Turbatootjad said pinna jalge alla

Artikkel

- Uudised
- Merit Pärnpuu
- 11. jaanuar 2017 kell 3:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Turbatootjad said pinna jalge alla
Alates sellest aastast jagab turba kaevandamise lubasid keskkonnaamet, mis tähendab muu hulgas, et loa eest makstud tasu jääb kogu mahus piirkonda, mitte ei lähe enam jagamisele riigiga.
Tootsi Turvas ASi juhatuse esimees Matti Puuronen leiab, et ehk on nüüd maakondadel ka rohkem huvi turba kaevandamisega tegeleda.
Uue maapõueseaduse järgi tuleb kaevandusluba välja anda hiljemalt aasta jooksul, mis annab ettevõtjatele suurema kindluse tulevikuplaane teha. Vanasti sellist tähtaega polnud, mistõttu võis lubade väljastamine kesta aastaid või lõppeda selle mitte saamisega, ütles Puuronen.
Alates 1. jaanuarist hakkas kehtima uus maapõueseadus, mis reguleerib Eesti maavarude kasutamist. Uue seadusega loobuti maardlate liigitamisest kohaliku ja üleriigilise tähtsusega maardlateks, mis tähendab, et edaspidi sõltub maavarade kuuluvus sellest, kelle omandis on maa.
Samuti muudeti kaevandamisloa andmist, pikendamist ja kehtetuks tunnistamist. Näiteks peab kaevandamisloa taotlusele lisama, mis saab maast pärast kaevandamist.
Turbatootjate elu lihtsustab ka kaevanduslubade pikendamine viie aasta asemel 30 aastaks. „Meie kõige suurem lootus uue seadusega on see, et saaksime lõpuks oma kaevandusloa rohkem kui kümneks aastaks pikendatud,“ märkis Kekkilä Eesti OÜ juhatuse liige Raoul Johanson. Kekkilä on Lääne-Nigula vallas Niibi turbarabas uue maardla kaevandusluba taotlenud üle kümne aasta, kuid et selles maardlas pole võimalik turbavaru kümne aastaga ammendada, pole seni luba antud.
Väga suur samm on ka kasutatavate soode nimekiri, mida Puuroneni sõnul mujal maailmas veel tehtud pole ja mis annab Eestile võimaluse silma paista kui esimene riik, kus turba kaevandamist reguleeritakse mitte kaitsepiirangute, vaid potentsiaalselt paika pandud kaevandamispiirkondade kaudu.
Teine tähtis määrus on turba aastane kasutusmäär ehk kvoodiseadus, mille järgi tõsteti aastamäär uuesti 2 850 000 tonnini. Ehkki kasutusmäära suurendamine ei tõsta kaevandusmahte ega eksporti, annab see maakonniti rohkem mänguruumi ja erinevates piirkondades saab nüüd rohkem toota. Kõige suurem aastamäär kehtestati Pärnumaal (820 000 tonni) ja kõige väiksem Hiiu maakonnas (10 000 tonni).
Kütteturvas kui kaduv ressurss
Eelmine aasta oli turbatootjatele märgiline: esimest korda Eesti ajaloos ei toodetud kütteturvast, sest turba ja puidu toetused ei ole võrdsed. „Täitsa uskumatu, et nüüd läheb see turvas lihtsalt raisku. See on ju riigi ressurss, mis laguneb ja eraldub CO2-na õhku. Ja seda kõike lihtsalt sellepärast, et turvas ei ole taastuvate loodusvarade nimekirjas, ehkki selle kütteväärtus on isegi parem kui puidul,“ kõlas Puuroneni suust nördinult.
Kui Tootsis briketitootmine 2011. aasta alguses lõpetati, siis ei tähendanud see toona mitte ainult Pärnumaa, vaid kogu Eesti ühe sümboli kadumist. Briketti oli valmistatud Tootsi tehases järjepidevalt Pätsi-aegse vabariigi ajast, 1939. aastast.
Ehkki keskkonna- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium suhtuvad turbatöötlejate muresse osavõtlikult ja otsivad lahendust, tiksub aeg halastamatult ja kui samamoodi jätkata, kaotab riik lagunemise tõttu suure osa kütteturbaressursist, lisas Puuronen.
Ka Eesti Turbaliidu juht ja OÜ ASB Greenworld Eesti juhatuse liige Jüri Tiidermann manab Eesti energiapoliitikat, kus turvast kütteenergiana maksustamisel diskrimineeritakse. Kütteturvas ei suuda konkureerida puiduhakkega, mille põletamist doteeritakse, lisas ta. Ka mullu mais pankrotistunud Sangla Turvas AS kaevas Tiidermanni sõnul endale ise augu sellega, kui jätkas kütteturba tootmist, mille järele nõudlus puudub.
Keskkonnaministeeriumi maapõueosakonna juhataja Maris Saarsalu kinnitusel on aga kütteturba kasutamise soodustamiseks olulisi muudatusi tehtud. Näiteks alandati koos põlevkivi kaevandamisõiguse tasumääraga oluliselt ka turba kaevandamisõiguse tasumäära ja seoti see Riigimetsa Majandamise Keskuse koteeritud hakkepuidu hinnaga. „Samuti on eelmisest aastast avatud kaugküttekatla renoveerimise taotlusvoor,“ märkis Saarsalu. See toetus on eelkõige suunatud suurematele katlamajadele, mis võiks arvestatavas koguses turvast tarbida.
Turba lagunemise kohta ütles Saarsalu, et seda saab kuivendatud aladel peatada turbaalade taastamisega, mida ka mitme projekti raames küllalt suures mahus tehakse.
Esimesed sammud on astutud
Toetame turba kui kohaliku ning suhteliselt soodsa ja stabiilse hinnaga primaarkütuse laialdasemat kasutamist energeetikas. Kiireid võimalusi turba osakaalu suurendamiseks näeme eelkõige väikestes katlamajades, millele ei kohaldu Euroopa emissioonikaubanduse süsteem.
Sellest lähtuvalt oleme välja pakkunud kaugkütteseaduse muudatused, mis on jõudnud riigikogusse ning loodetavasti leiavad seal heakskiidu. Ka hiljuti keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu kättesaadavaks tehtud kaugkütte toetamise meetmed (nt katelseadmete vahetuse toetamine) oleme püüdnud disainida nõnda, et turba konkurentsivõime ja kasutus tänu meetmele pigem paraneksid.
Kütteturba konkurentsivõime parandamist suurtes seadmetes ja elektrijaamades on suurusjärgu võrra keerulisem ellu viia, sest turvas ei ole ELis kvalifitseeritud taastuva energiaallikana.
Kuidas on turbaga lood naabritel?
Eri riikides defineeritakse turvast erinevalt. Mõnes riigis defineeritakse seda kui aeglaselt taastuvat maavara.
Näiteks Rootsis doteeritakse turvast ja puiduhaket võrdselt, samuti Soomes, kus neid põletatakse enamasti samas mahus. Paraku Eestis on turvas kütusena vähem atraktiivne.
Turbaliidu juhi Jüri Tiidermanni sõnul on suurim tootja Soome, kus kasutatakse praktiliselt 80 protsenti toodetud ressursist energeetikas ära. Peale selle hoiab Soome maailmas esikohta ka turba kaevandamisel ja põletamisel. Kui võrdleme end naaberriigiga, siis meie siseturu tarbimine on kogu toodetavast mahust kõige rohkem umbes kaks protsenti, ülejäänu läheb ekspordiks, võrdles Tiidermann.
Maailmaturul toimuvaga on meil seotud ainult kasvuturvas. Samuti sõltub turbatootmine Eestis sellest, kuidas läheb lõunanaabritel Lätil ja Leedul. „Seal on turbatootmine kasvanud ja seetõttu transport Euroopasse odavam, niisamuti ka Rootsis. See omakorda mõjutab kõvasti Eesti eksporti, sest kui Lätis ja Leedus läheb tootmine ülesmäge, on meil siin sellevõrra raskem,“ selgitas Puuronen.
Asutatud 21.07.1937.
Tegevjuhtkond: Matti Sami Petteri Puuronen, Tiit Saaremets, Marika Tamm.
Kuulub Soome ettevõtte Vapo OY kontserni, kuhu kuuluvad ka Kekkilä OY, Kekkilä Eesti OÜ ja Neova AB.
Parimate palgamaksjate TOPis 485. kohal.
Töötajaid 33.
Eelmise aasta tootmismaht 500 000 m kasvuturvast.
Mullune käive 12,9 miljonit eurot ja kasum 1,1 miljonit eurot.
Peale turbatootmise kuulub ettevõtte põhitegevuste hulka puiduhakke ja soojatootmine, turbal põhinevate biokütuste ja turbatootmiseks vajalike masinate ehitamine.
Uue aasta prognoosid
Eesti suurima turbatootja ASi Tootsi Turvas hooaeg jääb võrreldes eelmise aastaga samale tasemele või on isegi väikses plussis. Suuremad eksporditurud on neil Holland, Saksamaa, Rootsi, Hispaania, Prantsusmaa, Belgia ja Soome, lisaks Jaapan, sest tänu konteineritele saab vedada ka kaugemale.
Kuna kasvuturba tootmismaht sõltub turust, siis on tuleva aasta prognoosi Puuroneni sõnul raske öelda. Märkimisväärne on aga tema hinnangul see, et terve Eesti kaugküttevajaduse võiks tegelikult katta turbaga - need rabad on juba avatud ja olemas. Rabasse tehtud investeeringud jääksid kohalikele ja samuti suur osa vajalikest turbatootmismasinatest on tehtud Eestis.
Kekkilä Eesti OÜ plaanib 20protsendilist käibe kasvu, mida võimaldab müügimahu suurenemine mõnel turul, näiteks on uks lahti saadud Hiina turule. Selle võrra on ka ettevõtte kasum suurem, ütles Johanson ja lisas, et nemad müüvad peaaegu 70 riiki, kusjuures Mehhiko on üks paremaid turge.
ASB Greenworld Eesti OÜ käive ja kasum pigem langevad, sest vabriku rekonstrueerimise tõttu pannakse tootmine kaheks-kolmeks kuuks seisma. Ümberehituse tulemusel suureneb tehase võimsus 25 protsendi võrra. Kuid üldistes suurusjärkudes jääb Tiidermanni järgi kõik samaks.
Muudatused koos Soome ja Rootsiga
Tõepoolest, kütteturba kasutamise maht on Eestis viimastel aastatel tuntavalt vähenenud ning hästilagunenud turba omaduste tõttu väheneb igal aastal mineraliseerumise tõttu selle maavara varu. Kuid see ei kajastu iga-aastases maa-ameti maavaravarude koondbilansis.
Nõustun, et tegemist on riigile kuuluva maavara heaperemeheliku majandamise teemaga ja oleme asunud sellega ministeeriumis tegelema. Teeme koostööd peale keskkonnaministeeriumi ka Soome ja Rootsi energia-ja keskkonnavaldkonna ministeeriumite kolleegidega, sest suuremas mahus muutuseks tuleb saavutada Euroopa Liidu tasemel turba kasutamises energeetikas uus lahendus.
On kaks olulist tähelepanekut. Esiteks, Soomes ja vähem Rootsis on suurtööstuste ja linnade juurde rajatud 1970.–1980. aastatel turvast kütusena kasutavaid koostootmisjaamu, kui polnud veel ELi kliimapoliitikat, mis seab 20protsendilise CO emissioonide kärpe ja 20protsendilise taastuvenergia tootmise eesmärgi 2020. aastaks.
Teiseks, Eestil on seoses ELi kliima- ja energiapoliitikaga kehtestatud taastuvenergiaeesmärgid ning paraku turvas ei ole ELis klassifitseeritud kui taastuv energiaallikas, mistõttu selle kütuse kasutamise toetusmäär ei ole sama kui taastuval biomassil.
Loodame kujundada ametliku seisukoha kütteturba tootmise kohta veebruari keskpaigaks, kui oleme kohtunud oma Soome ja Rootsi kolleegidega.
Kalev Kallemets,
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik
Kaks küsimust
Vastab keskkonnaministeeriumi maapõueosakonna juhataja Maris Saarsalu.
Miks ei võiks Eesti Soome eeskujul kasutada kütteturvast rohkem elektrijaamades?
Riike võrreldes tuleb arvestada, millised on riigi ressursid. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis ei ole turvast taastuva mittefossiilse allikana kirjas, peetakse turvast taastumatuks maavaraks ning Eestis konkureerib selle kasutamine peamiselt põlevkiviga. Nii rahvusvaheline kui ka riiklik suundumus on suurendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu.
Kui doteerida energiaturbatootmist võrdselt puithakkega, annaks see juurde palju tööd maapiirkonnas ja investeeringud jääksid siia. Kuidas kommenteerite?
Turba ulatuslikuma kasutuselevõtmise soodustamisel peame silmas pidama, et tegemist on kliimaeesmärkide arvestuses taastumatu loodusvaraga. Turbal on Eestis kasutavatest kütustest kõige kõrgem kasvuhoonegaaside eriheite määr. Lisaks CO2 heitele tekib turba põletamisel ka CH4 ja N2O heide, mida ei tohiks tähelepanuta jätta. Lisaks on turba põletamisel kõrged NOx ja SO2 eriheitetegurid. Turba laialdasem põletamine töötaks vastu rahvusvahelise ja riikliku kliimapoliitika eesmärkidele, kuid mõistlikus mahus kasutamise laiendamist ministeerium toetab, sest korrastamata avatud alad ja ressursi kasutamata jätmine ei ole kooskõlas looduskaitse ja maapõue valdkonna eesmärkidega. Toetuse suurendamine ei tohi siiski toimuda sellises ulatuses, et turvast hakataks suures mahus taastuvate kütuste (nt biomassi) asemel kasutama.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum