Estonian Cell kaotab pool miljonit eurot

Ta avaldas, et astmelise tõusu järel võetakse Estonian Celli taskust üle 500 000 euro aastas.

Raha läheb mööda

Grupi üldisest investeerimissoovist on näide võtta läinud augustist, kui grupp otsustas panustada lisaks 100 miljonit eurot Austria paberitehase laiendusse. Lahe on kindel, et madalamad energiamaksud tooksid ka Eestisse rohkem tööstusinvesteeringuid. „Meil oli uue investeeringute paketi osaliseks finantseerimiseks lausa võetud eraldi laenuliin, mille omaniku nõudel aastalõpu seisuga tühistasime.“

Lahe rääkis, et kuna koalitsioonilepingust jäi välja lubadus juba kehtivaid energiamakse energiamahuka tööstuse konkurentsivõime tõstmiseks diferentseerida, siis seda valusam ja ootamatum oli valitsuse samm gaasiaktsiisi tõsta.

„Teistest riikidest kordades kõrgemad energiamaksud halvavad energiamahuka tööstuse konkurentsivõimet. Kõrged energiamaksud annavad endast eriti valusalt tunda eksportivatele tööstusettevõtetele, kes peavad maailmaturgudel konkureerima odavama kulubaasiga tööstustega võrreldes,“ nentis Lahe ja lisas, et lubadus teema arutamist kevadel jätkata ei ole investeerimisotsuste langetamiseks piisav.

Töösturid jäid kõrvale

Mööblitootja Standard omanik Enn Veskimägi tõdes, et gaasiaktsiisi tõstmise otsuse võttis valitsus vastu järsult – ilma et töösturitega oleks seda arutatud ja analüüsitud.

„Kuna oleme Läti ja Leeduga Euroopa turul konkurendid, siis meie gaasiaktsiis saab olema 16 korda kõrgem kui Leedus. Palgatase on Leedus 30 protsenti madalam,” jättis Veskimägi viimase mõtte kõnekalt õhku. “Valdav enamus Eesti tööstust kasutab maagaasi. See mõjutab otseselt eksportivad ettevõtteid ja nende konkurentsi.”