• OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 5000,27%5 998,72
  • DOW 300,26%42 326,05
  • Nasdaq 0,26%19 572,61
  • FTSE 1000,13%8 845,22
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,31
  • OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 5000,27%5 998,72
  • DOW 300,26%42 326,05
  • Nasdaq 0,26%19 572,61
  • FTSE 1000,13%8 845,22
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,31
  • 05.12.16, 14:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riik kaotas olulise maksuvaidluse

Tallinna halduskohus leidis, et tähtpäevaks tasumata maksusummalt 0,06protsendilise päevamääraga intressi nõudmine on põhiseadusega vastuolus ja intressimäär ei tohi olla suurem kui 0,03 protsenti päevas.
Maksu- ja tolliameti juht Marek Helm.
  • Maksu- ja tolliameti juht Marek Helm.
  • Foto: Raul Mee
Hiljuti kirjutas Äripäev, et riik teenib hilinenud maksetelt päevas 0,06% (aastas 21,9%) intressi, mis oleks praeguse finantsmaailma negatiivsete intressimäärade taustal magus tuluallikas igaühele, kes selle endale saab.
Kui maksuameti nõue vaidlustatakse ja võidetakse, saab maksuameti piitsa tunda saanud isik või ettevõtja tagasi nii temalt nõutud maksuvõla kui ka selle pealt jooksnud intressi. Kui vaidlustuse võidab maksuamet, läheb raha riigikassasse.
Halduskohtule esitas kaebuse äriühing, mis oli viivitanud 71 690,79 euro suuruse maksuvõla tasumisega, mistõttu kohustas maksu- ja tolliamet seda tasuma 30 418,40 eurot intresse, lähtudes maksukorralduse seaduses sätestatud intressimäärast 0,06 protsenti päevas, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR.ee-le.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Vaidluse võtja esindaja, advokaadibüroo Rask advokaat Villy Lopman teatas, et kaebaja arvates oli temalt nõutav intress erilisel määral ebaõiglane veel seetõttu, et ta oli kõik maksud deklareerinud korrektselt ja tema suhtes ei oldud läbi viidud maksukontrolli. Maksuvõlg tekkis korrektselt deklareeritud maksude tasumisega viivitamise tõttu.  
Kohus analüüsis pärast 1. juulilt 2002 ehk pärast praeguse maksuintressimäära kehtestamist toimunud rahaturu intressimäärade muutumist ning leidis, et makseintressi kehtestamise eesmärgid on täidetud ka juhul, kui intressimääraks on 0,03 protsenti päevas, mis tähendaks reaalselt aastas 10,95protsendilist intressikulu.
Tänase otsusega algatas halduskohus intressimäära kehtestava maksukorralduse seaduse § 117 lõike 1 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, mille tulemusena peab lõpliku seisukoha kehtestatud maksuintressi määra põhiseadusele vastavuse osas võtma riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korras. Loe pikemalt ERRist.
Magus tuluallikas riigileEelmisel aastal laekus sel kombel riigikassasse 7,4 miljonit eurot. Kuna intressi ei arvestata ettevõtlusega seotud kuluna, sisaldab see summa ka tulumaksu, mis lisandub juriidilistele isikutele. See tähendab, et ettevõtete kogukulu hilinenud maksukohustuselt pole aastas mitte 21,9%, vaid koos tulumaksuga umbes 27%.Maksuamet on hakanud võitma üha enam vaidlusi. Viimase nelja aastaga on maksuameti kasuks lõppenud kohtumenetluste arv kasvanud koguni 20%. Eelmisel aastal lõpetati kokku 327 vaidlust, millest maksuamet võitis 84%Praegu kehtiv intressimäär meenutab kiirlaenuteenuse pakkujate intresse. Nimelt kui kommertspangad annavad laene paari protsendiga, siis kiirlaenupakkujad paarikümne protsendiga. Näiteks on Credit24.ee aastane intress 1000 euro suurusele laenule umbes 46%.Loe pikemalt, miks maksuekspertide hinnangul vajab intressimäär alandamist.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 29 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele