Digitaalne sularaha – odavam, kas ka mõttekam?

Eduka Eesti konkursil ilmus Äripäevas Priit Pekarevi arvamuslugu, kus ta pakkus välja, et Eestis tuleks kasutusele võtta digitaalne sularaha. See on süsteem, mis lubab inimesel maksta toote või teenuse eest, kandes summa ühest arvutist teise. Digitaalne raha on sarnaselt paberrahaga keskpanga väljastatud ja igal rahaühikul on unikaalne seerianumber. Erinevalt krediitkaardi ja pangakaardi süsteemidest, on digitaalne sularaha anonüümne – kui see kandub ostjalt müüjale, ei ole võimalik ostja kohta infot hankida.

„Ideel jumet kindlasti on,“ ütles LHV makselahenduste osakonna juht Jüri Laur, kelle sõnul tuleks projekti õnnestumiseks kõigepealt selgeks teha, millised on eesmärgid ning mida võidaks sellest lõpptarbija ehk kodanik. „Praegu on Eestis põhimõtteliselt kõigil taskus kaardid ja enamik igapäevastest tehingutest nende kaudu ka käivad,“ möönis Laur. Seda käitumismustrit on ta sõnul üsna raske murda. Mobiiliga maksmist iseloomustas Laur veel veidi kohmakana ja lisas, et see vajaks massidesse murdmiseks tugevamat motivaatorit. „Lisaks on Eestis levima hakanud viipemakse, mis teeb kaardiga ostmist veelgi kiiremaks ja mugavamaks,“ selgitas ta.

Reaalset kasu digitaalse sularahaga arveldamises näeks Laur selles, et ettevõtjate jaoks väheneksid riigisiseste maksete töötlemise kulud. Samas ei oleks see tema sõnul piisavalt suur võit, et säästetud raha ka lõpptarbijaga jagada. See aga omakorda võiks olla üks motivaatoritest digitaalse sularaha rohkemaks kasutamiseks.

Realo ütles, et ilmselt oleks sularahavaba maailm iga kaupmehe unistus, kuna vaid väga väikse käibe või ühe müügikohaga ettevõtted saavad sularaha käidelda odavamalt. „Muudel juhtudel tuleb lisada tööjõukulud, mis on seotud raha lugemuse ja korrektse arvepidamisega, rääkimata nendest kuludest, mis on seotud rahaveo teenuse sisseostmisega,“ selgitas ta.

Maailma, kus sularahal kohta pole, on Realo arvates keeruline ette kujutada. Samas avaldas ta lootust, et makselahendused arenevad ning tekib müntidele ja kupüüridele rohkem alternatiive. „Ootan neid pikisilmi,“ võttis ta teema kokku.

Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Andre Nõmme sõnul peaks küsimusele lähenema ühiskonna loomulikku arengut silmas pidades. Seni, kuni paber- ja metallraha on veel seaduslikud maksevahendid, võiks Nõmme arvates küsida, kas uue instrumendi tarbeks eraldi mainekujundust teha on kohane või vajalik. Tema sõnul peaks arengu mootoriks olema eelkõige eraõiguslikult pakutavad võimalused ning inimeste harjumused ja nõudlus.

Pangaliit: sularaha hääbub

Eesti Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi sõnul nõustuvad nad Pekarevi hinnanguga vähendada sularaha osakaalu majanduses. „Sularaha kõige kallim maksevahend ja sularahaga kaasnevad riskid, mis tulenevad tema anonüümsusest ja atraktiivsusest varimajanduses,“ ütles Talihärm.

Talihärm ütles, et sularaha osatähtsus on järjest vähenenud ja moodustab praegu jaekaubanduses umbes 40% käibest. Rolli mängivad viipekaartide turule tulek, pangamaksete kiirem liikumine ja infotehnoloogia areng. Talihärmi sõnul lisandub kindlasti uusi mugavusi, mis teevad raha liigutamise nutiseadmete abil sularahaga toimetamisest intuitiivsemaks, kiiremaks ja mugavamaks. „Tõsi, eelduseks on mobiililevi ja täis aku,“ möönis ta.

Pekarevi arvamuse kohta, et digitaalne sularaha võimaldaks likvideerida varimajandust ja vähendaks ümbrikupalga maksmist ja käibemaksupettusi, ütles Talihärm, et selles nii kindel olla ei saa.