Lätlased põikavad maksude eest Eestisse

Artikkel

- Uudised
- Marge Ugezene
- 15. märts 2017 kell 3:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lätlased põikavad maksude eest Eestisse
Läti ettevõtjad loovad Eestisse firmasid, mille kaudu üritavad kodumaal tekkivaid makse maha raputada. Hoogu annab sellele Eesti-Läti konarlik infovahetus.
On olnud isikuid, kes ütlevad, et tehke minuga, mida tahate, aga neid, kes on mulle andnud soovitusi (maksudest hoidumiseks – toim), kardan rohkem kui teid.
Eilike Pruul,
maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja
Ühed, kes maksudega mängimiseks õpetussõnu jagavad, on maksukonsultatsioonifirmad. Vähemalt nii näitas Läti telesaate "De Facto" ajakirjanike eksperiment, mille peaosas oli Eesti usaldusühing Uznemums Igaunija, läti keelest tõlgituna Ettevõte Eestis. Viimase taga on Mihhail Šulkin, kes kõne alguses keeldus Äripäeva küsimustele vastamast. „Meid ei huvita see teema. Võite kirjutada, mida tahate,“ tõrkus Šulkin esmalt. „Kõik.“ Vestlust Šulkiniga saab lugeda siit.
Siinse ärimehe, 31aastase Šulkini firma jäi lätlastele silma lihtsa guugeldamisega. Läinud novembri keskel alustanud ühing on registreeritud Mustamäele Laki tänavale. Sealsamas, esimestel konsultatsiooniminutitel läksid käiku ka soovitused, kuidas jõuda kasumi väljavõtmiseni sentigi tasumata. Näiteks õpetati kõrvale nihverdama tööjõu-, käibe- ja tulumaksu tasumisest.
Ajaline nihe
Läti ajakirjanikud tõdesid skeemide kirjeldamise kõrval ka, et Läti ja Eesti maksuameti koostöö lonkab, sest andmete saadavuse vahel laiutab ajaline vaakum, mis teeb petmise lihtsamaks.
Äripäevaga teema arutamiseks maha istunud maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Eilike Pruul kirjeldas seepeale, kuidas and Läti kolleegidega kord kvartalis ühise laua taga kohtuvad. „Räägime uutest trendidest, probleemidest. Läti on me lähiriik. Meil ongi kõige suuremad probleemid lätlastega ja lätlastel eestlastega,“ muigas Pruul. „Soomes on maksukultuur natuke teine, Lätiga on teema tõsisem.“
Läti küsis Eesti maksuametilt 2016. aastal 490 võimaliku maksupettusjuhtumi kohta, eestlased lätlastelt 81 juhtumi puhul.
Läti maksuamet küsis Eesti kolleegidelt 2015. aastal infot 439 juhtumi kohta, Eesti Lätist 211 juhtumi puhul.
Eesti maksuamet põhjendab Eesti leiget huvi sellega, et suhtleb silma hakanud ettevõtjatega otse. „Püüame Eesti ettevõtteid kasvatada, püüame leida nendega mõistlikud lahendused. Et ärge petke,“ lausus maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Eilike Pruul.
Maksuameti teabeosakonna juhataja Piia Viks-Binsol aga tõdes, et Läti, Leedu ja Eesti haldurid võiksid üksteiselt registritest infot sujuvamalt kätte saada. Praegu seisab arendus raha taga.
„Projekti oleme valmis kirjutanud. Kui see võimalik oleks, saaks maksuhaldurite vahel kasutada X-tee lahendust, mida Eesti-siseselt kasutame,“ rääkis Viks-Binsol. „Soomega saame selle loodetavasti tänavuse aasta lõpus kasutusele võtta. X-tee kaudu teed päringu ja saad kohe ekraanilt vaadata infot, mis Soome registril isiku kohta olemas on.“
Lätlased tunnistavad, et neil on kordades raskem. „Nad teevad suuri silmi, kui räägime, kuidas peame ettevõtjatega ümarlaudu. Nad ei kujuta ette, kuidas seda Lätis saavutaksid,“ lisas Pruul. „Aastaid tagasi ütles Läti maksuhaldur, et tal puudub õigus minna isiku koduukse taha, et talle mõni dokument üle anda. Meie istusime ja tegime suured silmad. Mõtlesime, et mis mõttes?“
Maksu maksmise asemel laen
Lätis peab kasumilt tulumaksu tasuma, mida õnnestub konsultantide õpetuse järgi lätlastel eirata. Eesti ettevõte esitab Läti omale fiktiivse arve. Summa on kusjuures võrreldav Läti firma oodatava kasumiga.
Pole mõtet pimesi joosta
Hästi see kirjeldus küll ei kõla. Lätis tekkiva kasumipõhise tulumaksu vältimiseks Eestist fiktiivse teenuse arve esitamine ja seejärel Eesti äriühingust raha väljalaenamine Läti äriühingu osanikule võib kokkuvõttes kaasa tuua maksukohustuse mõlemas riigis, seda koos intresside, viiviste ja võimalike karistustega. Fiktiivsete arvete kasutamise vastu peaks olema nii Läti kui Eesti maksuhalduritel piisavalt seadulikke vahendeid, kogemusi ja administratiivset võimekust.
Sellise skeemi avastamisel on vähe lootust kohtust võiduga välja tulla. See ei ole nutikas – umbes sama, kui paned kogu raha kassasse, teed kassa tühjaks ja ütled, et kogu mu kasum on kassas, kontrollige. Selliste skeemide kasutajad peavad hindama neile pakutavate ettepanekute seaduslikkust ja mitte jooksma maksude vältimise suunas. Ammu on möödas ajad, mil maksuhaldur oli hambutu ja ei suutnud sarnaste skeemidega võidelda.
Läti ettevõte maksab seejärel arve alusel raha Eesti firmale, mis laenab sama summa Läti firma omanikule. Küsimusele, kuidas suhtub Eesti sellesse, kui dividendide võtmise asemel eelistab omanik laenu, kõlas eksperimendi ajal vastuseks, et Eestit huvitab peamiselt käibemaksu tasumine.
Pruul märkis, et kui Läti ettevõtja on Eestisse juba firma püsti pannud, siis leiab majandusaasta aruandest laenuandmed, mille põhjal maksuamet pettusekohti otsib. Neile on hoiatav märk ebamõistlikult kopsakad summad.
Lätlased, kellele on lahkelt kahtlast maksunõu jagatud, ei ole jutukad. „On olnud isikuid, kes ütlevad, et tehke minuga, mida tahate, aga neid, kes on mulle andnud soovitusi (maksudest hoidumiseks – toim), kardan rohkem kui teid,“ meenutas Pruul vestlust suurde käibe- ja tulumaksupettusesse segatud ettevõtjaga. „Oli nõus kõik ausalt ära rääkima, süü omaks võtma, aga küsimuse peale, kes soovitas, tuli see vastus.“
Suurim peavalu käibemaksupettused
Haldurid maadlevad enim käibemaksupettuste paljastamisega, selgus vestlusest maksuameti teabeosakonna juhataja Piia Viks-Binsoliga.
Samuti on tema sõnul lätlastel Eestis fiktiivset äri mugav ajada. Ainuüksi riikide läheduse tõttu.
Konsultandid Uznemums Igaunijas õpetavad veel, kuidas kasutada ära käibemaksu mittetasumise kohustust Euroopa piires – samas on selle riigilt väljapetmine kriminaalkaristatav.
Just käibemaksupettusi tõestavat infot tahavad Läti kolleegid Eesti maksuametilt kõige rohkem. Sageli huvitab neid, kas Lätist Eestisse müüdud kaup on siia jõudnud või vastupidi.
„Uurivad, kuhu kaup edasi on läinud, kas raha on kahe ettevõtte vahel makstud ja nii edasi,“ lausus Viks-Binsol. „Eelkõige üritavad nad Lätis tekkivat maksukohustust varjata sealse maksuhalduri eest. Kui teed tehinguteahela ühe lüli teise riiki, siis on lootus, et koduriigi maksuhalduril on keerulisem.“
Ahela pikendamine
Ahelasse ei maandu ainult Eesti, mõnikord venitavad selle pikemaks Poola ja Leedu kasutamine. „Mida kaugemale keegi läheb, seda kallimaks skeem muutub,“ lausus Viks-Binsol, kes on viimasel ajal märganud teatud tüüpi käekirja. „Läti ettevõte tahab Lätis teha käibemaksupettust ja loob ühe lüli Eestisse. Toiduaineid, näiteks suhkrut, jahu, makarone ja kartulit müüakse dokumentide järgi Läti ettevõttelt Eesti omale.“
Tundub, et kõik on korras – kaup on Eestisse saadetud. Tegelikult liigub see mustalt tagasi kolmandale firmale Lätis. „Reaalselt kaup Eestis ei käigi. Eestis on lihtsalt juriidiline keha, mille eesotsas on Läti variiisik või ärimees, kes ei olegi võib-olla kunagi Eestis käinud,“ ütles Viks-Binsol. „Käibemaks jäetakse maksmata Lätis. Meie aitame Läti maksuhalduril seda skeemi lahti harutada, koguda tõendeid, et nad oma riigis saaksid õigelt isikult käibemaksu kätte.“
Viks-Binsoli sõnul otsib Euroopa Komisjon juba aastaid lahendust käibemaksupettuste vohamise vastu. Praegu on laual ettepanek nullmäär riikide vahel üldse kaotada.
„Ju nad arvavad naiivselt, et Eesti ja Läti maksuhaldurid ei suhtle,“ märkis maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Eilike Pruul.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum