Sogane äri keeras tülli jahtklubid ja järvepäästjad

Artikkel

- Uudised
- Mari Mets
- 8. veebruar 2017 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sogane äri keeras tülli jahtklubid ja järvepäästjad
Saadjärve Vabatahtlik Järvepääste ostis PRIA ja valla toetusraha eest kaatri, kuid jahtklubi esindajate sõnul ajavad päästjad võimsa kaatriga hoopis hägust koolitusäri.
Päästepaadi ja selle varustuse ostmiseks PRIA-lt ligi 40 000 eurot saanud Tartu lähistel tegutseva Saadjärve Vabatahtliku Järvepääste MTÜ juhatuse liige Marge Kohtla tõrjub kõiki pettustesüüdistusi ja kinnitab, et kunagi pole keegi jäänud järvelt päästmata.
Saadjärve jahtklubi liige Enn Braun, kes enne kuulus nüüdseks vastasleeriks muutunud sama järve ääres tegutsevasse Tartu Kalevi jahtklubisse, muretseb aga, et vaid näilise järvepääste olemasolu takistab neil korraliku järvepääste loomist. “Järve kasutatakse üha rohkem. See pole mingi mäng,” ütles Braun.
Jahtklubi läks lõhki
Konkureerivad ja juba aastaid omavahel tülitsevad Saadjärve jahtklubi ja Tartu Kalevi jahtklubi tegutsevad üksteisest napi 1,6 kilomeetri kaugusel Äksis Tartu- ja Jõgevamaa piiril. Üksteise peale esitatakse pidevalt politseisse ja kohtusse kaebusi, osapooltel on tulnud aru anda nii maksuametile kui ka PRIA-le. Teineteise peale esitatud kaebuste tagajärjel käib klubide väitel praegu kriminaalmenetlus Kalevi suhtes kelmuse paragrahvi järgi ja Saadjärve klubi suhtes omastamise paragrahvi alusel.
Praeguse Saadjärve klubi liikmed eesotsas kohaliku purjetamistreeneri Madis Tootsi ja tema poja Mart Tootsiga aga viitavad Kalevi jahtklubi segastele rahaasjadele ja väikelaevajuhi koolituste ärile juba ajal, mil nad ise veel Kalevi liikmed olid ja klubi raamatupidamisele ligi pääsesid. Neid häirib, et Saadjärvel puudub korralik järvepääste ja mittetulundusühingu nime all aetakse päästepaadiga koolitusäri.
Vallavanema Aivar Soobi kinnitusel pidi Saadjärve järvepääste paat toetuse saamisel iga kell Saadjärvel olema, pildil seisab paat Emajõel, kus koolitatakse näiteks väikelaevajuhte.Foto: erakogu
Loodud 2011. aastal 24 liikmega veeohutuse tagamiseks Saadjärvel.
Tegutseb Saadjärve ääres Tartu Kalevi jahtklubi territooriumil Äksis.
Sai PRIA-lt ligi 40 000 eurot täisvarustuses järvepäästekaatri ostmiseks, omaosaluse tasusid Tartu vald ja Tabivere vald.
Kalevi jahtklubiga sõlmitud koostööleppe alusel rendib oma päästekaatrit Kalevile väikelaevajuhi kursuste korraldamiseks.
Järvepääste MTÜ juhatuse liikmed on Marge Kohtla ja Kaarel Toots, Marge Kohtla on ka teise lepingupoole Kalevi jahtklubi juhatuse liige ja MTÜ Eesti vabatahtlik Mere- ja Järvepääste juhatuse liige.
Järvepääste MTÜ tulud aastal 2015 olid ligi 15 000 eurot ja 2014. aastal ligi 31 000 eurot.
Kuhu kadus koolitusraha?
Seltskond Tartu Kalevi jahtklubi liikmeid avastas 2015. aasta suvel mereajakirja Navigaator lugedes endalegi üllatuseks, et nende klubi on üks Eesti suuremaid väikelaevakaptenite koolitajaid ning aastas välja antavate tunnistuste arv küündib sajani.
Sellise tulemusega olid nad Eestis koolitajana kolmandal kohal, edestades oma ca 65 liikmega pika puuga mitu korda suuremaid Pärnu jahtklubi, ESS Kalevi jahtklubi ja näiteks mereakadeemiat.
Jahtklubi toonase revidendi, kuid enda sõnul klubi rahaasjade kohta kriitiliste küsimuste esitama hakkamise järel sealt välja visatud praeguse Saadjärve jahtklubi liikme Margus Murula arvutuste järgi kadus 2014. aastal kui tina tuhka 60 koolitusel osalenu ligi 400eurone tasu.
Ainuüksi väikelaevajuhi koolituste eest kadus jahtklubi kassast tema arvutuste järgi 2014. aastal üle 21 000 euro. Ligi nelja aasta peale tuvastas ta niiviisi enda arvutuste järgi enam kui 70 000eurose puudujäägi.
Kohtla sõnul visati Murula klubi otsusega välja, kuna enam ei saadud aru, kelle huve ta Kalevi revidendina esindab – kas Kalevi jahtklubi või hoopis Saadjärve klubi omi.
“Olin just kevadel teinud revisjoni ja mäletasin selgelt, et klubil oli kirjas 41 nime, kes said väikelaevajuhi tunnistuse. Nüüd loen, et neid oli üle saja! Kui ma ametlikud kursusetasud kokku liitsin, kippus see summa ikka ületama 16 000eurost käibemaksuvabastuse piiri, kuid Tartu Kalevi jahtklubi polnud võtnud end käibemaksukohustuslaseks,” ütles Murula.
Murula ütles, et Kohtla on talle korduvalt kinnitanud, et koolituste eest tasutakse vaid ülekandega. “Tartu Kalevi jahtklubi hoiti sularahatehingutest puhas.”
Kohalikud inimesed pole järvepäästet kunagi päris tõsiselt võtnud, sest päästjaid pole enamasti kohal ja vald ei saa olla praegu rahul investeeringuga päästekaatri ostmisse.
Vabatahtlikul päästemeeskonnal aitasid päästepaadi 10protsendise omaosaluse kinni maksta Tartu ja Tabivere vald, jäi kokkulepe, et see paat on iga kell Saadjärvel. Praegu seal päästevõimekust siiski eriti pole. Kui päästevõimekus puudub, pole valla investeering päästepaadi omaosalusse asja ette läinud.
Päästepaat oli varem tihti kasutusel pigem lõbusõidupaadina, kinnistunud ideed kiiresti reageerivast järvepäästest inimestel pole. Paati oli küll olemas, kuid seda haldavad inimesed kusagil mujal.
Aivar Soop,
Tartu vallavanem
Vastuoluline raamatupidamine
Maanteeamet väljastas 2014. aastal Tartu Kalevi jahtklubi koolituslitsentsi ja Saadjärve vabatahtliku järvepääste kaatri ühistoel korraldatud koolituse läbinutele 94 väikelaevajuhi tunnistust. Jahtklubi enda raamatupidamise järgi tasus koolituse eest aga vaid 41 väikelaevajuhti, kes maksid kokku 15 010 eurot ehk napilt alla summa, millest alates oleks MTÜ seaduse järgi käibemaksukohustuslane.
Ameti kinnitusel aga laekus neile 2014. aastal veeteede ametilt info koguni 103 väikelaevajuhi koolituse läbinu kohta, nii palju lube sama aastanumbri sees ei väljastatud, sest kõik ei tulnud näiteks kohe oma välja teenitud loale järele. Kahe ameti vahelised andmed erinevad üheksa kaptenikoolituse läbinu võrra, kuid Kalevi enda raamatupidamisandmetele vastamiseks peaksid olema jätnud oma ligi 400 eurot maksnud loa välja võtmata rohkem kui pooled koolitusel osalenud.
Ka 2012. ja 2013. aastal erines Tartu Kalevi jahtklubis kajastuv väikelaevajuhi koolitusel osalenute arv maanteeametist loa kätte saanute omast ligi kolm korda: kummalgi aastal väljastati pisut alla 100 loa, koolituse eest tasus jahtklubi raamatupidamise andmetel aga ligi 30 inimest.
Viimaste aastate kohta Murulal infot pole, sest enam ta Kalevi klubisse ei kuulu. Veeteede amet aga on vormistanud aastatel 2015 ja 2016 vastavalt 126 ja 140 väikelaevajuhi tunnistust, maanteeamet on väljastanud neid 129 ja 117.
Saadjärve sadamakõrtsis vestlevad jakirjanikuga Saadjärve jahtklubi liikmed Mart Toots (vasakult), Enn Braun, Madis Toots ja Margus Murula.Foto: Andres Haabu
Selgitab kolmekordset erinevust
Kohtla ütles, et koolitaja ei tea, millal läheb koolituse läbinu omale tunnistust taotlema. “Kui ta teeb eksami ära, ei väljastata talle tunnistust automaatselt, ta peab seda liiklusregistrist taotlema. Osa jätab paar aastat või veel pikema vahe. Kui eelmistel aastatel välja võtmata tunnistused võetakse välja järgmistel aastatel, lähevad need järgmiste aastate arvestusse.”
Ta selgitas, et väikelaevajuhi eksamikomisjoni esimees on veeteede ametist, tema kontrollib eksamil, kes on sinna kohale tulnud, vormistab protokolli ja saadab selle veeteede ametisse, kes edastab selle sealt liiklusregistrisse. Samas puudub veeteede ametil ülevaade sellest, kui palju inimesi läbis enne 2014. aastat väikelaevajuhi koolituse ühe või teise koolitaja juures, sest kuni selle ajani viis eksamiprotokolli maanteeametisse kursuse korraldaja ise.
Saadjärve jahtklubi liige Enn Braun tahab, et väikelaevajuhtide koolitamises valitseks kord ja süsteem tehtaks samasuguseks autojuhilubade koolitustega.
„Keegi ei kujuta ette, et mõnel autokoolil on litsents sõiduõppe koolituse korraldamiseks, aga palkab seda koolitust läbi viima kellelgi, kel seda endal pole. Praeguse autojuhtide koolitamise süsteemini jõuti ju samuti igasuguste mustade kantimiste kaudu, nüüd lindistatakse ja filmitakse eksameid, et poleks pettusevõimalusi,“ ütles Braun.
Kalevi ja järvepääste liige Marge Kohtla ütleb, et kuigi koolitajad on arutanud, kuidas saaks kaptenikoolitusi teha pettusekindlamaks ja sarnasemaks autojuhtide koolitamisega (nt elektrooniliselt genereeritavate küsimustega testid eksamil), pole võimalik ka praegu koolituselt teenitud rahaga skeeme punuda, sest koolituse läbinute arvu paneb kirja ja edastab liiklusregistrisse alati eksamile kohale tulev veeteede ameti inspektor.
Lisaks viitab ta seadusele, mille järgi on koolituse korraldamise litsents klubil, õpet võivad korraldada need, kel endal samasugused load olemas.
Murula ütles, et pärast veeteede ametisse tehtud järelepärimist tuli välja, et aastast 2011 on “käinud Kalevis koolitustasudega kogu aeg fifty-fifty mäng: pool raha endale, pool mujale.”
“Väljastatud tunnistuste arv Tartu Kalevi jahtklubi litsentsiga koolitatutele on olnud Marge ajal alati sisuliselt kaks korda suurem kui raha, mis on liikunud läbi klubi.”
Murula arvutuste ümberlükkamiseks toob Kohtla näiteid 2014. aastal kaptenikoolituse läbinute kohta. Ta kinnitab, et kursustega teeniti toona 15 010 eurot, kuid need pole “kohendatud andmed”, nagu Murula väidab.
Kohtla selgitab, miks võib jääda raamatupidamisest mulje, et koolitustel osales vaid 41 inimest, kuigi neid oli tegelikult mitu korda rohkem. Näiteks 11 inimest tegid Kalevis 2014. aastal eksami eksternina ehk koolitusel käimata, üheksa osalejat said tasuta, 35 inimest osales nii, et raha kanti järvepääste MTÜ kontole, Kohtla kinnitusel esitas Kalevi klubi hiljem raha kättesaamiseks arved.
Lisaks on aastate jooksul tõusnud väikelaevajuhtide koolituste hind, Kohtla sõnul ligi 200 euro pealt 400-le ehk kaks korda. Murula esitatud raamatupidamisandmete järgi on enamik koolitusel osalejaid maksnud siiski vähemalt 300 eurot, keskmine koolituse hind 2014. aastal oli tema arvutuste järgi 366 eurot.
Murula sõnul erinevad arvud Kalevi raamatupidamises kogu aeg natuke sellest, mis nad peaksid olema. “Keegi on teinud kogu aeg mingeid tasaarveldusi, võtnud summasid maha,” lausus ta.
Kohtla sõnul on Kalevi koolituskulud ligi 70% ning investeeringuteks jääb jahtklubile 30%. “Ehk siis rohkem kui Murula nõutud 10%,” märkis ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum