• OMX Baltic−0,08%319,11
  • OMX Riga0,25%974,04
  • OMX Tallinn−0,04%2 229,1
  • OMX Vilnius0,14%1 511,62
  • S&P 500−1,11%7 718,94
  • DOW 30−0,09%51 621,48
  • Nasdaq −1,88%26 692,87
  • FTSE 1000,7%10 724,86
  • Nikkei 225−4,44%64 736,93
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,76
  • OMX Baltic−0,08%319,11
  • OMX Riga0,25%974,04
  • OMX Tallinn−0,04%2 229,1
  • OMX Vilnius0,14%1 511,62
  • S&P 500−1,11%7 718,94
  • DOW 30−0,09%51 621,48
  • Nasdaq −1,88%26 692,87
  • FTSE 1000,7%10 724,86
  • Nikkei 225−4,44%64 736,93
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,76
Äsja avaldatud uurimuse kohaselt ei kao sularaha kuhugi ning inimesed pigem ei soovi uute ja moodsate maksevõimalustega kaasa minna.
Euroopas eelistavad sularaha kasutamist eeskätt sakslased ja austerlased
  • Euroopas eelistavad sularaha kasutamist eeskätt sakslased ja austerlased
  • Foto: EPA
Sularaha on viimastel nädalatel taas väga kuum teema – India korjas teadupärast käibelt 23 miljardit kupüüri, mis peaks aitama võidelda nii korruptsiooni kui maksupettustega. Selle asemel soovitavad India riigijuhid maksta bitcoinides või kasutada pangakaarti.
Tuntud Harvardi ülikooli ökonomist Kenneth Rogoff kirjutas oma uues raamatus, et dollarikupüüre, mis on suuremad kui 20 dollarit, on mõttetu printida, kuna need suurendavad maksupettuse tõenäosust. Ta kirjutab oma teoses, et moodsas riigis on sularaha täiesti tarbetu ning leiab, et sularaha kaotamine võimaldaks keskpankadel kasutusele võtta negatiivsed intressimäärad. Näib, et vähemasti USAs on Rogoffist saanud sularaha suurim vaenlane.
Sularaha esivaenlaseks nimetamise pingutusest ja ponnistustest hoolimata ei näi inimesed sularahavaba maailmaga kaasa tulevat. Äsjases uuringus küsitleti 18 000 inimest seitsmest riigist ning selgub, et sularaha kasutamise jätkamist pooldatakse ülekaalukalt.
Uuringu autorid püüdsid selgusele jõuda, miks inimesed sularaha kasutavad ning seda kaardiga maksmisele eelistavad.
Ühte konkreetset põhjust on raske välja tuua ning autorid tõdevad, et palju sõltub nii inimeste eelistustest kui ka näiteks sellest, kus inimesed ostlevad. Paljudes riikides ei soovi poeomanikud, et iga väikeostu eest tasutaks kaardiga, või keelduvad kaardimakset sootuks aktsepteerimast.
Mõningat selgust asjasse aitab tuua ka küsitletute vanus. Selgub, et noored maksavad suurema tõenäosusega kaardiga kui vanemad. Selline tendents oli selgelt näha seitsmest riigist kuues, välja arvatud USA, kus vanuse mõju nii suur ei olnud.
Sularaha puhul toovad autorid välja ka selle anonüümsuse. Samuti võimaldab sularaha paremini silma peal hoida oma kulutustel, kuna kaardiga makstes ei pruugi sageli mõista, kui palju raha alles on. Viimase tõid põhjendusena eeskätt välja madalamapalgalised küsitlusele vastajad, kes valdavalt eelistavad kasutada sularaha.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele