Korteriturg näitab rahunemise märke

Oktoobris tehti Tallinnas 8,2% enam tehinguid korteritega kui aasta varem samal kuul. Enim kasvas suurte, enam kui 70ruutmeetriste ja kahanes 30–40ruutmeetriste korteritega tehtud korteritehingute hulk. Mediaanihind kerkis 1547 eurole ruutmeetri eest, mis on aasta varasemast 5,4% kõrgem. Kümne kuuga kasvasid hinnad 5,5% ja tehingute arv 4,7%.

Ehkki arvud näitavad endiselt kasvu, näeb Center Kinnisvara maakler Christian Ayrer Tallinna korteriturul kolme jahtumise märki: pangad on kodulaenude väljastamisel ettevaatlikumad, korterite müügiperiood on pikem ja üldine majanduskeskkond on murelik. Ayreri sõnul näitavad seda kinnisvarabüroo igapäevatöö ja klientide kogemus. „Pangast laenu saamine ei lähe nii libedalt kui varem ning ka korterite müümine võtab kauem aega,“ selgitas Ayrer. Ta lisas, et müüjad peavad tehinguni jõudmiseks sageli leppima soovitust madalama hinnaga.

Ayrer tõdes, et kui murelik olukord majanduses kestab või süveneb, võib see väljenduda kõrgemates intressides ehk laenamine muutub kallimaks. Ayrer rõhutas, et tegemist on turu tavapärase liikumisega ja pöördelisi sündmusi ei näe ta ette ka järgmiseks aastaks.

Uued korterid ootavad paisu taga

Toomparki hinnangul oleks uusarendustel pakkumist rohkemgi, kuid ta nentis, et projekte hoiab Tallinnas tagasi ehituslubade pikk ooteaeg. „Siin tuleb selgelt kivi linna kapsaaeda visata. Kui iga arendaja, kelle projekt toppab, ühe kivi viskaks, mattuks Vabaduse väljak kivikuhja alla.“ Kui seadusest tulenevalt peaks ehitusloa saamine võtma aega 30 päeva, siis praegu antakse Toomparki sõnul heal juhul 30 päeva jooksul linnast teada, et nad on kirja kätte saanud.

Laua sõnul on selle taga suur ehituslubade taotlemise aktiivsus, kuid ilmselt samal tasemel püsinud ametnike võimalused lubasid läbi lasta. „Otseselt näpuga näidata kellegi poole pole, aga projekte on palju,“ ütles Laud. Tema sõnul ei ole neil ükski projekt ära jäänud, kuid nad on valmistanud neid kauem ette. „Meil on paar uut projekti turule tulemas, aga oleme natuke esialgsest mõttest ja graafikust maas.“ Laua sõnul on nad arenduseks sobilikke kinnistuid juurde ostnud.

Laud näeb järgmiseks aastaks, et õigesti sihitud ja hinnastatud tootele on nõudlus olemas, kui makrokeskkond on sarnane praegusega. „Me ei ostaks muidu endale uusi arendusobjekte sisse, kui me ei näeks, kellele neid müüa.“ Ta lisas, et kindlasti ei saa turg mitu korda kasvada, aga mõõdukas pakkumise kasv jätkub kõikjal peale kesklinna, kus on suur pakkumine, aga müügitempo on kõige aeglasem.

Vähi sõnul läheb praegu hästi neil arendustel, kus suudetakse kohaneda inimeste soovidega. Luksuskorterid praegu ei müü ja ka järgmise aasta märksõna on endiselt keskklassi kvaliteetne äärelinna korter.

Hindadel pole enam kuskile tõusta

Kinnisvarahindade tõusu Vähi uueks aastaks ei näe. „Kindlasti kasvu siin ootama ei hakka. Kuhu neil veel kasvada on?“ ütles ta. Tema hinnangul jäävad hinnad püsima – tuleb väike protsentuaalne tõus, mis on pigem statistiline nihe.

Ka Toomparki arvates püsivad hinnad samad. Tema sõnul on selle taga tihe konkurents arendajate vahel. „Konkurents ei leevene ja mina ei julgeks teha panust sellele, et kinnisvarahinnad hakkavad kerkima. See ei ole võimatu, sest ostjad on turul ja ega palgatõus üleöö otsa ei saa,“ tõdes ta siiski.

Christian Ayrer tõi aga välja, et kuna valmib palju uusarendusi ja kui pangad jäävad laenuandmises ettevaatlikuks, võib juhtuda, et arendajad peavad uute korterite hindu allapoole korrigeerima.

Risto Vähi arvates on tulevasse aastasse vaadates kõige olulisem see, et meie majanduskasvu viiks edasi eksport, mitte sisetarbimine, sest see ei ole jätkusuutlik. „Kuigi võib ka praegu öelda, et meil läheb täitsa hästi, parklad on kaubanduskeskuste ees autosid täis ja kraanad püsti, oleks nüüd juba vaja tugevamat signaali, et meil hakkab ka majanduses päriselt hästi minema,“ ütles ta.