Mida sisaldab valitsuse kobareelnõu?

Tööandja saab võimaluse hüvitada töötaja tervise edendamise kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis ilma, et seda maksustataks erisoodustusena. Muudatus jõustub 2018. aastal ning kehtestatakse tähtajaliselt viieks aastaks.

Tuleval aastal on keskmine pension tulumaksuvaba, selleks tõstetakse pensionide täiendav maksuvaba tulu 2832 euroni aastas.

Jõustub jaanuarist teise ja kolmanda haiguspäeva eest makstava haigushüvitise sotsiaalmaksuvabastus.

Tulumaksumäär jääb 20-le protsendile. Üldine maksuvaba tulu määr tõuseb 500 euroni kuus võrreldes praeguse 170 euroga. Maksuvaba tulu määr kaob aga 2100eurose ja suurema kuise tulu puhul. Lastega seotud maksuvabastused jäävad endisel kujul alles.

Alates 2018. aastast asendub madalapalgaliste tagasimakse. Keskmine pension jääb endiselt maksuvabaks. Majutusteenuste käibemaks püsib 9 protsendil, ära jääb plaanitud tõus 14 protsendile. Sotsiaalmaksumäära pooleprotsendiline langetamine jääb ära.

Vähendatakse peamiste kütuste aktsiisimäärasid ja ühtlustatakse gaasiliste kütuste aktsiisimäärasid. Aastaks 2018 tühistatakse kavandatud diislikütuse aktsiisimäära tõus. Maagaasi aktsiisimäära on plaanis tõsta 25 protsendi võrra aastatel 2018-2020.

Lahjade alkohoolsete jookide – õlle, siidri ja veini – aktsiisimäärade tõstmine.

Lasterikaste perede toetust kolme kuni kuut last kasvatavale perele on kavas tõsta 300 euroni kuus ning seitse ja enamat last kasvatava pere toetust 400 euroni kuus.

Muudatus võimaldab tööandjal edaspidi maksuvabalt hüvitada ka eraravikindlustust.

Abikaasade ühise deklareerimise võimalus säilitatakse elamuasemelaenu intressidele, koolituskuludele ja täiendavale maksuvabale tulule laste eest. Vabatahtlike mahaarvamiste piirmäärad kehtivad isikupõhiselt. See tähendab, et maksumaksja saab arvata maksustamisperioodil kantud koolituskulusid, tasutud eluasemelaenu intresse ja tehtud annetusi oma maksustatavast tulust maha kuni 1200 eurot, ent mitte üle 50 protsendi maksustatavast tulust. Kui mahaarvamised ületavad neid piirmäärasid, siis saab koolituskulude ja eluasemelaenu intresside kasutamata osa üle kanda teisele abikaasale, kes võib need arvata maha oma maksustatavast tulust, pidades silmas, et koos tema enda tehtavate mahaarvamistega ei tohi need samuti ülal nimetatud piirmäärasid ületada. Piirmäärad ei kehti laste ülalpidamisega seotud täiendava maksuvaba tulu suhtes, mille puhul on ainsaks piiriks maksustatava tulu suurus.

Soodustab ja lihtsustab nende välismaalaste Eestis ajutist viibimist ja elamist, kes panustavad Eesti majanduskeskkonna arengusse. Lihtsustatakse viisa ja tähtajalise elamisloa taotlemist neile välismaalastele, kes tegelevad iduettevõtlusega.

Tähtajalise elamisloa andmise alus suurinvestorile. Suurinvestoriks loetakse välismaalast, kes on teinud vähemalt ühe miljoni suuruse otseinvesteeringu Eesti äriühingusse, mis investeerib vahendid peamiselt Eesti majandusse.

Lihtsustatakse doktoriõppes õppivate välismaalaste elamisloa omamise tingimusi.

Sisserände piirarvu alt arvatakse välja need välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal.

Elamisloa pikendamise põhiselt menetluselt minnakse üle järelkontrolli põhisele menetlusele. Elamislubade kehtivusajad muudetakse pikemaks, üldjuhul kuni 10 aastat, ning fookus viiakse elamisloa andmise eelkontrollilt järelkontrollile, ehk tugevamalt hakatakse kontrollima, kas inimene on asunud Eestisse elama ja kas tema tegevus vastab elamisloa omamise tingimustele.

Ka ei pea elamisloa alusel Eestis elav välismaalane enam registreerima Eestist enam kui 183-päevast eemalolemist, kõik seaduslikult riigis viibivad välismaalased saavad elamisluba taotleda Eestis olles, lühiajaline töötamine kuni viis päeva 30 päeva jooksul on lubatud ilma lühiajalise töötamise registreerimiseta.

Edaspidi ei pea inimene, kes soovib näiteks uut dokumenti taotleda, esitama enam vormikohast taotlust, vaid piisab üksnes andmete esitamisest. Samuti ei kuulu ka suurinvestorid sisserände piirarvu alla.

Seaduse erinevad osad jõustuvad erinevatel aegadel. Näiteks iduettevõtetega seotud muudatused ja suurinvestori elamisloaga seotud muudatused jõustuvad järgmise aasta 18. jaanuaril. Õpirändega seotud muudatused jõustuvad järgmise aasta aprillist ning elamisloa pikendamise põhiselt menetluselt üleminek järelkontrollipõhisele menetlusele seonduvad muudatused jõustuvad tuleva aasta oktoobrist.

Kaotatakse kitsendused valdkondades, kus lühiajaline töötamine Eestis on lubatud. Pikendatakse Eestis lühiajalise töötamise aega seniselt kuuelt kuult aastas üheksale kuule. Teadlastel, õppejõududel ja tippspetsialistidel on lubatud lühiajaliselt töötada kogu seadusliku viibimisaja kestuse jooksul. Võimaldatakse anda pikaajalist viisat kuni üheaastase viibimisajaga senise kuuekuulise viibimisaja asemel.

Lühiajalise töötamise registreerimisel peab hooajatöötaja esitama töölepingu ning tagatud peab olema töölise nõuetekohane majutus Eestis.

Luuakse uus alaliik elamisloaga töötamiseks, mis on „tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks“. Seda elamisluba saavad taotleda ettevõtjasiseselt üleviidud juhtivtöötajad, spetsialistid ja kõrgharidusega praktikandid. Üleviimise maksimaalne tähtaeg on kolm aastat juhtivtöötajatele ja spetsialistidele ning kuni üks aasta kõrgharidusega praktikantidele. Samuti võimaldatakse teise liikmesriigi üleviidud töötaja elamisloaga Eestis töötada.

Välismaalasele tuleb maksta Eesti aasta keskmist brutotöötasu. Hooajatöötajate suhtes nähakse erisust ning nemad on palganõude alt vabad. Valitsus kehtestab loetelu hooajast sõltuvate tegevusalade kohta, kellele erisus rakendub.

Seadus jõustub tuleva aasta 17. jaanuaril.

Tarbijatele tagatakse maksekontoga seotud põhimakseteenuste kättesaadavus (näiteks maksekonto avamine, raha maksmine oma kontole, sularaha väljavõtmine, otsekorralduste, kreeditkorralduste ning maksekaarditehingute algatamine jne.).

Krediidiasutused võivad põhimakseteenuste eest nõuda üksnes mõistlikku tasu.

Tasude määramisel võetakse arvesse Eesti elanike sissetuleku taset ja krediidiasutuste poolt maksekontoga seotud makseteenuste eest võetavate tasude keskmist suurust. Ühe liikmesriigi piires on lihtsam vahetada panka või muud makseteenuse pakkujat. Pankadel tekib kohustus esitada tarbijale tasuta vähemalt kord aastas ülevaade kõigist kontoga seotud makseteenuste tasudest.

Seadus jõustub märtsis.

Soodustab uute pensionifondide valitsejate lisandumist ning muudab inimestele pensionifondi vahetamise oluliselt odavamaks. Kogutud osakute tagasivõtmistasu piirmäär langeb seniselt 1 protsendilt maksimaalselt 0,05 protsendile konservatiivsete pensionifondide puhul ja 0,1 protsendile teiste kohustuslike pensionifondide puhul. Tagasivõtmistasu ei saa edaspidi mitte fondivalitseja, vaid see läheb fondi.

Laieneb investeerimisfondide valik, mida saab Eestis asutada. Uued fonditüübid võimaldavad Eesti fondivalitsejatel paremini konkureerida teiste riikide fondivalitsejatega ja aitavad kaasa Eesti fondihalduse üldisele arengule.

Tekib võimalus asutada Eestis usaldusfonde ehk usaldusühingu vormis tegutsevaid fonde. Saab võimalikuks asutada ka aktsiaseltsifondi, mille peamiseks eripäraks võrreldes tavalise aktsiaseltsiga ning senise aktsiaseltsifondiga on see, et tal puudub fikseeritud aktsiakapital (nn muutuva aktsiakapitaliga aktsiaseltsifond).

Eristatakse selgelt jaeinvestoritele ja professionaalsetele investoritele suunatud fondid – niinimetatud avalikud ja mitteavalikud fondid. Muudatused puudutavad ka investeerimisfondi tingimusi ja prospekti, depositooriumite vastutust ning fondide maksejõuetuse režiimi. Need muudatused lihtsustavad investeerimisfondide loomist ning seavad selgemad raamid fondivalitseja kohustustele.

Seadus jõustub 1. jaanuarist.

Taastatakse tuleva aasta 1. juulist hambaravihüvitis täiskasvanutele kuni 30 euro ulatuses aastas. Eakatele, rasedatele, alla üheaastaste laste emadele ja teistele hüvitist juba saavatele inimestele suureneb hambaravihüvitis kuni 85 euroni aastas.

Vanaduspensionärid, töövõimetuspensionärid ja osalise või puuduva töövõimega inimesed, üle 63aastased inimesed, rasedad, alla üheaastase lapse emad ning kõrgenenud ravivajadusega inimesed hakkavad saama hambaravihüvitist kuni 85 eurot aastas. Haigekassa maksab kinni 85 protsenti hambaravi esmavajalike teenuste raviarvest, arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 eurot aastas.

Eakatel jääb alles hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale. Proteesihüvitise taotlust tulevikus enam esitama ei pea, haigekassa arveldab proteesi valmistajaga otse.

Seadus jõustub tuleva aasta 1. juulil.

Tõhustatakse kriminaalse tulu konfiskeerimist. Süüteoga seotud vara osas muutub kord karmimaks. Näiteks hakatakse süüteoga saadud vara hulka arvestama ka seda, mida on kuritegelikku päritolu vara abil saadud või teenitud. Varasemaga võrreldes laieneb konfiskeeritava vara hulk. Süüteo puhul saab tulevikus näiteks ära võtta ka põgenemiseks kasutatud auto.

Korrastatakse asitõendite, konfiskeeritud vara ja leidudega seonduvat korda. Määratakse 15 maavalitsuse asemel konfiskeeritud vara volitatud valitsejaks maksu- ja tolliamet või politsei- ja piirivalveamet vastavalt konfiskeeritud asja liigile või süüteo menetlejale. Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ka konfiskeeritud varale kõige kasulikuma rakenduse leidmine, näiteks anda see kasutamiseks sotsiaalsetel või hariduslikel eesmärkidel.

Luuakse võimalus hävitada omaniku huvipuudusel riigi kätte jäänud asi, mille hoidmine on ülemäära kulukas, millel puudub kaubanduslik väärtus ja mida ei ole võimalik olemasoleval kujul realiseerida. Samuti võimaldab eelnõu riigil võõrandada või hävitada asitõendi, kui asitõendi seaduslik valdaja ei ole seda kuue kuu jooksul tagastamisotsusest teadasaamisest ära viinud.