Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Taavi Kotka tuli välja uue ideega

    E-residentsuse teise sünnipäeva tähistamisel pakkus Taavi Kotka, et Eesti võiks olla nii-öelda vahepeatus ettevõtjatest immigrantidele.

    E-residentsuse isaks nimetatav Kotka rääkis, et immigratsioon mängib tema hinnangul riikide edus tähtsat rolli. „Saksamaa, Suurbritannia ja Rootsi võidavad tänu füüsiliselt kohal olevatele immigrantidele. Meie ei suuda seda saavutada, sest nad lihtsalt ei taha siia tulla,“ lausus Kotka, kuid andis idee, kuidas nendele Eesti kas või ajutiselt atraktiivsemaks muuta.
    Eesti saaks ära kasutada, et inimesed tahavad teistesse riikidesse kolida, olgu siis Suurbritanniasse, Rootsi või Saksamaale. „Oli juttu, et tänu ühele e-residendi ettevõttele saame praegu ühes kuus 362 eurot. Füüsiline isik, programmeerija, kes tuleb Lõuna-Aafrikast Eestisse, tooks meile aga 6000 eurot,“ tõi Kotka näite, kuivõrd olulised on füüsilised immigrandid ühele riigile ja sõnas, et Eesti võiks olla riik, mis aitaks näiteks lõuna-aafriklasel Londonisse kolida. „Mis oleks, kui aitaksime tal kolida mitte Eestisse, vaid Lõuna-Aafrikast Londonisse? Mis oleks, kui oleksime keset Euroopa immigratsiooni? Jällegi liiga ambitsioonikas?“ küsis Kotka ja lisas, et tähtis on sealjuures tark immigratsioon.
    Et lõuna-aafriklane pääseks Londonisse, peaks ta asutama ettevõtte, leidma esimesed kliendid ja ettevõtet korralikult vedama. Kui ettevõttel läheks edukalt, saadaks Eesti valitsus Suurbritanniale kinnituse, et lõuna-aafriklasel on nii Eesti e-residentsus kui ka Euroopa ettevõte, mis toimib. „Kõik Euroopa riigid tahaksid sellist inimest endale. Isegi meie: 362 eurot versus 6000 eurot, siin on suur vahe. Kui sa oled distantsilt suutnud tõestada, et sobid Euroopale, siis võib juhtuda, et riigid hakkavad sinu pärast võistlema.“
    Järgmine samm
    E-residentsuse projektijuht Kaspar Korjus rääkis, et e-residentsusel on käes kolmas samm: turuleminek. Veel tõi Korjus välja numbrid. E-residentsust on tänaseks taotlenud üle 15 000 inimese 135 riigist, e-residendid on loonud 1000 uut firmat ja 2000 e-residenti kasutab e-residentsust oma ettevõtte administreerimisel. Arvutused näitavad, et üks e-residendi ettevõte toob Eestisse aastas 4300 eurot, mis teeb kokku 4,3 miljonit eurot.
    Iga ettevõte annab igakuiselt Eesti majandusele juurde 362 eurot. „See on minimaalne, mida jälgida õnnestub. See summa võib olla ka kümme korda suurem, me ei tea,“ tõdes Korjus, lisades, et tegemist on Eestile uue rahaga.
    Portaal Geenius küsis hiljuti, kui palju läheb üks e-resident Eestile maksma, kuid sellele ei osanud Korjus vastata. „Kuna e-residendid maksavad oma avalduste menetlemise kulud ise kinni, siis peamine kulu on tulevikus ilmselt uute kandidaatideni jõudmine. Õnneks täna on rahvusvaheline meedia selle töö meie eest suuresti ära teinud ja meie enda turunduskulud on üsna väikesed,“ rääkis ta.
    Peavad eksperimendiks
    E-residendist itaallase, Soomes elava Damiano Cerrone sõnul arvavad paljud, et e-residentsus on eksperiment, kuigi see nii ei ole. „Ilus on, et see ei ole eksperiment, vaid ka tegelikult töötab.“
    Samas leidub neid Eesti ettevõtteid, kes tänu e-residentsusele teenivad. Virtuaalkontorite, juriidiliste teenuste ja raamatupidamisega tegeleva 1Office Grupi partneri Ivar Veskioja sõnum sarnaneb Cerrone omaga: „Kui mul oleks vaja oma jutt viie sekundiga kokku võtta, siis ütleksin: „E-residentsus töötab.“ Veskioja selgitusel ei ole 1Office’i jaoks tegu testimisega, sest firma suudab e-residentsuselt ka päriselt teenida. Ta avaldas, et veerand nende klientidest on e-residendid. „Numbrid kasvavad.“
    Kotka nentis, et teda on alati kritiseeritud, kuna nende meeskonna eesmärk on leida 10 miljonit e-residenti. Ta märkis, et Silicon Valleys küsiti temalt esimesena hoopis, miks mitte võtta eesmärgiks miljard e-residenti. Kui Eesti saaks kokku kümme miljonit e-residenti, siis rahaline kasu oleks Kotka sõnul tohutu. „Ja see on võimalik.“
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.