Euroopa Liit Brexiti järel – parem kui varem?

Dokumendis nenditakse, et palju sellest, mis aastakümneid tagasi Euroopa Liidu idee algatajatele ilmvõimatuna tundus, on Euroopa Liidu tänastele kodanikele iseenesest mõistetav. Vabadused ja võimalused ning probleemide arutamine võrdsete partneritena ühise laua ümber. Kuid 60 aastat ELi aluslepingu sõlmimisest on pikk aeg, sõjaõudused kuhtuvad inimeste mälus ning esile kerkivad uued pinged ja probleemid, millele Euroopa Liit oma praegusel kujul ehk kõige paremini ei vasta. Euroskepsis ja populism on tõusul, kord on Brüssel liiga kaugel ja kord liiga pealetükkiv, esimest korda on üks riik tõmmanud pidurit ja otsustanud välja astuda. Muutunud ajad nõuavad Euroopa Liidu liikmesriikidelt oma ühenduse ümbermõtestamist. „Tõotuste uuendamist“ pika kooselu järel.

Komisjon möönab, et ebakindlatel aegadel võib enesesse tõmbumine tunduda ahvatlev, kuid hoiatab, et lõhenemisel ja killustumisel võivad olla kaugele ulatuvad tagajärjed. See võib äratada riikide vahel vanad vaenud ja jätta nii mõnegi väiksema riigi tugevamate riikide huvide pilduda.

Valge raamatuga lükkab komisjon debati käima ning esimesed kokkuvõtted tuleksid selle aasta lõpus. Selgem siht võiks paigas olla 2019. a Euroopa Parlamendi valimisteks.

Komisjon pakub välja viis stsenaariumi, kuid tulemus on liikmesriikide teha. See võib sisaldada elemente korraga mitmest debati alustuseks välja käidud alternatiivist. Kuid peab tuginema ühisel veendumusel, et koos tegutsedes on tulemus kõigi jaoks parem. Seda kontekstis, kus Euroopa rahvastiku ja majanduse osakaal maailmas järjest kahaneb ning Euroopa pelk „pehme jõud“ ei ole enam piisav.

Laias laastus oleksid stsenaariumid järgmised:

jätkata samas vaimus, tegeleda probleemidega (nagu pagulaskriis) olemasolevate vahenditega - otsuste tegemise kiirus jääb sõltuma erimeelsuste ületamisest;võtta samm tagasi ja keskenduda vaid ühisturu ehitamisele, teemad nagu kaitsekoostöö ja migratsioon jääks riikidevaheliste kokkulepete teemaks, vaba liikumine poleks enam tagatud ja euro oleks kipakam, sest ühiseid kriisilahendusi raskem leida;mitmekiiruseline liit - riikidel võimalus liidu sees tihedamaks koostööks näiteks julgeoleku või maksude alal kõiki kaasamata;vähem, aga paremini – jätta vähem valdkondi ELi pädevusse (kaubandus), loobudes näiteks regionaalarengust ja riigiabi reguleerimisest, viies ühised standardid miinimumi;teha koos veel rohkem, kõigis valdkondades, luues muu hulgas liidu kaitsealaseks koostööks. Otsused oleks kiiremad, kuid ELi kodanikes võib selline kauge seadusloome süvendada võõristust. 

 

Eesti on hoidnud tuumikusse