Pilootprojekt: jõuka Põhjala noored Eesti firmadesse

Tegemist on Skandinaavia riikides juba üle 30 aasta toiminud programmiga Nordjobb, mis pakub noortele maksumaksja kulul teistes Põhjala riikides töötamise võimalust, viies kokku nende soovid ja ettevõtete vajadused. Rootsi Eesti suursaatkonna eestvedamisel laieneb see nüüd katseversioonis Eestisse.

„Näiteks IT-sektoris on Eestis firmasid, mis otsivad rootsi keele oskajaid,“ ütles Rootsi suursaadik Eestis Anders Ljunggren. Kuid neid sektoreid on veel - spaad, laevafirmad, hotellid, kõnekeskused, mis võiksid vajada Skandinaavia riikide keeli rääkivat personali. Firmad nagu Samreis Eesti AS, Tieto, Tallink Silja jt.

„Jah, Eesti palgatase võib olla probleem,“ möönis Tallinnas Eesti ettevõtetega esimesi kohtumisi pidanud programmi Kopenhaagenis asuva peakontori juht Fredrik Jakobsen. Raha teenimine pole aga peamine - programmi esmane eesmärk on pakkuda noortele teises Põhjala riigis töötamise kogemust ja uusi elamusi, et sel moel ühtlasi Põhjala tööturgu sidusamaks muuta.

„Oleme selline „pehme“ programm,“ ütles Jakobsen. Ent siiski on see ka ettevõtjatele arvestatav võimalus kasvõi hooajatöödele lisapersonali otsida – Taanis näiteks on kalatööstus seda võimalust kasutanud, Islandil turismitööstus. Ja alati on Skandinaavia riikides töökäsi vaja vanurite hoolekandes.

Võib-olla aitab Eestit Skandinaavia noorte jaoks atraktiivsemaks teha see, et programm pakub Eestis töötamise võimalust esimest korda – Eesti on eksootiline. Nii nagu on eksootiline Gröönimaa, kus mullu oli selle vahendusprogrammi raames rohkem noori tööl kui näiteks Taanis.

„Eksootika moment võiks töötada küll,“ arvas Dag Kirsebom.

Programm on eelkõige mõeldud noortele paariks kuuks suvetöö võimaluse pakkumiseks, kuid Jakobsen tunnistas, et suve mõiste on järjest veninud. Isegi praegu – jaanuaris – on programmi vahendusel tööl 40 inimest.

Ettevõtte jaoks teeb asja atraktiivseks see, et maksta tuleb noorele vaid palka (kohaliku taseme järgi) – kogu paberimajanduse ajab korda programm, mis leiab ka majutuse ja katab selle kulud. Programmi mõistes noor jääb vahemikku 18-30 eluaastat. Nordjobb programmi raames on läbi aastate suvetööle saanud 27 000 noort.

„Eesti seisukohast tähendab see programm ilmselt rohkem väljavoolu,“ jäi Villa Ammende juhataja Ene Tohv veidi skeptiliseks, osutades suurtele palgavahedele. „Aga võimalus on olemas, uks on lahti,“ lisas ta ja ütles, et on juba välja mõelnud, kuidas seda programmi kasutada saaks ja jõuka riigi noori Eestisse meelitada. „Kui pakkuda näiteks mõnda positsiooni, mida nad seal veel ei saaks,“ vihjas Tohv. See eeldaks siiski pikemat koostööd kui suvine töökoht.