Teadlaste ettepanek: maailm vajab uut, 13 kuuga kalendrit

Kaks teadlast otsustasid selles segaduses korra majja lüüa ning pakuvad meile uut, tunduvalt selgemat kalendrit, kirjutab märtsikuu Imeline Teadus.

Kõigi seniste kalendrite probleem on selles, et looduslik troopiline aasta kestab 365,24219878 ööpäeva, ent inimesed arvavad aega täisööpäevades. Kalender peab komakoha taha jäävad tunnid, mida sajanditega koguneb märkimisväärselt palju, kuidagi kompenseerima. Seetõttu kalender kogu aeg "libiseb" - tänavused kuupäevad ei lange samadele nädalapäevadele nagu mullused. Tööandjatele ja raamatupidajatele, kes peavad nädalakaupa arvestust tööaja üle ning arvutavad laenuintresse, põhjustab kalendri ebakorrapärane ülesehitus palju peavalu.

Nüüd aga on USA Johns Hopkinsi ülikooli astrofüüsik Richard Henry ja majandusteadlane Steve Hanke esitanud ettepaneku rakendada uut, senisest ratsionaalsemat kalendrit, mis võiks maailmamajanduses kokku hoida miljardeid eurosid. Ka tavakodanike elu oleks lihtsam: igal aastal poleks enam vaja osta uut seinakalendrit.

Uue kalendri loomisel lähtuti vanast tuttavast 12kuulisest aastast, mis sisaldab 52 nädalat, igas nädalas on 7 päeva. Iga aasta algaks esmaspäevaga ja lõpeks pühapäevaga. Kõik kuupäevad langeksid igal aastal samadele nädalapäevadele. Hanke-Henry kalendri kohaselt oleks näiteks 24. veebruar igal aastal reede (seega üks täiendav vaba päev vabariigi aastapäeval garanteeritud!), 24. juuni ja 24. detsember aga pühapäevad (täiendavaid vabu päevi võidupüha ja jõululaupäeva puhul paraku enam ei saaks). Iga inimese sünnipäev oleks alati samal nädalapäeval.

Kuidas säärane kalender suudaks loodusliku päikeseaastaga sünkroonis püsida? Selleks tegid Hanke ja Henry ettepaneku lühendada kalendriaasta kestus 364 päevale. Iga viie või kuue aasta tagant lisataks aastale aga mitte üks liigpäev, vaid terve liignädal. See oleks justkui 13. lühike kuu detsembri ja jaanuari vahel. Tänu liignädalale on aasta päevade arv alati jagatav 7ga ning kalendri nihutamiseks puudub tarvidus.

Ka kuud tegid teadlased veidi ümber. Nende meelest võiks aasta jagada neljaks ühesuuruseks kvartaliks, mis koosneks kahest 30päevasest ja ühest 31päevasest kuust. Henry ja Hanke sõnul muudaks kalendri ratsionaalne ülesehitus lihtsamaks ettevõtete aastaaruannete koostamise ja finantsarvutuste sooritamise. Praegu pole kvartalid ühepikkused ning see sunnib ökonomiste kasutama mitmesuguseid keerulisi võtteid, mis lähevad kokkuvõttes üsna palju maksma.

Peale selle sooviksid Henry ja Hanke, et me ühtlustaksime ka oma kellanäidud. Praegu on maakera jaotatud 24 ajavööndiks, kuid teadlased soovitavad universaalse kellaaja sisse viimist. Uue kellaaja järgi oleks nii New Yorgis kui ka Moskvas kell 12 hoolimata sellest, et ühes kohas on parajasti öö, teises päev. Kellade ülemaailmne sünkroniseerimine tooks kaasa sujuva majandustehingute tegemise võimaluse ja hõlbustaks sidepidamist. Kergemaks muutuks näiteks reiside või konverentside planeerimine.

Peamiseks komistuskiviks võivad osutuda aga suured kulutused, mis kaasneksid uuele kalendrile üleminekuga. Näiteks tuleks kõik arvutisüsteemid ümber programmeerida. Teadlased aga kinnitavad, et kalendrist tulenev sääst teeniks need kulud päris kiiresti tasa.