Riik kogus rekordilise aktsiisisaagi

Aktsiisilaekumiste kasv on tingitud eelkõige aktsiisimäärade tõstmisest möödunud aastal. Veebruaris tõsteti kütuse- ning alkoholiaktsiisi ning juunis tubakaaktsiisi määrasid. Kütuse deklareeritud kogused võrreldes eelneva aastaga kasvasid, kuid alkoholi puhul on vähenenud nii siseriiklik tarbimine kui kasvanud piirikaubandus. Viimane on mõjutanud ka kütuseaktsiisi laekumist, kuid muutused jäävad mõlemal juhul prognoositu piiresse. Tubakatoodete, eelkõige sigarettide, deklareerituavad kogused on vähenenud, kuid prognoositust aeglasemas tempos. Detsembri laekumist mõjutas alkoholi puhul juba ka varumine uute aktsiisitõusude eel.

Palgatõus tegi head

Sotsiaalmaksu laekus aastaga 6,5 protsenti enam kui möödunud aastal ja riigieelarves oodatu täitus 101,7protsendiliselt. Eelarve planeeritust suurem laekumine tulenes eelkõige keskmise töötasu kasvust, mis ulatus 5,7 protsendini. Töötajate arv tõusis 0,3 protsenti. Novembris kasvas 6,3 protsenti võrreldes eelnenud aasta sama kuuga deklareeritud palgafond, kus on arvestatud lisaks palgatulule ka juhatuse liikme tasude ning muude lepinguliste tasudega. Keskmine töötasu kasvas 5,8 protsenti, töötajate arv kasvas 0,5 protsenti.

Tegevusalapõhistel andmetel, arvestades ka juhatuse liikmeid ja muid lepingulisi töökohti, kasvas hõivatud töökohtade arv novembris 0,7 protsenti. Viimase kolme kuu jooksul on kõige kiiremini töökohti lisandunud haldus- ja abitegevuste ning info ja side sektorites vastavalt 5,3 ja 5,2 protsenti.

Viimase kvartali palgafond on kõige enam kasvanud samuti haldus- ja abitegevuste ning info ja side sektorites, vastavalt 12,1 ja 10,4 protsenti.

Eesti Energia jättis jälje

Juriidilise isiku tulumaksu 2016. aasta eelarve täitus 94,8-protsendiliselt. Eelarve alatäitumise põhjus on Eesti Energia dividendide maksmata jätmine ja riigiettevõtete jaotatud kasumi tulumaksu osaline nihkumine 2017. aastasse.

Käibemaksu laekus 2016. aastal kokku 1,96 miljardit eurot ning seda oli 5,7 protsenti rohkem kui aasta varem. Eelmise aasta laekumisi mõjutasid lisaks makromajanduslikele teguritele ka maksu- ja tolliameti töökorralduse mõjud – käibemaksu tagastati ettevõtetele eelnevate aastatega võrreldes kiiremini. Käibemaksu laekumise kasv tugineb eelkõige jaemüügile, mille nominaalkasv eelmise aasta 11 kuu kokkuvõttes ulatus 4,7 protsendini ja oli ootustest veidi kiirem.