötamise aeg. Avardatakse lühiajalise Eestis töötamise võimalusi ning pikendatakse Eestis lühiajalise töötamise aega seniselt kuuelt kuult aastas 9 kuule.
Keskmise palga nõue. Muudetakse välismaalasele makstava töötasu nõudeid, sätestades Eesti keskmise palga nõude senise keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutise asemel.
Uus tähtajaline elamisluba. Luuakse elamisloa töötamiseks alaliik “tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks” juhtivtöötajatele, spetsialistidele ja kõrgharidusega praktikantidele.
Idufirmadele erisused. Iduettevõtetele nähakse ette erisused viisa taotlemisel, lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel, tähtajalise elamisloa töötamiseks ning tähtajalise elamisloa ettevõtluseks taotlemisel.
Luba suurinvestorile. Võimaldatakse tähtajalise elamisloa ettevõtluseks andmist suurinvestoritele ning lihtsustatakse suurinvestori pereliikmete Eestisse elama asumist.
IT-spetsialistid kvoodi alt välja. Sisserände piirarvu alt arvatakse välja IKT-sektori töötajad, iduettevõttes töötavad välismaalased ning iduettevõtlusega tegelevad välismaalased.
Kaob püsiva kohaloleku nõue. Kaotatakse püsivalt Eestis elamise nõue ning tunnistatakse kehtetuks lühiajalise Eestist eemalviibimise registreerimise regulatsioon, asendades selle elamisloa eesmärgipärase kasutamise nõudega.
Lihtsam saada elamisluba perele. Kaotatakse abikaasa eelneva vähemalt kaheaastase Eestis elamise nõue, kui välismaalane soovib taotleda elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks. Võimaldatakse automaatset elamisloa ja elamisõiguse andmist Eestis sündinud või vahetult pärast sündi Eestisse elama asuvale alaealisele lapsele. Samuti vabastatakse alla 15aastased Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elavad välismaalased isikutunnistuse või elamisloakaardi omamise kohustusest.
Allikas: Killu Vantsi, siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum